Õppemaks ja OECD = debiilikud

Antud teema ajab mul alati s**a keema.

Lugedes hiljuti ilmunud OECD raprotit Eesti kõrghariduse kohta, avastasin seal huvitava paradoksi. (tsiteerides Eesti Päevalehe artiklit)

Eesti kõrgharidussüsteemi suurim puudujääk on see, et kõigil ei ole võrdseid võimalusi sellele ligi pääseda – liiga suurt rolli mängib endiselt noorte sotsiaal-majanduslik olukord.

Seda me teame niigi, et vaeste perede lastel pole erilist võimalust ülikoolis läbi lüüa. Kuid siis millegi pärast annab OECD järgneva soovituse.

Eksperdid tegid ettepaneku juurutada süsteem, mille järgi kõik üliõpilased maksavad ise poole oma õppemaksust ja riik poole. Vaesematest oludest pärit üliõpilastele tuleb anda aga lisatuge.

Huvitav mida mõeldakse "lisatoe" all? Kuidas see ettepanek vähendaks ebavõrdsust? Äkki OECD oleks pidanud lihtsalt ütlema, et kõik inimesed ei peagi minema ülikooli.

Oletame, et õppemaks siiski tuleb ja ongi nii, et ise maksad poole ning riik ülejäänud osa.

OK olukord on siis järgmine:

Loomaarsti õppeaasta maksab tudengile 66000.- (kuigi riik maksab hetkel tegelikult 125000.- ühe koha eest)
50% sellest on 33000.-
oletatav õppelaenu suurus ca 60000.-
õppeaeg 6 aastat

summa kokku 6*60000 = 360000.-

(R.I.P. loomaarsti haridus)

Seega ülikooli lõpetades on tudengil nii diplom, kui ka väiksema suurusega kodulaen.
Alustades iseseisvat elu oleks vaja ju kuskil elada ka, milleks tuleb omakorda laenu võtta. Samas huvitav kuidas pangad suhtuvad miljoni krooni laenamisse, ilma töökogemuseta inimesele.

Üks väga huvitav aspekt on ka iibe probleem, nimelt käib mingi tõsine töö selle nimel, et eesti rahvast hoida välja suremast. Kuid samas need noored inimesed, kes on kõige paremas eas, et lapsi saada on lihsalt ennast silmini kinni laenanud.

Miks inimesed numbreid ei tunne?

Sai siis reedel hakatud bussiga Tartust Rapla tulema. Piletid netist ilusti kõrvuti ostetud, et saaks tüdrukuga koos istuda. Kuna ei viitsi eriti rabeleda siis sai bussi peale mindud alles suht lõpus(Suur viga!). Muidugi oli keegi tubli inimene juba meie koha peal ja rohkem kahte kõrvuti vaba istet ei olnud. Palusime siis ilusti noormehel ära istuda. Noormees muidugi hakkas jahuma sellest, et tema koht on ka ära võetud ja tema ei istu kuhugi. Kuna ei tahtnud suuremat skandaali tegema hakata siis sai ka asi sinna paika jäetud. Siit ka küsimus, kas on väga raske lasta kahel inimesel kõrvuti istuda, eriti kui sul endal on jumala savi kelle kõrval sa istud? Ja eriti veel siis kui sa vale koha peal istud? Ja kes selle tüübi koha ära võttis? Kas tõesti tuleb kellegile veel üllatusena, et buss läheb reedeti lõpuni täis ja alati on mingi jama nende kohtadega? Miks inimesed numbreid ei tunne?

Kes elavad Annelinnas?

Armas lambiblogi lugeja, kui sind vaevab küsimus, millised inimesed elavad Tartus, linnajaos nimega Annelinn, siis ära muretse, kohe saad sellele vastuse.

Põhimõtteliselt elab seal 3 tüüpi inimesi

1. Tudengid, kellel pole piisavalt raha, et kuskil kesklinnas korterit üürida, kuid samas ei taha ka ühikas elada.
2. Vanurid, kes on sinna kolinud või jäänud, et veeta oma viimased elupäevad betoonkuubikutes.
3. Noorpered, kes koguvad raha, et endale esimesel võimalusel äärelinna maja osta.

Mitte, et ma Annelinnast halvasti arvaks, aga nii lihtsalt ongi.

Ja tahaks veel öelda, et lambiblogi on suvepuhkuselt tagasi !!

aiai.

no mis mõttes ma olen üle kahe kuu ära ning lambiblogisse on ilmunud selle ajaga ainult 3 postitust, millest kaks on pealegi veel ainult pildi kujul esitatud. häbiväärne lugu. ma ennustasin küll lambiblogi allakäiku aga sellisel kujul ma seda päris ette ei kujutanud, pigem kujutasin seda ette väärika langusena. langegem väärikalt, kaaskannatajad.

teie tulevane nooremseersant ja jaoülem.