seeeeeeeeeeeeeee on hüvastijätt,

laulis kuagi bänd nimega Vunkz. Mai mäleta, kas nende ametlikus nimes oli "The" ka või ei. Aaaga see polegi tähtis. Peaaegu-et-tähtis on see, et postituse pealkiri on eriti relevantne, kuna nimetet pänd tähistab 13. sünni(aasta?)päeva ja mina "tähistan" Tartu selja taha jätmist. Homme tõstame asjad Hr Vastusega transpordivahendile ja kimame pealinna. Ja ongi kogu pidu. Just läksid paar sõpsi koju magama, oli väike lahkumisürr. Ja nüüd on kurb olla. Või noh, jah. Imelik on, kui kodulinnast saab "küla" (ma tegelt ei teagi, kuidas seda öelda. Kui on, et "lähme külla", siis kuidas see nimetav kääne oleks? Ongi "küla" või?)
Lisamärkusena veel, et tegelt teisalt on see pealinna kolimise värk hea ka. Ja et mul on kerge joove. Aga tõesti, ainult kerge :)

can I do it?

Võtsin preili nisanäpu käest mõned raamatud. Ei tea kas jõuan selle aastanumbri sees ära lugeda...? Kuidagi aukartust äratav kogus. Ja sisu.

Ahjaa, taasavastasin ühe vana hea loo, mida pole ammu ammu kuulanud/kuulnud. Andkem talle siis nüüd uus võimalus.

there, i fixed it

Tim Allenil oleks seda lugedes ja vaadates kaunis piinlik, aga õnneks mina ei ole Tim Allen. Olen hoopis üks kolmest laisast inimesest, kellel köögis kraan seina lähedalt läbi tilgub, nii et pikapeale see vesi ka kraanikausi serva vahelt kapi eesmise ääreni imbub ja sealt põrandale niriseb. Mis siis teha? Nagu üks nisajas osavnäpp  muiste, ei hakanud ma isegi heietama seda mõtet, et keeraks selle agregaadi lahti, puhastaks ära ja paneks kokku tagasi. Liikusin kohe variant Y juurde, mis tähendas seda, et võtsin käärid, lõikasin plastiktaldrikust lätaka ja kleepisin selle kauni valge teibiriba abil seina külge. Kõik ikka selleks, et vesi saaks sellele lätakale tilkuda ja sealt kraanikaussi niriseda. Works like a miracle! Ja mis peamine, see kõik on tõesti väga, VÄGA ilus:

tase

Olen võrdlemisi kindel, et mitte igaüks meist ei ole  igapäevases elulises situatsioonis võimeline nii muuseas endale kogemata köögis suure kokanoaga kõrva lõikama. Ja täiesti uskumatu on, kui paju sooja verd sealt mööda kõrva alla võib niriseda.