28. jaanuar 2007

Öös on asju....

Enne järgneva posti lugemist soovitab Printsess kõigepealt tutvuda The W kirjutisega.

Niisiis, meie uued naabrid. Olgugi, et on möödunud juba mitu head kuud, pole siiani päris selgeks saanud, kes ja millised need meie uued naabrid siis kah on. Vahel harva on näha olnud kuidas üks noor tüdruk korterist sisse-välja käib ning tundub, et kes iganes, seal ka ei elaks - neile meeldib tümakas. Mitte et see häiriv oleks, sest muusika üldjuhul kõvasti ei ole.

Nüüd on aga aeg jõuda selleni, millest Printsess tegelikult kirjutada tahab ehk siis ööst, mil Printsess naabritest nii mõndagi teada sai.

Oli öö vastu pühapäeva, kellaaja järgi juba 28. jaanuar aastal 2007. Printsess oli üksinda kodus ja kuna und oli silmades juba palju ning igav oli ka, otsustas Printsess umbes kella ühe ajal öösel magama minna. See osutus aga võimatuks.

Jah, Printsess teab, et lugejad on nüüd kindlasti põnevil ning tahavad teada mis võis küll segada Printsessi beauty-sleep'i. Natuke kannatust. Enne tahab Printsess lugejad kurssi viia oma eelnevate naabri-kogemustega. Ehk siis maja, kus Printsess üles kasvas ja mis siiani tema kodumaja on, kubiseb vanadest muttidest. Vanamutid aga on teadupärast vaikusearmastajad. Sellega tahab Printsess öelda, et tal puuduvad kogemused lärmavate naabritega....kuni praeguseni.

Taibukamad lugejad said kindlasti aru, et põhjus miks Printsess magama jääda ei saanud, oli just lärmavad naabrid. Jah, nii see oli. Naabrite laupävaõhtune pidu algas tegelikult rahulikult. Muusika oli natuke kõvasti aga see ei häirinud Printsessi. Tema kuulas oma muusikat ja oli rahul. Õhtu edenedes aga kui rahavast oli juurde tulnud ja alkohol mõjuma hakanud, hakkas kõrvalkorterist kostuma igasugu häälitsusi. Kõige kõvemat häält tegi üks naisorganism (võibolla oli neid mitu, Printsess ei ole kindel), nii et tekkis tunne nagu oleks siga tapetud. Kõigest sellest kisast oli aru saada, et keegi kiusas kedagi, mis viimasele äärmiselt vastukarva oli. Printsessi kõrv eraldas kogu sellest kisast midagi sellist: "ÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄ. LÕPETA ÄRAAAAA. LASE LAHTI. ÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄ" jne. Tundus, et keegi Igor ( Printsess ei tea kas see nimi üldse õige on, aga läbi seina kostus küll nii) kiusas ühte tüdrukut, kes siis seepeale röökima pistis.

Asi aga nii ei jäänud. Karjuvale tütarlapsele tõttasid appi teised noormehed, kes siis omakorda karjusid, et "lase ta lahti, lase lahti." Tundub, et see ei mõjunud, sest äkitselt hakkas pihta mingi rabelemine ja madin ja röökimine. Ühesõnaga - fight, fight, fight. Kogu sellest kärast ja karjumisest oli kuulda kuidas tütarlaps palus röökival toonil, et kaklus lõpetataks, noormehed seda aga kuulda ei võta. Lõpuks jääb kõik rahulikuks.

Printsess üritas uuesti magama jääda. Ja üllatus, üllatus, seda ta teha ei saanud, jälle . Seekord oli põhjuseks asjaolu, et naaberkorteri rõdu asub Printsessi korteri aknale väga lähedal. Kamp noormehi oli rõdule kogunenud ja seletasid seal midagi kõva häälega.

Printsess (kellest sellel momendil sai nuhkiv ja uudistav naaber, sest magada ta ju nagunii ei saanud, parem siis juba nuhkida, eks) läks köögiaknale vaatama, mis kära see on. Seal nad siis olid, lakkusid oma haavu. Printsess muigas kergelt ja mõtles, et mis siis saab kui rõdul olijad teda märkavad. Õnneks olid poisid oma haavade lakkumise ja muidu seletamisega nii ametis, et peadpidi aknast välja kõõlutavat Printsessi nad ei näinud.

Aja möödudes tundus, et kaklus on vist unustatud, sest pidu sai jälle hoo sisse. Printsess muidugi magada ei saanud. Samas, uni oli ka juba ära kadunud.

Kell hakkas kolm saama ja pidu ikka veel kestis. Tundub aga, et Printsess polnud ainuke, kes magada ei saanud, sest varsti helises naabrite uksekell. Nüüd oli unetu Printsess nii uudishimulik, et jooksis ruttu ukse juurde ja vaatas läbi uksesilma mis toimub.
Noh, kas lugejad arvavad ära, kes oli naabrite ukse taga? Noooh?

Printsess ütleb parem ise: muidugi oli see meie armas eesti politsei. Ukse taga ootasid siis kaks politseiniku. Lõpuks avanes ka naabrite uks ning uksel seisis noormees. Politsei küsimuse peale, kas ta on korteri omanik, vastas naabripoiss "hetkel jah."

Printsess arvab, et siikohal pole mõtet politseniku ja korteriomaniku dialoogi kirja panna. Seda peamiselt põhjusel, et Printsess ei suutnud nende vestlust sõna-sõnalt meelde jätta. Siiski teeb Printsess väikese kokkuvõtte, mis ta (uuest naabrist) teada sai:

  1. Noormees on sündinud aastal 1988. Kuidas Printsess seda teab? Politseinik küsis raadiosaatja teel kuskilt andmebaasist noormehe isikukoodi järgi, kas tal on eelnevaid kuritegusid. Millest Printsess teada sai, et
  2. Noormehel pole kriminaalset minevikku. Tubli poiss.
  3. Noormees käib Tartu Decartesi lütseumis.
  4. Ta on sündinud Tartus.
  5. Ta elab selles korteris koos vanematega. Olgugi, et Printsess pole neid kunagi näinud. Huvitav.
  6. Noormehe sõnul toimus lihtsalt väike laupäevaõhtune pidu.
  7. Noormees kinnitas, et kõik koosviibimisel olevad noored on täisealised.
  8. Printsess sai isegi teada noormehe telefoninumbri. Meelde ta seda siiski ei jätnud.
  9. Noormees nägi tegelikult täitsa kena välja. hihii.
  10. Noormehel on ka vist õde. See tuli välja õhtu edenedes.
  11. Noormees pääses suulise hoiatusega.
  12. Ta lubas peo ära lõpetada.
  13. Politseinik ütles, et juua võib, aga lärmata mitte. Lisades veel, et sellise rikkumise eest on maksimum trahv 12ooo (Printsess täpselt ei saanudki aru, sest politseinik polnud ise ka kindel palju see trahv on. Võibolla oli hoopis 16000.)
  14. Lisaks sellele elas üks politseinik veel aastas 2006. Ehk siis protokolli (või mis iganes selle õige nimi ka pole) koostades, arvas ta, et aasta on 2006.

Politsei läks ära ning peolised olid suurest ehmumisest natuke aega vait. Mõned külalised lahkusid. Aeg läks aga edasi ja kära suurenes. Algas üks korterist sisse-välja tormamine. Peolisi oli kümneringis. Jutust oli aru saada, et midagi toimus välja maja ees. Printsess ei tea, mis täpselt, aga rahvas oli põnevil ja saalis edasi-tagasi. Külalisi tuli vist juurde. Igatahes oli mingi lärm kogu aeg.

Ega Printsessi jutt hakkabki vaikselt lõpule jõudma. Midagi eriti põnevat peale politseinike käimist ei juhtunud. Umbes kella poole viie ajal läks suur osa külalistest minema, mõni vilistades, mõni niisama kõva häälega.

Kell oli vist viis kui uni Printsessi lõpuks maha niitis ja ta magama jäi.

Põnev, eks.

16. jaanuar 2007

15. jaanuar 2007

Küsimus.

Kui silmast hakkab verd voolama, kas siis läheb silme eest punaseks või mustaks?

14. jaanuar 2007

kilud tšillis

ostsin mingeid Läti kilusid tšilliga (konservi variandis)
tegu oli tõelise ühishauga, kus kalakesed lebasid segi paisatult, punases vedelikus sisikonnad, sabad ja pead segamini.
Karbi küljel oli kiri: "Maiseb hästi kartuliga"

13. jaanuar 2007

I'm back (mina olengi selg)

Võtsin ennast siis kokku ja tegin selle kahe minutilise profiili uuenduse ära.

Tunne on hea.

Ei hakka siin pikalt seletama, aga siiski lisaksin eelnevale The W postile natuke oma mõtteid ja fantaasiaid, mida vahete-vahel ikka silme ette sähvib.

The W, ütles et elu on keeruline ja ma nõustun temaga. (siin kohal juba võiks küll postituse ka lõpetada, sest ülejäänu on suht ebaoluline).


Ma olen seisukohal, et paljude inimeste jaoks on elu mingi "hoomamatu müsteerium", millest mõtlemine tekitab hirmu. Seda mida ei teata ega mõisteta -->tekitab sageli hirmu.

Seega mina soovitaksin sellest aastast alates inimestel, elada "probleemi põhist elu".
Sest minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt, teades probleemi ja mõistes tolle ulatust on pool tööd tehtud.

Seletav näide:
"hoomamatu müsteeriumi" variandis leiaks kodanik end öösel, kinni silmi, metsast. Ta nagu aimaks, et midagi on vaja teha, samas hääled hirmutavad teda ja mitte m****gi pole näha.

"probleemi põhise elu" variandis teab, kodanik et tal on vaja leida (näiteks) üks puu metsast. Eelnevast tulenavalt oleks loogiline minna metsa päeval ja tõenäoliselt ka kelleltki abi küsida.

Seega kodanikud, kui elu ei suju, siis mõelge mis on valesti ja kui leiate probleemi, siis võite ta kas lahendada või lihtsalt alla anda.

Lisan veel ühe näite:
"hoomamatu müsteeriumi" variandis kodanik tunneb, et elu ei suju ja kõik vihkavad teda. Katse eksitus meetodil avastab ta, alkohooli juues tekivad uued sõbrad kergemini ja ka töö tundub hoopis lõbusam.
"probleemi põhise elu" variandis kodanik mõistab, et tema enda laiskus tööl ja paar teravat kildu kolleegide pihta on muutnud elukeskkonna oluliselt stressirohkemaks. Sellest tulenavalt, saab näiteks töölt lahkuda, minna öövalvuriks, kelle töö seisneb maksimaalses logelemises ja minimaalses sotsiaalses kontaktis.


Kui kellelgi siiski , kes selle postituse läbi loeb tekis pähe idee, et elu on lihtne, siis võib-olla nii ongi. (ehk mida iganes)