Täiesti offtopic

Täiesti enneolematult suurt kadedust tekitab olukord kui õnnestub pealt näha meesterahvast, kes sõidab oma maja õuest välja MB AMG G55-ga, kõrvalistmel väikelinna üks ilusamaid noori naisi.

Loetud tunnid töönädala lõpuni

Tarqi: kuidas läheb? nädalavahetuseks valmis?

The W: jep. libesti ostsin juba ära.

Tarqi: mida raplas geid nädalavahetustel teevad?

The W: ei tea ühtegi geid raplas.

Tarqi: vaata peeglisse siis.

The W: ma ei saa. mul läheb kohe kõvaks siis.

Lambiblogi kuulsaks vol 2

ehk aeg järgmiseks Cosmo-rubriigiks!

Mind täna on nimelt painanud mõned mured, nii et tekkis tugevalt tajutav igatsus Cosmo toetava õla järele. Kuna "paber"kandja versiooni polnud kuskilt leida, pidin leppima netiväljaandega, aga mis seal ikka: Cosmo on Cosmo! Igal juhul lootsin eest leida näiteks hea ArcGisi juhendi ja kellegi teadjama inimese soojad soovitused doktoriõppe üleülikooliliste valikainete virrvarris orienteerumiseks (nt kas "Loogilised kvantitatiivsed mudelid" ja "Eestvedamine ja konfliktide juhtimine" on põnevad ained), aga olin sunnitud näpust võtma: vot napilt just neid teemasid seekord ei käsitletud. KUIGI, korraks nagu hakkas lubama (ühes loos oli kasutatud selliseid sõnu nagu aju, uuring ja teadlased)......

AGA! Ei ole halba ilma heata! Lustipidu alles algas, sest ma sain näiteks teada, et äärmise põhjalikkusega on võimalik meeste kohta üldistusi teha juba kahe meesterahva ütluste põhjal. See on ju suurepärane!!!
Ja kui uute faktiteadmiste juurde liikuda, siis selgus näiteks, et meestel tekib päeva jooksul 11 erektsiooni (ei tundunud eriti vaieldav tõsiasi olevat). Äge ikka, kurat :)

Cosmo sessiooni lõpp aga läks natuke kurvaks, sest selgus, et ma ei saagi sellest numbrist teada, miks mehed pornot vaatavad ja miks anaalseks nii popp on. <Sigh>

Vaatan ka tagasi.

Eilne nisanäpu postitus tuletas mulle meelde, et mina püstitasin ju ka endale aasta esimeses pooles challenge'i. 
Ehk siis kuidas on "Tõde ja õigus" edenenud? Esimene osa läks päris kiiresti.  Teine ka. Kolmandaga oli natuke tegemist, olgugi, et kõige õhem osa. Nüüd siis loen neljandat ja üldse ei lähe hästi. Kõigest mõnikümmend lehekülge loetud. Ei ole tuju hetkel. Aga aega on kah veel ju. Nii vähemalt tundub, kuigi ajal on ju see omadus, et ta liigub kuidagi väga kiiresti.

Ahjaa, The W otsustas ka challenge'iga liituda. Aga eks tema räägib ise kuidas tal läheb.

retrospekt

Nonii, tänaõhtuse sünge meeleolu taustal meenus mulle, et püstitasin siin mõned kuud tagasi paar (loe: kolm) eesmärki. sellest ajast on juba küllalt verd mette (ehk meesse?) voolanud, nii et on ülim aeg kokkuvõteteks.

Esimene eesmärk: mööduda postituste arvu poolest Tarqist ja TheAnswerist. Tulemus: täielik läbikukkumine. Ei ole siiani suutnud kummastki mööduda.
Teine eesmärk: saada lõputöö õigeks ajaks valmis, samuti hää hinne. Tulemus: total win, mõlemad olemas.
Kolmas eesmärk: oma tööasjad õigeks ajaks ja hästi tehtud saada. Tulemus: järjekordne läbikukkumine, kuna siiani on kõik pooleli. Perse.

Mida me siit järeldada võime, sõbrad? Et mitmest seatud eesmärgist on võimalik saavutada ainult keskmist? Mh? Ah?

Eff bee.

Täna on millegipärast selline päev, et ma tunnen puudust, et mul ei olegi facebookis kontot. Ma ei ole päris kindel, millest selline tunne tekkis, aga selles olen ma küll kindel, et see tunne võiks ära minna.

Y U TOUCH MY SCREEN???

Tegelikult ei ole ju vaja panna näppu ekraani vastu kui sa millelegi osutada tahad? eksole?


Not So Random T.A's Wikilink of the Day (NSRTAWOTD): Passive-aggressive

NB: tegemist ei olnud puutetundliku ekraaniga.

Mis su hobid on?

Tegelikult on sellest kunagi enne juba üks post olnud, aga teeme uuesti, sest see teema intrigeerib mind endiselt.
Nimelt olin töökohustuste tõttu sunnitud üle kolme tunni aega parajaks tegema ning tahtmata riigi raha raisata ning kontorisse tagasi sõites asjatult bensiini raisata, otsustasin üles otsida ühe kohaliku vaatamisväärsuse, mis aastakümneid tagasi (kerge liialdus muidugi) seda kohta külastades tundus just mälu järgi lähiümbruses paiknevat.  Seda kohta ma muidugi ülesse ei leidnud. Küll leidsin ma hea potentsiaaliga suusaraja ning kõndisin metsavaheteedel maha üle 6 km. Üldjoontes olin endaga rahul. 

Aga. Selleks, et oma huviväärse koha leidmise tõenäosust suurendada, põikasin ma vahel ka metsa sisse suunduvatele veel väiksematele teedele, et ehk on just seal see õige koht peidus. Seal avastasin aga nii mõneski kohas taaskord need paigad, mida kaaskodanikud kasutavad ilmselt võõraste pilkude eest kaitstuna oma sugukire rahuldamiseks, ilmselt motoriseeritud sõiduvahendites. Tõenduseks allolev pildimaterjal.

Ma ei usu, et keegi seal a)nuuskas sitaks b)hädasid rahuldas. (kondoome miskipärast ei olnud)

Ja kuna ma juba kahes maakonnas selliseid kohti peast tean, siis miks mitte seda ka enda hobiks võtta ja asjaga sügavamalt tegeleda. Paneks need kohad kasvõi kaardile, siis kõigil hea vaadata, kuhu õhtul minna kui vajadus peaks tekkima.

Kallis Lambiblogi,

mul on hea meel, et Sa olemas oled. Eriti nendel hetkedel, kui ma olen ärritunud ja valmis juba ühte kibedat postitust tegema ning just siis tuletad Sa mulle meelde seda piinlikku tunnet, mis tekib vanu hala täis postitusi lugedes ja tõsiasja, et tegelikult ei aidanud nende kirjutamine kuidagi vähendada minu ärrituvust. Ja, et mina ei ole ju tegelikult süüdi teiste inimeste lolluses, vaid ainult iseeenda lolluses. Aitäh.


XOXO
Sinu Printsess

õhtusöök

Aseta taldrikule
* kolm kirsstomatit
* neli kana nagitsat (ERAKORDSELT nõme sõna, peab mainima)
* natuke india pähkleid
* natuke marineeritud seeni
* natuke valgehallitusjuustu

Söö ära.
Kes trumpab üle?

naine on ka raske olla

kui siin jutt juba õrna piirkonna traumadele läks, siis ma pean kahjatsusega nentima, et ka mul on ühtteist üles tunnistada.
nimelt ühel väiksel Eesti laiul läks peale "rasket" päevatööd ja kollektiivset erootilise komöödia vahtimist meeleolu kergelt piduseks ja muusika hakkas mängima. ühel hetkel avastasin, et see muusika nagu segab kuidagi ja ei lase niisama olla: jalakesed sibelesid kahtlaselt kogu aeg. ühesõnaga, läkski tantsuks. no ja siis mõni aeg hiljem tabasin end kubemest krabavat, sest ilgelt valus oli. ehk siis et tõmbasin märkamatult kubemelihase vist ära... aga et (minu) pidu ei peatuks, hoidsin vapralt parema käega kubemest kinni (kuidagi vähem valus oli), parema jala varbaid püüdsin sissepoole käänatult hoida ja liipasin muusika rütmis edasi (kuigi märksa vähema energiaga). et siis nagu väike vigane Maikl Džäksn. võeh.
järgmisel päeval sain vähemalt kuulus mutt olla: kõik uurisid, et kuidas ikka kube elab/kärab jne. ja muide, nii väga nagu ei käranudki, pigem valutas... ühtlasi tunti ka muret, et kuidas ma seda kõike Hr Vastusele seletan. no vot, niimoodi seletasingi, ja uskuma jäi!

There, I Fixed It*

Kuna härra parasjagu Tarbatus viibib ning härrale kohasel hotellis ööbib ning härrale mitte kohaselt sellises kohas kui hotellis üldse esimest korda on, siis pole härra veel päris sisse elanud. Näiteks ostis härra endale valmistoitu, et seda mõnusas hotellitoas süüa aga siis selgus, et hotellituba pole kodu, kus kahvleid võimaliku kaasavara hirmus kilode viisi varutud on. See oli siis esimene probleem. Õnneks oli autos üks plastikust kahvel, mille ma siiski ära suvatsesin tuua, sest näppudega süüa ma siiski veel ei kavatsenud.

Teiseks, et õnnis tuba sisse pühitseda, peab seal ka alkoholi manustama. Kolm pinti Sassi sai ka selleks otstarbeks muretsetud, tõsi - küll mitte väga härralikul viisil kaupsi kilekotis administraatori eest läbi käies. Aga kuna tuba ei ole presidendi sviit ja külmik puudub, siis oli hädasti vaja õllet külmas hoida. Alustasin enda arvates geniaalse ideega, toppisin oma higise juustu kraanikaussi ja lasin vee jooksma, lootes et see ära ei voola. Vee sees siis pindid. Aga vesi voolas ära. Toimiv lahendus, millega ainult rahul saab olla oli kaupsi kiletkoti veega täitmine. Nagu ka pildilt näha.

Ja nagu ka eelnevast näha, siis algne plaan see postitus paari lausega edasi anda ilmselgelt ei õnnestunud. Nagu alati

Taustal paar juuste, valgehallitus-.

* http://thereifixedit.failblog.org/