28. veebruar 2011

Vier und vierzig.

1.osa
Õujee, ära tegime. Kui ma meie challenge'i välja kuulutasin, siis mõtlesin, et läheb küll raskeks, aga ehk suudame ikka kamba peale hakkama saada. Aga üllatuslikult ei läinudki raskeks. Tulemus - 44 postitust - näitab, et ühtteist meil ikka öelda oli, täpsemalt siis 1,57 korda päevas.

2.osa.
Tahtsin veel challenge'i kohta kirjutada, aga blokk tuli peale, nii et järgmine teema.

3.osa.
Kuna üks challenge sai läbi, siis mõtlesin, et mulle kuluks veel üks ära. Teisisõnu kavatsen ma selle aastanumbri sees kõik "Tõe ja õiguse" viis osa läbi lugeda. Lihtsalt niisama. Kes kampa lööb?

sisekliima


kommentaarid on liigsed. lisaks vaid veel, et umbes 30 sekundit enne pildistamist oli temp 1 kraadi võrra kõrgem.

27. veebruar 2011

Eesti

Tore on elada riigis, kus selleks, et anda oma ERITI oluline hääl kelleLEGI, ei pea sa kodust väljuma.

ehk siis VALIMA INIMESED www.valimised.ee/

Jäätee Vormsi (mitte Nestle)



Läksime kaasa üldise hullusega ja käisime mööda jääteed Vormsis. Üllatuseks ei olnudki see klaassiledal teel 110-ga kihutamine, vaid pigem meenutas auklikku kruusateed pärapõrgus. Rahvas igastahes möllas ja oli vaimustunud eksootikast. Tegime paar klõpsu ka Vormsis.

26. veebruar 2011

Suuskade määrimine "Paralepa style"


Suusatama lähen, suusad määrin,
tagumikust kostab valju stardi plärin.
Paralepa raja veerel koera junnid,
rajal jälle kõnnivad memmed, peas krunnid.
Suusajälg justkui täitunud hakkepuidust,
mida Swixi määre haarab lennust.
Teen paar paaristõuget teravat,
sest õhus on tunda kevadet.

nohuhuumor

nisanäpp on vannitoa peegli ees ja teeb hommikusi näoprotseduure, uks lahti.
köögist kostab meeeeeeeeeeletu kolin, mis ei taha lõppeda (meenutage klaas-ja metallpurkide hulka akna all seina ääres).
nisanäpp sunnib ennast mitte reageerima ja surub naeru maha.
lõpuks kolin vaikib, nisanäpp "imbub" elutuppa ja ütleb imestades: "i thought i heard something..."
theanswer: "it's your mind playing tricks on you"
nisanäpp: "no, it's snot"

25. veebruar 2011

Pildiga postitus.

See oli eile, kui printsessil igav hakkas. Ja mida teeb üks õige printsess igavuse peletamiseks? Aga muidugi võtab kõik oma riided kapist välja, voldib kokku, sorteerib need värvi järgi, imetleb siis lõpptulemust, teeb veel blogi jaoks pildi kah ja paneb asjad kappi tagasi.

24. veebruar 2011

Kerge suusamatk talvisel Emajõel

Kuna elu mul pole ning hea enesetunne Tartu maratonist jätkuvalt püsis, mõtlesin, et lähen suusatan mööda Emajõge ülesvoolu. Plaan oli lihtne ja aus - suusatada kandva jää olemasolul Kroonuaia sillast maksimaalselt kuni Kärevere sillani (kui jõudu, energiat ning päevavalgust jagub), kus arvasin nigunii vaba vett olevat (edasi-tagasi umbes 40 km). Või nii kaugele kui tingimused lubavad. Natuke eelluuret tehes siiski suuri ootusi endale ei seadnud, sest ülesvoolu on jõgi kitsam ning Bernoulli võrrandi kohaselt seal ka voolukiirus suurem, mis jäätumist rohkem segab kui laia ja aeglase jõe puhul, mis teadupärast Tartu linna lähistel domineerib.

Seljakott mõne riidehilbu, pidamismäärde, termos kuuma spordijoogiga ning fotokaga selga ning minek. Startisin kella 11 ajal hommikul. Mõned gükoositropsid kah tasku. Kuni Vorbuse raudteesillani oli olemas mõningane iseaetud klassikajälg, mida ma ka kasutasin. Vahetult enne vorbust muutus aga jõe jää iseloom, mis seni oli jõge ühtlase sileda kihina tervet jõge katnud (või õigemini oli lumi see, mis teistsugune seal peal välja nägi). Vorbuselt alates aga hakkas jõe keskosas paistma teistsugune pilt, mis väga seda jääosa kasutama ei innustanud.

Raudteesilla juures tegin kerge pausi, fotografeerisin silda (siin ja ka edaspidi ainult dokumentaalsetel eesmärkidel, mitte eesmärgiga kunzti teha), nautisin päikesepaistelist ilusat ilma kuni kuulsin kaugemal taamal, et ilmselt on rong siiapoole tulemas ning ootasin sellegi ära, et saaks ka rongi koos sillaga pildile. 

Peale silda aga klassikasõpru enam edasi läinud polnud, mistõttu üritasin ise natuke aega uut rada kalda ääres sisse ajada ent õige pea otsustasin hoolimata pidamismäärdest uisku sõita, mis enda üllatuseks ka hästi välja tuli.

Mida maa edasi, seda vähemaks jäi inimesi, kes enne mind juba jää peal sõitnud või käinud on kuni õige pea jäigi mind saatma ainult kellegi edasi-tagasi uisujälg ja vastusuunas tulnud jalajäljed. Vähemalt teadsin, et jää kannab kenasti. Mingi aja pärast tuli vajadus korra parem suusk alt ära võtta ja seda uurida (miks - seda ei mäleta). Möödus mõni sekund kui kogu jõe jää minu all ja ümber hakkas madalal häälel ragisema ja praksuma. Tegin haledaid liigutusi kalda poole hüppamiseks ent õnneks oli see ainult väike hoiatus jõe poolt. Aga selline hoiatus, mis mul põlvest kergelt nõrgaks võttis ja edasised paarsada meetrit uisusammu sõitmist seetõttu natuke kohmakaks muutis. 

Lõpuks kadusid ka jalajäljed, alles jäid vaid ühe suusataja omad. Turvalisena paistva jõeosa laius kahanes nüüd kohati vaid veidi üle meetri. Ning jää ragises suuskade all üha enam ja enam, mistõttu pidasin õigeks pidevalt head tempot hoida, olgugi, et kaine mõistus ütles, et jää on siiski piisavalt paks, et mitte sellest otse läbi kukkuda. Aga noh, kuna ma ujuda ei oska (mitte, et see antud juhul ka aitaks) ja vesi mulle väga meeldiva keskkonnana ei paista, siis parem karta kui kahetseda.

Jõudsin allpool oleval kaardil paistva jõekääru juurde (on ikka õige termin?), kuhu oli ka minule eelnenud suusataja jõudnud ning seal otsa ringi keeranud, sest sealt maalt alates ei olnud enam jõe ääres jää peal sõita võimalik. Proovisin veel maismaa peal veidi sõita, et kääru teise otsani jõuda, kust peaks avanema parem vaade eesootavale jõeosale. Pilt, mis sealt aga avanes, defineeris mu väikese matka lõppunkti. Edasi enam minna polnud võimalik, sest isegi kui jää kannaks, siis seal jäämägede vahel sõita ikka ei saaks. Ning tundes suvisest ajast kaldaäärseid olusid, siis ka kalda ääres maismaal sõitmisest ei tuleks midagi välja.

Jõin seal kõrgel kaldal kuuma jooki ning keerasingi otsa ringi. Vähemalt suusatasin nii kaugele kuhu keegi teine enne mind veel polnud läinud. Seega sisuliselt väike mikroavastusretk. Tagasitee oli juba elamustevaesem, tähelepanu köitsid ainult rohked jää sisse tekkinud praod, mille põhjuseks ilmselt mina olnud olin. Vastu tulid ka suuskadel esimesed kaks inimest. Raudteetammi ületamisel (silla all oli jäävaba) selgus, et teisel pool võtab aga üks meesterahvas kaunis rahulikult - talveriided seljas, suusad ja kepid kõrval vedelemas ning mees ise käed kukla all võtab selili maas tammi serval talviseid päikesevanne. Vahetasime tervitussõnu, viskasin kaks kihti pidamist suuskade alla ning andsin kuni finišini paaristõugetega minna. Selleks ajaks oli juba linnaäärne jõgi inimesi täis, kes suuskadel, kes jalgsi, kes vedas suuskadel sõites oma last järele sellise kõrvaloleval pildil sarnase aparaadiga, mida mina veel enne näinud pole.

Kel nädalvahetusel tõesti mitte midagi muud targemat teha pole ning kellel on suusad, minge sõitke jõe peal. Täitsa vahva on. Tahaks ka allavoolu sõita, ent kui olud sama ruttu halvaks kisuvad, siis on kahtlane. 

Pardoon, erakordselt pikk post sai. Au ja kiitus, kes läbi lugeda viitsis. Mainin ainult, et kogu 'matk' kestis natuke alla 4 tunni, mille sisse mahtus mitmeid joomisi, fotografeerimisi ja muid uudistamisi. Kilometraažiks kogunes suuskadel umbes 25 km. 


View Suusamatk in a larger map

üllatuspostitus

no palju õnne, sündimise maa! et sünnipäev ja nii. :)
ja palju õnne mulle, et mu pea parem pool on paksult tatti täis ja kõrv ähvardab valutama hakata ja pea ka. ja et palavik on ja et öösel magada ei saanud, sest see loll nohu kõigi oma tahkudega ei lasknud. ja et siin korteris nii erikuradi kuiv on, et silmad pilgutades plõksuvad.
ja üldse... miks mu tatt tänase päeva puhul sinimustvalge ei ole???

a tegelt on tore. natuke. aint et mai tea, misasi...

23. veebruar 2011

Tähelepanek vol. ma-ei-tea-mitmes.

 Pole ammu tähelepanekuid teinud.

1. Avastasin, et pole mitu päeva muusikat kuulanud. Ainult paar juhuslikku lugu telekast kanaleid klõpsutades. Ilmselgelt ei kuulu inimeste hulka, kes "surevad, kui nad muusikat kuulata/teha ei saa."

2. Pigem olen ma hoopis Viasat Historyt vaadanud. Van Gogh, Dickens, victoria ajastu, edwardi ajastu - fuck yeah.

3. Naabrivanamees on täis.

4. Müstika kokandusmaailmast ehk miks söögitegemine raske on: riisipudru tegemiseks läheb 1 klaas riisi, 1 klaas vett ja 2 klaasi piima (või noh, kuidas kellelgi retsept ette näeb). Teed pudru valmis, aga järgmine kord tahaks poole vähem teha. Vähendad siis koguseid täpselt poole võrra aaaaga putru ei tule poole vähem. Tuleb ikka peaaegu sama palju nagu originaalis. Sama kehtib ka siis, kui tahaks rohkem putru keeta, suurendad koguseid aaaaaaga ei, putru tuleb ainult tsipake rohkem originaalkogusest.

5. Kui keegi veel ei tea, siis ainsuse nimetav on PUDER, mitte pudru. Pehmekeelsed ei meeldi kellelegi.

Pakendiseadus nöögib endiselt vaeseid

Kuna ma olen pigem veendunud, et paremal majanduslikul järjel inimesed ei joo Presidendi 8 nimelist 7%-list kanget õlut, mille tühja pudelit Raatuse Comarket'i taaraautomaat jätkuvalt vastu ei võta, siis mulle tundub, et tegemist mingi skämmiga raisk. Aga õnneks Double Bocki pudelid lähevad siiski läbi. Asi seegi.

22. veebruar 2011

feel the powwah

natuke ebameeldiv on istuda pisikese majakese ülakorrusel, kui tead, et su pea kohal võetakse parasjagu ühte ilgelt kõrget kraanat juppideks ja aegajalt akna taga mingid suured metallkänakad selle käigus kõiguvad :S

40. Tartu Maraton keskelt vaadatuna

Tere, ka minu poolt!

Kirjeldan siis samuti oma muljeid Tartu maratonist, kus osalesin juba teist korda. Kui eelmine aasta alustasin 4100 numbri piirimailt, siis see aasta 2700. juurest. Võin kohe öelda, et tunne oli hoopis teine. Minu ees enam neid "igale laskumisele sirge seljaga ja sahka" ei olnud. Sellepärast olid esimsed suuremad laskumised päris jubedad, kui kõik täiega minna andsid.
Ilm oli väga hea, PP (Priit Pullerits) prognoosid jäid tagant järgi vaadates natuke melodramaatiliseks. Pigem olin ennast liiga sisse pakkinud (kaks paari soojapesu ja suusapüksid).
Kõige pikem vestlus rajal oli mul vanema härrasmehega, kes soovitas mul keppidega nii mitte palju vehkida. Vabandasin ta ees viisakalt. Mõistsin et 90% treening kilomeetritest olin ihuüksi läbinud ega pidanud kellegagi arvestama, sellest tingituna ka mu keppide loopimine.
Sõidutempo muutus normaalseks juba enne esimest toidupunkti, mis on väga suur erinevus eelmise aastaga, kus peaagu pool maad pidi teiste taga koperdama.
Teises toidupunktis öeldi, et liidrid läbisid selle juba 50 minutit tagasi, seda oli natuke raske uskuda. Lõpuks kaotasin võitjale ligi 2 tundi.
Peaaegu kogu distants oli raske, erilist väljakutset esitasid tõusud, kuid lõpptulemusega olen väga rahul. Minu lõpuaeg oli natuke üle nelja ja poole tunni, mis on pool tundi parem kui endale eesmärgiks seadsin. Samuti paranes minu koht üle tuhande koha.

Täna kaks päeva peale maratoni on liigesed ikka natuke haiged, kuid mõtted hakkavad juba vaikselt liikuma järgmiste väljakutsete suunas :)

21. veebruar 2011

KÕIGE tagumise otsa muljeid 40. Tartu maratonist

Tere!

Sarnaselt mõnele teisele lambivendadele sai eelmise nädala viimasel päeval võetud osa nn. Rahvapeost.

Kuna kohal olime the W-ga umbes 2 tundi enne starti õnnestus parkimiskoht valida suhteliselt soodne ning stardikoridor jäi vaid kiviviske kaugusele.

Stardist meenub, et "käreda" pakase eest kaitsma pidanud prügikott muutus peagi üleliigseks disainielemendiks kuna taevas särav päike küttis päris isuga. Samuti läks vett vedama algselt geniaalsena tundunud plaan lõigata sisekurvi - üle stardijoone jõudsime alles 4 ja pool minutit peale stardipauku.

The W mainitud EI TULE ETTE oli muidugi üks koomilisemaid verbaalse positsioonivõitluse katseid esimestel kilomeetritel. Ei saa muidugi mainimata jätta kaasvõistlejate suurepäraseid laskumisoskusi, mida nad kindlasti on juba pikki aastaid lihvinud.

Samas meenub veel seik, mida paraku õnnestus nautida vaid vokaalselt. Visuaalse poole andis hiljem edasi the W. Nimelt selgus et ühe konkurendi nina oli käinud lumele peaaegu sama lähedal kui mõne teise mehe suusakepp - sealjuures säilitas ta aga graatsiliselt tasakaalu. Minul endal õnnestus kuulda vaid hirmast suuskadega paterdamist - visuaalne pool tuleb ise juurde mõelda.

Esimesed toitlustuspunktide vahed möödusid vaevaliselt, aga lõpuks tegid kuklid, rosinad, tee ning kindlasti ka raja relijeefi lihtsustumine oma töö ning finish lähenes jõudsamalt.

Lume "külma puudutust" sain ise tunda kahel korral. Viimane kukkumine oleks võinud lõppeda päris valusalt kui poleks olnud osavaid konkurente kes olid varmad minu lumisest kehast ning ristis suuskadest ja keppidest osavalt mööda põiklema.

Päikses loojumisega võimust võtnud pakane kannustas käsi ning jalgu kiiremini liigutama ning nii see finish lõpuks ka kätte jõudis.

Kuigi Tarqi kategoriseeringu järgi klasifitseerub minu suusasõit pigem matka nime alla, siis jäin ise üldjoontes siiski rahule. Peamine eesmärk, ehk siis rada läbida, sai ju täidetud - sealjuures on enesetunne hetkel väga hea ning valu üheski keha piirkonnas ei tähelda. Ehk siis igati õnnestunud ning tore üritus.


NB! Kuna kirjutan esimest korda võib esineda mõningaid keelelisi ebakorrektsusi - loodan et andestate.

Tagaotsa muljeid 40. Tartu maratonist

Kirjutada ja rääkida oleks palju. Ikkagi elu esimene suusamaraton. Aga liigset koormat ei taha tekitada kuid mõned põhimuljed annan siiski edasi.
  • Meedias pasundatud koletu pakane, mis PP sõnul (PP - Priit Pullerits) tapab nii või teisiti jäi olemata. Või vähemalt minu nahapinnani ei jõudnud, sest organism tootis ise piisavalt sooja. PP ja tema isiklikud arvamused spordi teemadel on muidugi omaette teema, mida siin pole mõtet lahkama hakata.
  • Kuni Harimäeni olid tagaotsa massid nii tihedalt koos, et erilist võimalust möödumisteks polnud ning liiguti mõnusal matkakiirusel.
  • Harimäele järgnevad laskumised oli mõnusaim rajalõik maratonil. Millele kindlasti aitas kaasa täiesti imeilus ilm koos vägagi maaliliste loodusvaadetega, mille jälgimiseks paraku erti palju aega mahti ei jätkunud. 
  • Veidi suusateadliku inimesena (mitte teadmisi ajada segi praktiliste kogemuste ja oskustega) ärritas mind umbes 2/3 inimeste laskumistehnika, kus laskuti enamvähem püstises asendis. Ilmselgelt pole tagaotsa inimeste treenitus ja kogemused ühtlased ja piisavad, puudub julgus kiireid laskumis võtta aga natuke mõistust võiks kasutada. Sest KÕIK inimesed, kes sõitsid alla püsti või mitte korrektses laskumisasendis, nendes ma ka möödusin. Lihtsalt seepärast, et minu tuuletakistus oli väiksem. Muidu polekski ju probleem, aga sedasi tõmmatakse tempo maha, ning kiiremad peavad lõpus kas pidurdama, et mitte eessõitvale suusakaaslasele selga sõita või rada vahetama, mis pole kaugeltki mitte kõige ohutum tegevus rajal. Ja pikema libisemisega ning kükkis laskumisasendiga saad sa energiat säästa ning käsi ja selga puhata. 
  • Igasugused rajal pulsikella vaatamised ja vöö-/joogikoti sättimised tõid kaasa selle, et suusakepiga vehiti ohtlikult kõrvalraja territooriumil, nii näo piirkonnas. Antud tegevus on muidugi vältimatu, aga kui seda teha eelnevalt kaassõitjate ohutuses veendudes, siis ma ei peaks seda siin mainima.
  • Toitlustuspunktides võiks suusatajad laudade ääres chillimise asemel sealt kiirelt oma joogid ja söögid ära võtta ning eemale liikuda, et teistele ruumi teha, mitte seal ääres naudiskleda ja niisama uimerdada. Süüa ja juua saab ka mujal kui vahetult laua ääres.
  • Kohe alguskilomeetritel karjus üks vanem härrasmees mu peale "EI TULE ETTE!!!" kui asusin rada vahetama ja tema ette siirduma.
  • Rajal vedeles hämmastavalt suur hulk murtud keppe ja nende osi. Ma ei saa aru.
  • Suusk libises oodatust paremini, pidamine oli ka olemas ent kaugel ideaalsest.
  • Kohe alguses stardis sai selgeks, et pean võitlema endiselt vasakus õlas ning paremas labajalas paikneva valuga, mis maratoni edenedes süvenesid. Tänaseks hommikuks on vasaku õla liikuvus vaevalt paarikümne kraadi ulatuses, jalg on endine. Üldine enesetunne hea, mine või täna uuesti sõitma. Seega kaotused maratonilt on tühised.
  • Enamus suuskamist meenutas mulle liiklemist arvutimängust GTA. Pidevalt pidi rada vahetama; vaatama, et selga ei sõida; vaatama, kus vaba rada; ette mõtlema, et ennast karpi kinni ei sõida; pakkuma, kelle selja taga laskumisel kõige kiiremini saab.
  • Poole distantsi peal sai selgeks, et olen samahästi kui finišis, sest enesetunne oli väga hea ning jõudu jagus.
  • Poole distantsi peal lisandunud lühema raja sõitjad kiskusid motti alla, sest algas uuesti suures massist läbi pressimine. Samas enesehinnang aga oli kõrge, sest peas vasardas iga möödutud suusataja kohta mõte: "Haah, vaadake. Ma olen rohkem sõitnud kui teil rada pikk on ning ma ikka möödun teist".
  • Olgugi, et peab rohkem trenni tegema jääb minu jaoks ikka müstikaks, kuidas saab alla 5 tunni sõita. Kas mul on tõesti nii halvad suusad? (mida nad ka arvestades hinda ja vanust tegelikult natuke on)
  • Peale Palu teeninduspunkti ( 16,4 km finišini) oli selge, et 6 tunni lähistele sõita ei õnnestu. Uueks eesmärgiks seadsin, et mitte mingi hinna eest lõppaja tunninumbriks 7 tundi ei tuleks. 
  • Ainult tugevad paaristõuked olid need, mis mind marulisel tempol edasi viisid. Tänan õnne, et käed vastu pidasid.
  • Tarqi koostatud kategoriseeringu järgi osalejate lõppaja alusel on mu tulemus keskpärane. So what.
Olgugi, et kirja sai ehk palju negatiivset (mis tegelikult on tingitud inimestest rajal, mitte maratonist endast. inimesi on ju igasuguseid), on üldmuljed ikkagi ainult positiivsed. Ilus ilm, ilus loodus, hea rada, mis püsis lõpuni enamvähem koos ning hea enesetunne ilmselt tingivad selle, et kui tuleviku tingimused võimaldavad, siis järgmine aasta jälle. Fantastiline kogemus.


P.S Vaatan, et liigse koormamise vältimine ei õnnestunud siiski.

20. veebruar 2011

Pask.

muud polegi öelda.

Oksele ajab

see valimiseelne Eesti.
http://www.postimees.ee/?id=391589


Kuidas sellise mõttemaailmaga inimesed kellegi NÕUNIKUD SAAVAD OLLA?


ps. anna andeks printsess, süüdistan Tarqit selles, et postituse tegemine eile ununes :)
ps2. paistab, et Priidule ei meeldinud enam liigne tähelepanu ja nii on ta oma facebooki "seina" ära blockinud võõraste pilkude eest.

19. veebruar 2011

Lilleneiu.

Vastukaaluks The W kergelt masendavale postitusele üks mitte just kõige professionaalsem pilt tulpidest.

Ma olen oksendanud

- vaiba alla ja kõik maha salanud
- oma klassiõe külaliste jalanõude sisse ning selle eest peaaegu peksa saanud
- rannikule
- poole kuue keldrikorrusel
- enda voodisse, kergelt koomale tõmmanud ning rahulikult edasi maganud
- heinaküünis heina sisse ja sinna maskeeringuks tiba värsket heina peale visanud
- mitu korda järjest oma suure kiisudega kruusi sisse, sest ei viitsinud toolilt taaskord tõusta ja peldikusse roomata
- napilt peldikupotist mööda ning suuremad jäägid tolmukühvliga potti tõstnud (tolmukühvel on täiesti asendamatu tööriist sellisteks juhtumiteks)
- neoonoranži okset
- pelgalt laiskusest voodi kõrvale maha nõukaaegsele parketile (vahel ka mitte laiskusest, tegelikult)
- nautides ammu puhastamata sitapoti hõrke aroome, mis okserefelksi paremini esile kutsuvad
- nii kaua, et jäänud sõna otseses mõttes pott kaisus ja pea poti äärele toetumas peldikusse magama
- sügava kahjutundega, nähes head ja maitsvat söögikraami raisku minemas
- PALJU

Tegemata on veel oksendamine selili ja oma okse sisse surnuks lämbumine. Aga sellest saab kirjutadada juba keegi teine.

18. veebruar 2011

gängonkoos

Booossss, Booosssss, tule kaaaaa!!! Sa oled ainuke, kes puudu on...
Õhtu jooksul (ja joobe edenedes?) ehk tuleb mõni sissekanne juurde ka. Aga võibolla mitte.

Seniks, COSMO!

17. veebruar 2011

See ÕIGE veiniarvustus

Kliki kindlasti pildile, et suuremalt vaadata
Kuna kibestumus maailma vastu on suur ning ega see poissmehe elugi mee lakkumine pole, otsustasin ennast millegi hõrguga hellitada, mis ühtlasi ka natuke pähe hakkaks. Algsest plaanist White Russian'i teha ei tulnud poes midagi välja, sest eestimaist ja odavat kohvilikööri polnud. Kahlùa ja Cointreau olid minu silmis uue auto hinnaga võrdsed. 

Suundusin veinileti juurde ja leidsin sealt ühe toreda Eesti veini, mis meeleoluka ent samas lihtsa kujundusega kohe silma torkas. Nagu ka hind, mis oli väga odav ent mis mul enam paraku meeles pole. Kes pilti lähemalt uurib, näeb ka, et tegemist on valge veiniga. Valikus oli ka punane vein, ent leidsin, et 300g küüslauguleivakestega sobib valge paremini. 

Pudel on tehtud kvaliteetsest plastikust, mis minu higiste käte vahelt maha kukkudes kindlasti katki ei lähe. On hea meel näha, et ka veinide tootearenduses on ergonoomika ja tarbijasõbralikkus päevakorda kerkinud. Negatiivse poole pealt võiks välja tuua selle, et pudeli kork on metallist. Omast kogemusest võin öelda, et sellise korgi üle vindi keeramine on lihtsam kui enamike plastmassist korkide keeramine.

Disainist veel niipalju, et oskuslikult on mängitud ka sõnadega etiketil, mis annab veinile kahtlemata lisaväärtust nagu tegelikult kogu veinipudeli disain tervikuna. 

Maitseomaduste ootused mul antud veinile väga suured ei olnud. Kuid kõigi õnneks selgus juba kohe alguses, et etikett ei valetanud - vein oli tõesti rikastatud hõrgu aroomiga, mis oskuslikult maskeeris igasuguse piirituse ja muu ebameeldiva aroomi. Ka 21%  alkoholisisaldus ei väljendu milleski muus kui ainult etiketil vastavas numbris.  Kuna tegelikult üle poole pudeli on juba ära joodud ning näpud kaunis pehmed, siis oleks kaunis paslik siinkohal ka arvustusele lõpp teha. 

Igatahes soovitan kõigil tõelistel veinisõpradel seda veini proovida. Väga odav, parajalt volli ja ei maitse üldse halvasti. Ka soojalt mitte. Eelistaksin seda nii mõnegi veini asemel, mida ma joonud olen.

asjad, mida iialgi Cosmost teada ei saa

Jätkan Cosmo lainetel, sest on ju palju, mida Cosmost rääkida. Samas on nii vähe seda, millest Cosmo räägib. Cosmo on üldse üks huvitav nähtus mõnes mõttes. Ei tea, kui kiiresti keskmine eesti naine Cosmo läbi loeb? Mina vist lugesin Cosmo läbi umbes 5 minutiga. Huvitav, mida see minu kohta ütleb? Huvitav, mida Cosmo selle kohta ütleks?
oh Cosmoke, Cosmoke, laua peal, kes on kauneim kogu maal? Millisest materjalist on valmistatud kõige efektiivsemad tolmulapid? Missugune on Kuu teiselt poolt (misäsja, Kuu ei olegi ümmärgunä vä?)? Mis veregrupp on reesusahvidel? Miks öötaevas on must? Miks kapsas kõhuvalu tekitab? Kuidas saada aru, et miski asi sulle päriselt meeldib (a tegelt ka, kuidas te aru saate?)?
VÕI
Kas seksikiisu või metsik tiiger? Kuidas leida tee mehe "tagaukseni"? Kuidas teha kindlaks, kas Tema on armunud? Kas seksides võib rasedaks jääda? Kuidas oma libiidot ergutada? Kas naised saavad ka orgasme? Kuidas saada võimsamaid orgasme? Kuidas saada multiorgasme? Kuidas saada veel võimsamaid multiorgasme?

Cosmo... Cosmo? Cosmo!!!

16. veebruar 2011

krdi krt

Käisin just jalutuskäigul ja tahtsin oma saavutuse ka kaardile kanda ja kaardikese omakorda siia imetlemiseks riputada, aga kui ma Delfi Regio kaardirakenduse abil oma teekonda maha märkisin, siis esimese hooga tõmbasin ühe suure jõnksu valesse kohta ja kui ma siis teist korda valmis sain, kaotas see paganama DR mu ilusa punase jõnksulise joone ära. Või noh, ju ma ise olin loll. Igal juhul andsin alla ja pilti ei tule.
Saavutuseks siis 2 h ja 9 min kõndimist, läbitud teepikkus umbes 9,2 km, mis keskmiseks liikumiskiiruseks teeb 4,1 km/h, aga kui arvestada sinna sisse läinud poeskäiku, fooride taga seismist ja muid lühikesi seisakuid, siis see on suht ok aeg. Vist. Tartu maratonil sellega muidugi ilma ei teeks...
Ja oh imet: linna piiril on palju külmem võrreldes kesklinnaga. Koperdasin kursaõega Raadi poole ja kõndisime sõna otseses mõttes linna piiril (ERMi krundi piir ja Vahi tänav ntx) ja seal oli külmkülmkülm. Käsivarred ja käeseljad külmetasid ja uhh... Täis nuusatud taskurätikud muutusid taskus kiftideks jääkänatakeks, millega oleks võinud soovi korral kedagi edukalt ähvardada.

Täna peaks küll hea uni tulema.......

Valimisstuudio: extreme edition!!!

Vaatan Valimisstuudiot ETV'st ja peast hakkasid läbi tulvama mõtted nagu RSS voog.

Kõigile kõrgharidus!!! KÕIGILE !!! Toimetuleku ja intelektipuudega inimestele!!! Baka või SIBER !!!
Kus on Jänes??? Miks tal nii pikad tööpäevad on?
Miks publik nii aktiivne on??? Kas sissepääsu juures jagati rahusteid?
Luukas elab Miina Härma kooli kõrval ja sellepärast ta laps seal käibki?? Mida lapsevanemad Tapal teevad??
Miks Iseseisvuspartei liige Peeter Paemurru omadega nii kinni jooksis?
Millal Katrin Viirpalu magab?

15. veebruar 2011

kasutuid fakte jaanuarikuisest Cosmost

mulle seniteadmata põhjustel vedeleb mul töö juures laual Cosmo. for real: kust see siia tulnud on ja miks? igal juhul on selle sirvimine heaks põhjuseks, miks mitte tööd teha, nii et carpe diem ja ühendagem ebameeldiv vajalikuga.
sain teada järgmisi minu elu absoluutselt mittemuutvaid ja kasutuid asju:

* 33% eesti kosmo lugejatest andis endale kaaluteemalisi uusaastalubadusi (ei tea, kas "ma luban, et ma õpin tegema vahet kaalul ja massil" läheb ka siia kategooriasse?)
* Christina Aguilera ja Nicole Richie on sõbrannad
* 1% meestest tahab voodis kuulda loomalikke urinaid (aga miks mitte "loomulikke lurinaid"?)
* Spencer Pratti (WTF is he?) reitingud langevad
* 38% kosmonaute (ehk kosmo lugejaid) on toonud voodisse toitu (jees, mulle on voodisse hommikul võileipse toodud, wii!)
*51% kosmonaute on suudelnud naisega (keegi pole öelnud, et mehed seda testi teha ei või, nii et minu arust on sitasti esitatud küsimus)
* menstruaalanumad hoiavad sind kuivana
* 69% eesti kosmonaute võtaks endale abielludes mehe nime (kui me eeldame, et kõik kosmonaudid on naised, kas see protsent on siis kõrge? madal? ükskõikmisprotsent?)
* botox on 2020. aastaks välja surnud
* kõik Justin Timberlake'i (keelepedenduse rubriigist: appimaiteakassiintohibülakomakasutada) KÕIK pruudid polegi maailmakuulsad olnud
* pärast 16ndat annab ootamatu väljaminek skorpioni pangaarvele kõva paugu (fakk. otsustan horoskoopi mitte uskuda)

mhh. mõttetu postitus tuli. ma süüdistan selles asjaolu, et Cosmo on mõttetu. ma ise olen jätkuvalt kõige kenjaalsem, põnevam ja ilusaim ja üleültse kõige parim.

14. veebruar 2011

Keelepedenduse FAIL

Kuna veebruarimaraton on vaevalt poole peale jõudnud siis pidev pinge ja valmisolek iga päev vajadusel postitus teha paneb maailma teisiti nägema ning sunnib otsima inspiratsiooni kõikjalt me ümber, igast pisiasjast. Ja nii juhtubki, et seisan Konsumi kassasabas ja näen silti, mis juuresoleval pildil enda eest ise räägib. Tegelikult olen seda silti ammu ennegi näinud, aga nüüd jäin põhjalikumalt mõtisklema sildi korrektse keelekasutuse üle. Nimelt pälvis mu tähelepanu sõna 'pangatäht', mida arvasin juba pelgalt kassasabas oodates ja oma väga nõrgale keelelisele intuitsioonile toetudes olevat täiesti valeks sõnakasutuseks. Õigeks pidasin hoopis sõna 'rahatäht' kasutamist. 
Poest lahkusin loomulikult suure õhina ja kahjurõõmuga, et saan teha postituse Konsumi kauplusteketi (või lausa ETK) kapsaaeda, mida lisaks illustreerib veel salaja tehtud pilt (enamasti ju poest pilti teha ei tohi). Paraku selgus fakte kontrollima hakates vastuolu:

Eesti keele seletav sõnaraamat annab pangatähe seletuseks: emissioonipankade poolt käibele lastav raha funktsioone täitev krediididokument, mida võib vahetada näit. kulla vastu.

Mitte just kõige selgem seletus, ent ometi sain esmapilgul asjast aru sedasi, et antud terminit paberraha kohta kasutada ei sobiks. Samas sõna 'rahatäht' kohta oli selge seletus: paberraha.

Vastuolu ilmneb aga siis kui Eesti Panga kodulehte külastada ning selgub, et ainult pangatähtedest räägitaksegi. Rahatähte kui sellist ei mainita.  

ESTERM väidab samuti ühesõnaliselt: "Pangatäht" on kõige ametlikum nimetus paberraha kohta, seda kasutatakse Eesti Panga sularahaosakonnas.

Kas ÕS siis tõesti valetab? Kas ma ei oska korralikult ÕS'i seletusest aru saada? Mis erakond saab valmistel enim kohti riigikogus? Will I ever get laid? Kus on Olle? Nii palju küsimusi, aga nii vähe vastuseid.



13. veebruar 2011

Vastlapäev

Kolmapäeval saatis "haige" :) nisanäpp mind poodi vastlakukleid ostma. Käies läbi kaks suuremat kesklinnas olevat poodi ja kusagilt kukleid leidmata tulin sama targalt (ei tea ka tegelikult, poodide külastamine kella viie ajal õhtul vist mõjub pigem negatiivselt) koju tagasi. Kodus suundusin üllatus-üllatus wikipedia poole, et teada saada millal, siis see vastlapäev on/oli.

Wiki: Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Ülestõusmispüha peetakse esimesel pühapäeval, mis järgneb esimesele täiskuule pärast kevadist pööripäeva või pööripäeval (milleks loetakse 21. märts). Vastlapäev on päev enne tuhkapäeva, millele järgneb nelikümmend päeva (seitse nädalat miinus pühapäevad) kestev ja ülestõusmispühaga lõppev suur paast. Seega on vastlapäev noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini.

Kui sellest esimese(teise) korraga aru said, siis palju õnne, oled õnnistutatud eriti helge peaga. Tavainimestele väike list:
  • 2011: 8. märts
  • 2012: 21. veebruar
  • 2013: 12. veebruar
  • 2014: 4. märts
  • 2015: 17. veebruar
  • 2016: 9. veebruar
  • 2017: 28. veebruar
Ehk siis see aasta on vastlapäev 8. märts ja ka kukleid võiks oodata ÄÄRMISEL juhul märtsi alguses. Mitte, et meie tublid pagarid ennast sellest laseks häirida:

Hetkel Rimis müügil juba kolme sorti kukleid ja seda kõike hoolimata faktist, et homme on hoopis valentinipäev ja võiks ju hoopis südamekujulisi kooke/torte/pirukaid teha (random rabblerabble: võiks ju tegelt teha ka südamekujulisi lihapirukaid... või hoopis maksa ja neerukujulisi kukleid?).

END 
Random T.A's Wikilink of the Day (RTAWOTD): Suez Canal


Peab rohkem väljas käima...

...sest mul hakkab siin kodus istudes lihtsalt paha, kui naabrid süüa teevad. Üritan küll suu kaudu hingata, aga ei, kui inimene ikka on harjunud nina kaudu hingama ja suud kinni hoidma, siis selline tegevus pikalt ei kesta. Ja ma ei tee üldse nalja, tõesti on paha olla. Õh.

12. veebruar 2011

Muljed Paralepa suusarajalt

Tere, kallis lambiblogija!

Kindlasti huvitab sind, mis muljeid olen kogunud Haapsalus, Paralepa suusaradadel.
Esiteks on mul tekkinud mitmeid küsimusi.
Miks on vaja käia jalutamas suusaraja peal? Milleks koos koeraga? Milleks kirvese päralt on vaja veel teha kepikõndi? Miks koera omanikud lasevad oma pudulojusel raja peale roojata? Miks, miks, miks on vaja sõtkuda pudruks klassika jälge?
Kahjuks ma nende küsimustele vastuseid ei tea :(

Seda ma küll mõistan, et rada pole mõtet masinaga üle ühe korra nädalas sisse lükata. Inimesi ju eriti ei käi. Tööpäeviti peale kella kuut õhtul olen ainuke rajal, kaevurilamp otsaees hõõgumas.

Hoolimata kõigest olen rajameistri(te)le väga tänulik, et selline rada on olemas.

Tänan tähelepanu eest, minu halale.


P.S. mul on 600 km suusatatud see aasta

P.S. 2 Paralepas sõitsin ükskord mingile spanjelile suuskadega otsa

11. veebruar 2011

Kuues.

Ehk mõni lambiblogi lugejaist või tegijaist pani ikka tähele, et meiega liitus mõnda aega tagasi uus liige - ei keegi muu kui Boss.  Päris sisse õnnistatud seda veel ei ole, sest Boss on häbelik poiss (haa) ja pole veel ühtegi postitust teinud, aga siseinfo ütleb, et emakeele ja kirjanduse õpetajad olid temaga kooli ajal igati rahul, nii et pettuda me kindlasti Bossi kirjatöödes ei saa.

Ütleme siis Bossile ilusti tere ja loodame, et ta meie veebruarimaratoniga liitub.

10. veebruar 2011

:V :V

Jõudu egiptlastele!

ps. Kuidas 82 aastane mees (Mubarak) nii hea välja näeb???

9. veebruar 2011

Kreisiraadio elust enesest

Kõnnivad printsess ja The W lõunakas jäähalli lähistel tasuta Lõunakeskuse Ekspressi suunas, mis varsti väljuma peaks. Lapsed on iluuisutamise trennis, mängib muusika. Üks lugu lõppeb, mängima hakkab teine, nimelt see vana tuttav lugu (pane see nüüd käima, et õigem fiiling tekiks):


Jõudnud veidi aja pärast riidepoe Reserved juurde, tormab meile äkki nurga tagant poest vastu ei keegi muu, kui üks kultusliku Kreisiraadio liige härra Tarmo Leinatamm ise. Kilekott meeleolukalt käes, justkui nagu ühest järjekordsest stseenist Kreisiraadios. Taustaks ikka sama lugu mängimas.
Vot seda nimetan ma kokkusattumuseks. Mille humoorikat õhustikku on võimatu edasi anda või isegi peas uuesti läbi elada.

elus peavad ikka sihid olema

jah, nagu pealkirigi ütleb, peab elus miskeid eesmärke ikka olema, et oleks, kuhu (ja mille nimel) edasi rühkida. ja veel, kui tahta enda üle uhke olla, peaks aegajalt võtma sihukesi eesmärke, mille täitmisest kujuneb natuke nagu eneseületamine.
need asjad, mille üle ma uhkust tahan hakata tundma, on:
1) mööduda oma blogipostituste arvuga meie edutabeli kahest viimasest (Tarqi und TheAnswer)
2) kirjutada see kuradi lõputöö õigeks ajaks valmis (ja mitte lihtsalt lõputöö, vaid väga hea, kui mitte suurepärane :P)
3) saada oma tööülesannetega hästi ja õigeks ajaks hakkama

missugused on teie eesmärgid, kallid lugejad?

8. veebruar 2011

Keedusink on üks suur skämm

Mõtlesin, et täna enne kossu teen kaks oma traditsioonilist sändvitši. Ehk siis rukkipala vahele mingi praetud lihaollus ja praemuna. Lihaolluseks oli eile ostetud mingi suvaline keedusink, mis poest ostes tundus suitsusingi välimusega aga noh, misiganes. Lõikasin neli viilu toekat sinki oma kulunud pannile, kus juba kuum õli ootamas oli. Paraku ilmnes tõsiasi, et vahet pole kui palju õli pannil on, sink jääb panni külge igal juhul kinni ning jätab sellega seoses ka panni külge mingi veidra moodustise, mis sealt lahti tulla kuidagi ei taha. Nagu mingi kuradi liim. Laskmata sellest pisikesest vahejuhtumist ennast häirida, lõin ka muna pannile särisema. Ent kuna liim sealt pannilt polnud kuhugi kadunud siis jäi ka muna lootusetult pannile kinni, mistõttu selle pannilt lahti kangutamisega kadus praemuna igasugune esteetiline ja kulinaarne väärtus. Nagu ka allolev pilt ilmekalt illustreerib. Ma tõesti ei tea, mis imekeemia seal singi sees on. Aga vähemalt on nüüd üle pika aja ka üks kokandussugemetaga post olemas. Hea seegi. 

7. veebruar 2011

Plagiaat, plagiaat, plagiaat.


onju, eksju?

(sain siin tagasisidet ehk siis teadmiseks dummkopfidele: ei, ma tegelikult ei mõtle plagiaati.)

V**** küll.

Terve õhtu oli meeles, et pean postituse tegema blogisse, käisin veel nisanäpul bussi vastas ja poes...siis mõtlesime, et vaatame vilmi (Due Date, soovitan väga) ja et peale seda teen postituse (mille sisust ei olnud mul veel aimugi). Film läbi sai siis sai sujuvalt voodipesu vahetatud hmabad pestud ja magama mindud (kell oli siis umbes 23:15). Kuna kaks eelnevat ööd on karmi poissmehe elu elatud (ühe öö võib puhtalt The W kaela ajada) ja alles kella kuue ajal hommikul magama mindud, siis uni väga ei tulnud. Ja siis muidugi järksu tuli meelde, et sai tehtud selline lubadus, et iga pühapäev üks postitus teha blogisse. Siin ma siis olen, alasti aruvti taga, monitori valguses ja palun vaimsetelt blogivanematelt andestust oma hilinemise eest. Nägin juba ka etteheiteid msni akendes aga äkki on veel lootust :)

Postituse sisu on nüüd muidugi väga originaalne ja sisutihe, tõenäoliselt parim mis ma veebruaris teen :/

Ahjaa, täna on Super Bowl Sunday.

6. veebruar 2011

tellimise fail

(põhineb tõesti sündinud juhtumil)

(valin telefoninumbri)
(vastatakse)
Tundmatu mees: halloo?!
Tarqi: Tere, minu nimi on Tarqi, helistan teile ...farmist, ...maakonnast. Sooviksin tellida kuldispermat esmaspäevaks.
Tundmatu mees: (naerupahvakas) ei siit küll seda ei saa.
Tarqi: oi vabandust, kas on tegu ikka seemendusjaamaga?
Tundmatu mees: ei, mis numbri te valisite?
Tarqi: valisin 50........
Tundmatu mees: mul on natukene teine number.
Tarqi: ahah, vabandust.

Moraal: teatud asjade tellimisel tuleb numbreid väga hoolikalt valida.

5. veebruar 2011

Pin-up girl.

Vana naine on poes ja hakkab kassas kaardiga maksma. Käed värisevad, silmanägemine on kehv ja nupud liiga väiksed. Palub müüjalt abi. Müüja sisestab kaardi ja tahab koodi teada.

Müüja: "Öelge siis pin kah."
Vana naine: "PIN."



(tõestisündinud lugu)

4. veebruar 2011

Stiilne koristaja.


Mida ühel printsessil ikka muud reedel teha on, kui et teeb soengu pähe, tõmbab pingviinidega pidžaamapüksid jalga ja koristab.

3. veebruar 2011

Mac vs. Windows

Köögis käib parasjagu rahvusvahelisel tasemel vaidlus purjus arvutigeeniuste vahel teema üle kumb on parem, kas Mac või Windows? Seni pole kummagi osapoole argumenteerimisvõime üle 5 aastase lapse taset oluliselt ületanud. Mac'i pooldajad raiuvad, et Apple(?) on Apple ning ei lase Windowsi pooldajatel midagi vahele öelda. Kas siis karjuvad üle või eitavad või ignoreerivad seda vähestki vastuargumentide tulva. Windowsi pooldajad ei oska lihtsalt ennast väljendada, sest alkoholi tase vereringes kipub liialt kõrgeks minema. Viimane Mac'i pooldaja argument tuleb teemal, et ükskõik kui ilus ka see läpakas pole, kui sealt vaatab Windows vastu, siis on kõik pask. Lõpuks minnakse ilma tülli kiskumata ühiselt suitsupausile, samal ajal kui minu arvamus väga heade arvutialaste teadmistega ning prestiižikatel rahvusvahelistel IT-alastel töökohtadel töötavatest 'geeniustest' oluliselt langes. Poisid, oskate küll keerulist 100 000 realist progekoodi kirjutada ent muu intellektuaalse taseme jaoks teil võhma ei jätku. Ja alks pole vabandus.

i am a (potentially sick) robot

töökaaslased on vaid napilt vastikust kõrgepalavikulisest haigusest paranenud ja köhivad võidu, nii et istun täna (veel tervelt) viimaseid hetki tööl, ise puha juhtmeid täis, sest täna kinnitati mu ülakeha esiküljele ports kleepse ja iga kleepsu küljest läheb juhe suure juhtme sisse, mis omakorda läheb väikse vererõhu ja südametöö andmeid salvestava karbikese sisse, mis ripub keha küljes tänu halli värvi rihmale, mis on hässsssti pikk ja seega tekitab kõhule mõnusa puntra.
tuli vist küll pikk lause.

2. veebruar 2011

500 km

Jah, täna õhtul see juhtus, antud talvel sai suuskadel 500 km läbitud. Sellega peaks mingisugune vundament Tartu maratoniks laotud.
Lähtudes Pulleritsu klassifikatsioonist lähen rajale "hooajasportijana", sest üle kolme korra nädalas ma eriti trenni teha ei viitsi, andke mulle andeks.


Palju õnne mulle kõigi poolt!

EDIT:

Tarqi Tartu Maratoni osaleja kategooriad lõppaja järgi:
  • alla 3h: müstika
  • 3-4h: ulme
  • 4-5h: väga hea tulemus
  • 5-6h: hea tulemus
  • 6-7h: keskpärane tulemus
  • üle 7h: matk

Note to self vol. 2

Kui eesmärgiks on minna ülikooli raamatukokku ja kirjandust uurida (loe: naisi vaadata) siis lühinägelikuna võiks prillid kah kaasa võtta. Muidu juhtub, et peadki ainult kirjandust uurima. Ja kissitada pole ilus. Kortsud pidavat kah kissitamisega tulema, kuigi minul pole nende vastu midagi, sest need teevadki mu näo ilmekamaks. Vist. Ja kuigi kui aus olla, siis naisi vaadata pole kah äkki teab mis ilus. Šovinism ja nii.
(ass fisting ass fisting ass fisting ass fisting ass fisting ass fisting ass fisting ass fisting ass fisting ass fisting ass fisting)
(Ja kui nüüd kellelgi oli tahtmine täna ikkagi mingi post teha, siis jumala eest, ärge ennast tagasi küll hoidke. Andke ikka täiega minna)

1. veebruar 2011

Challenge month.

See oli millalgi jaanuari keskpaigas, kui printsess köögilaua taga istus ja lõunat sõi. Mis kuupäev täpselt oli või mis söögiks oli, seda printsess enam ei mäleta ja ega see polegi tähtis. Tähtis on hoopis see, et printsessile tuli sellel päeval idee: teha ühe kuu jooksul iga päev vähemalt üks postitus.

Niisiis, kallid lambiblogi lugejad, valmistuge ja varuge aega, sest teid on ootamas vähemalt 28 postitust. Kui kõik hästi läheb, siis püstitame ka rekordi. Nimelt on praegune rekord 22 postitust kuus ning see oli mais aastal 2006 (ai ai).  Loodame ainult, et kedagi loomekriis ei taba. (ja, et printsessi loomekriis kaob, sest ta küpsetas seda  postitust vähemalt 2 tundi ja see jäi ikka tooreks)

Let the challenge begin.