Ebapost.

Nojah, Printsess ei ole enda üle eriti uhke. Väikese ehmatusega selgus, et tema viimane postitus lambiblogisse ulatub üldsegi mitte praegusesse aastaaega, vaid hoopis aprillikuusse. Ega Printsess ei oskagi enda kaitseks midagi öelda. Ja samas ei pea ta seda vajalikukski.
Siiski võib Printsess öelda, et ega ta lambiblogi ära unustanud ole. Päris mitmel korral on ta üritanud poste kirjutada ent tulutult. Tuleb lihtsalt tõdeda, et Printsess pole mingi kirjaneitsi ja kui midagi teinud pole, siis pole ju ka midagi kirjutada.

Shubidubiduu, Printsess ütleb guuud baai tu juuuu.

197

vaatan siin, et Tarqi toodab edukalt uusi poste blogisse, samal ajal kui ülejäänud rahvas loorberitel puhkab (shame on you, you filthy bastards). seepärast mõtlesingi ise kah midagi kohustuslikus korras siia kribada.

197 päeva on jäänud reservini. pikk periood endiselt, mis tuleb endale võimalikult lihtsaks ja kergeks teha. aga eks näeb, mis saab.
nüüdsest elan ligi 70 mehega koos ühes viilhallis. omamoodi elamus, eriti just mitmest halli nurgast lõugav rämps-trance, mis ajapikku lihtsalt ajudele hakkab. sellistel kordadel tekib mul peas retooriline küsimus, kuidas inimesed sellist muusikat päev läbi kuulata suudavad ning miks nad peavad seda valjult tegema.
ühtlasi sain ka teada, et rootsi päritolu suitsuküünla suitsu kannatab minu organism suhteliselt hästi, võin vabalt seda ilma gaasimaskita pool tundi sisse hingata, samal ajal kui osad kaasvõitlejad kiirelt värske õhu kätte ropsima põgenesid. seega 1:0 minu kasuks.
kuna ajateenistus on kui üks suur mäng, kus pidevalt sõda imiteeritakse, siis imiteerisime ka linnalahingus sõda. vaenlane oli relvastatud Airsoft relvadega, mis tulistavad pisikesi plastikkuule. pihtasaamisel on veits valus küll, lähedalt saades eriti. antud kahte asja kokku pannes võin teha järelduse, et sain linnalahingu harjutusel efektselt surma. nimelt sain airsoft valangu näkku, mis päris elus lahingmoonaga oleks minu peast minimaalse hulga inimest meenutavat osa alles jätnud. vägev, kas pole?

jõudsime üheskoos teiste võitlejatega ühisele järeldusele, et vähemalt pooled elukutselised kaitseväelased (tegelikult ka allohvitseridest ajateenijad) on niiöelda tsiviilis täielikud tossikesed ja äpud jne, või siis lihtsalt mingid labased peded, kes suudavad kaitseväes neile omistatud määrustikupärase ülema käsuõiguse kaudu endast madalamaid kaitseväelasi nussida ja käsutada ja muud moodi võlli mängida ja alandada. sõjavägi on kui väike mikroühiskond, kus kehtivad omad reeglid ning kus saavad kõvad tegijad olla ka need, kes tsiviilis seda teps mitte ei ole. teisisõnu, sõjaväes kipub rahvas ära tõusma. haledalt, kusjuures. samas on ka suurepäraseid erandeid, kus kohtab tõelist mõistmist ja inimlikkust, haritust ja arukust. müts maha nende meeste ees.

nüüd raudselt tekkis küsimus, et mida ma selle postiga siis mõtlesin. haa, viska pilk blogi pealkirjale ja sa mõistad, et mitte ühelgi selle blogi postil ei peagi mõtet olema. lambiblogis on ka lambipostid.



lõpetuseks üks kõlav tarkusetera ajateenistuse teemadel:

"Nussi sitta palju tahad, sitast saia ikka ei tee" ( õp T.T)

Ulvi sünnipäev "Rodeo Saloonis"

neljapäevati oli seal karaoke, lauluoskust polnud vaja.

Täna kell 12:58, Tartu Kaubamaja bussipeatuses...

...nägin üht noort naist, nutmas. Ta oli üksinda kõigi nende inimeste hulgas, toetudes vastu külma betoon seina. Keegi ei teinud välja, mina ei teinud välja, aga valus oli ikkagi vaadata...