- Albaania ja Gruusia tüüp käivad peldikus (olenemata häda suurusest) voolava vee saatel, mis kraanikaussi suure survega häda likvideerimise ajaks voolama jäetakse. Kas muidu ei tule? Tuntakse piinlikkust tekitatud häälte pärast? Igatahes vahet pole, vett läheb palju lihtsalt. Kriibib mu pea olematut kutse-eetikat.
- üllatuslikult selgus, et kõigile neljale välismaalasele oli võõras katlakivi ja lubajasette mõiste või isegi nähtus üldisemalt. Plaani uus veetkeetja osta, sest vana sees on mingi plastik, mis nende arvates viitas vist katkisele keetjale tegin kohemaid maha. "Ei, see ei ole plastik, see on katlakivi."..... "See ei ole tervisele ohtlik."..... "Jah, see tuleb üsna varsti ka uue veekeetja sisse."..... "Kraanivesi on meil täiesti tervislik siin, seda ei tasu karta"..... "Pudelivesi ei ole joomiseks parem"..... "Need samad mineraalained on ka pudelivee sees."
Paraku pudelivee joogiks ostmise mõttetust ma kellelegi selgeks teha ei suutnud. Ja ega ka väga üritanud.
- on selgunud ka nii sakslaste kui praeguste elanike näitel, et teflonkattega pann, või vähemalt selle tefloni käsitsemisnõuete tundmine on kõigile täiesti võõras. Metallist pannilabidaga uhatakse täiega mööda panni, kõrbenud sitast puhastatakse panni teraskäsnaga. Ja nii ongi, et mu toit võib pannil sõna otseses mõttes õlis ujuda, aga ta raisk jääb ikka sinna lootusetult kinni, olenemata kuumusest.
- boksis võtavad maad küll uued tuuled puhtuse hoidmiseks (kaugeltki mitte minu algatusel), ent kui kõigil põhimõttelist harjumust enda järelt kohe koristada pole, siis süsteem väga toimida ei taha. Aga sellest hoolimata on olukord kordi parem kui kunagi varem
- küsimus, miks on vaja veekeetjasse 1.5 liitrit vett panna, oodata 5 minutit (võimalik väike liialdus) kuni see keema läheb ning siis sealt tassikese jagu ainult kasutada kummitab mind endiselt juba aastaid. Ja aru ma ei saagi vist saama.