30. märts 2011

Kui depressiivne sa oled?

Ma teen ükskõik mida, et mitte magistritööd teha. Või selle peale mõelda.
Kes asjast üldse aru ei saa, ehk see avitab.

22. märts 2011

Kogujate koguja.

Kui ma väike olin, siis ma kogusin kleepse ja udukaid ja kommipabereid ja salvrätikuid ja klaaskuule ja kana- ja kukesulgi ja merekarpe ja loomadega postkaarte ja ja ja...
Nüüd ma ei kogu midagi.
Ma isegi ei tea miks.

Et lambiblogist ka vaimutoitu saaks, siis Hando Runneli luuletus:

Ja mõni elab, et elada

Jah, mõni kogub, et koguda.
Ja mõni elab, et elada.
Ja mõni elab, et koguda.
Ja mõni kogub, et elada.

20. märts 2011

Haapsalu lahe matk 2 "the sequel"

Tere,
Kindlasti, lambiblogi fänn, elasid elavalt kaasa minu eelmisele Haapsalu lahe matkale. Seega otsustasin rahva tungival nõudmisel seda korrata.

Väljavõtted Haapsalu lahe matka 2 "the sequel" logiraamatust.

Sissekanne 1.
Start. 11:50 19.03.2011 Paralepa rannast.Tuju on super, ees ootamas põnev matk. Ilm on pilves ja maha on sadanud 3-5cm värsket märga lund, õhutemperatuur 0C. Seekord võtsin kaasa fotoaparaadi. Matka planeeritud kestvus 2tundi ja 30 minutit. Esimene sihtpunkt: Noarootsi poolsaar, distants 4km.


















Vaade Noarootsi poolsaarele Paralepa rannast. Nähtavus ei olnud kõige parem.


Sissekanne 2.
Olen jõudnud Noarootsi, suusad libisevad ootamatult halvasti, nähtavus jätkuvalt halb. Vormsit, minu järgmist sihtpunkti, ei ole näha.


















Kaugustes peaks näha olema Vormsi saar
.


Sissekanne 3.
Seisan rüsijää veerel mis ulatub silmapiirini. Vormsisse jõudmine ilma ujumata tundub võimatu. Otsustan tagasi sõita, olen natuke kurb, kuid ei nuta.


















Rüsijää. Pildi vasakul äärel on näha Vormsit, mida algselt ekslikult pidasin mandri osaks.


Sissekanne 4.
Olen siiski teel Vormsile. Selgus et eksisin, liikudes liiga kaua mööda Noarootsi rannajoont. Selle suunaga oleksin otse Läänemerele sõitnud. Ekslikult arvasin, et õige suuna hoidmiseks pidi mulle tuul pidevalt vasakult olema. Tegelikult pidi mulle tuul otse vastu puhuma. Nähtavus on oluliselt paranenud ja näen selgesti Vormsit.


Sissekanne 5.
Jõuan Vormsi putka juurde, mida külastasin ka eelmisel matkal. Muutusi ega edasiarendusi pole näha. Tunnen et hakkan väsima, kuid otsustan siiski külastada veel majakaid ja suusatada Hobulaiule.


















Kuulus Vormsi soojak, vaatega Haapsalule, maitsekalt piirdestatud.



















Mingi majakas, mis tuli väga vaevaliselt lähemale. Karistuseks majakale ronisin talle otsa (ilma suuskadeta).



















Mingi teine majakas (uksega). Eelmine majakas paistab taustal.


Sissekanne 6.
Jõudnud Hobulaiule tunnen, et olen päris väsinud. Selleks hetkeks oli matk juba ligi kolm tundi kestnud. Ainuke lohutus oli et nüüd sõidan otse tagasi Paralepasse.


Sissekanne 7.
Olen jõudnud mandrile. Sõitsin uisku Hobulaiult mandrile ca 4km ja olen täitsa läbi, pulss umbes 170. Matka lõpuni oli veel 4km, mille läbimine tundus olevat tõeline "mind over matter" katsumus.


















Hobulaid. Sealt ära sõitmine võttis mult peaaegu kogu jõu.


Sissekanne 8.
Finish. Olen omadega täitsa läbi, vahepeal sõin juba lund. Uisku enam kogu aeg ei jõudnud sõita, lisaks sellele kukkusin kaks korda. Matka kestvus 4 tundi ja 10 minutit, üle 2x rohkem kui kolmapäeval ja ma olin surmväsinud.


Epiloog.
Mõistan et minust oli väga julge minna väga halva nähtavusega suurele jääväljale, ilma orienteerumist kergendavate vahenditeta. Samuti värske, märg lumi muutis antud distantsi läbimise tunduvalt raskemaks. Kuigi kogu distants oli ca 25km, tundsin ennast lõpus rohkem väsinuna kui pärast Tartu maratoni.

19. märts 2011

Jõulud tulnud taas

Ausalt öeldes tuli kerge jõulutunne peale.  Ja tegelikult ongi juba paras aeg hakata jõulukinke otsima. 


16. märts 2011

Matk suuskadega Haapsalu lahel

Inspireerituna The W suusamatkast võtsin ka endale üllatuseks täna midagi taolist ette. Võin kohe kokkuvõtteks öelda, et see oli vägev. Sõitsin Paralepast Noarootsi poolsaareni. Sealt otsustasin oma saavutuse eufooriast saadetuna minna ka Vormsi. Ca 45min hiljem olin kohal. Ees ootas mingi soojak. Rabatuna kohalikust vaatamisväärsusest otsustasin veel teha tiiru Hobulaiule. Tollel maaribal tuli mulle vastu Kotka kuju ja paar majakest. Sealt edasi liikusin tagasi Haapsalu poole, tehes väikse haagi promenaadi lähedal. Matka pikkus ca 25-27km, kestvus 1tund ja 55minutit, kogemus enneolematu. Kahjuks mul ei olnud fotoaparaati kaasas, sest ma ei osanud sellist retke ette näha :(
Haapsalu lähedal oli jää enamasti ilma lumeta, kuid mida kaugemale seda lumisemaks läks. Jäise lume peal sai uisku sõita, kuid klaassiledal jääl oli see keeruline.



View Haapsalu lahe matk in a larger map

I'm your baby vol. 2

Kuna eelmisel korral võitsin ma 50 krooni, siis otsustasin, et mängin veel natuke lotot. Läksin siis R-kioskisse ja nõudsin piletit. Müüja vaatas mind väga kahtlustavalt ja küsis siis lõpuks, et kas ma olen ikka 16 täis. Oeh vol 2. Järgmisel korral peaks vist oma välimusega midagi peale hakkama. Investeerima meiki äkki. Või ma ei tea.

Lisaks sellele öeldi mulle täna jälle, et ma näen välja nagu Eda-Ines Etti. See teeb vist kokku 5 inimest nüüd. Kui seda, et mind 16-aastasega võrreldakse, võtan kerge solvanguna, siis Inese moodi võiks ju küll olla. Kuigi ma ei ole. Ines on minust vähemalt 6,5 korda ilusam. Ja ma ei näe ühtegi sarnasust. Aga ikkagi kompliment vist.

14. märts 2011

Natuke muusikat vol. pask


Lihtsalt sellepärast, et ma täiesti jumaldan Sopranosid.

13. märts 2011

I'm your baby.

Ostsin täna R-kioskist loteriipileti. Teatavasti ei tohi alla 16-aastased loteriides osaleda. Müüja küsis mu vanust. Oeh.

Vähemalt võitsin 50 krooni.

ofitsiaalsed asjad

nüüd on asi ametlik: meil on näoraamatu õnnistus.

Ma tahan endale uut panni!

Sattusin segastel asjaoludel täna Tartu Zeppelini kaubanduskeskusesse, kus parasjagu algas Maximas moodsaks kampaania raames väike 'moeetendus', kus modellideks olid väikesed koolieelikud, teismelised ja ilmselt ka teiste vanusegruppide esindajad. Sõna Maxima kuuldes vaevalt meile kellelegi väga midagi kvaliteediga assotsieerub ning sama lugu oli ka selle moeetendusega. Lava oli minimaalselt tilluke, väga halvas asukohas, publiku olemasolu sisuliselt puudus ning modellikooli polnud modellidest ilmselt keegi läbinud. Kokkuvõttes oli üritus sedavõrd halb, et mul oli väga piinlik. Mitte enda üle, vaid selle üle, mis seal toimus. See, kas ka osalejatel piinlik oli, seda ma ei tea, sest üritasin sealt võimalikult kiirelt mööduda. Aga taaskord jäin mõttesse, et miks MINUL piinlik on. Asjade üle, mis mind ju üldse ei puuduta.

7. märts 2011

Natuke muusikat.


meeldib? ei meeldi?

3. märts 2011

Mõned tähelepanekud ühikaelust, taaskord

- Albaania ja Gruusia tüüp käivad peldikus (olenemata häda suurusest) voolava vee saatel, mis kraanikaussi suure survega häda likvideerimise ajaks voolama jäetakse. Kas muidu ei tule? Tuntakse piinlikkust tekitatud häälte pärast? Igatahes vahet pole, vett läheb palju lihtsalt. Kriibib mu pea olematut kutse-eetikat.

- üllatuslikult selgus, et kõigile neljale välismaalasele oli võõras katlakivi ja lubajasette mõiste või isegi nähtus üldisemalt. Plaani uus veetkeetja osta, sest vana sees on mingi plastik, mis nende arvates viitas vist katkisele keetjale tegin kohemaid maha. "Ei, see ei ole plastik, see on katlakivi."..... "See ei ole tervisele ohtlik."..... "Jah, see tuleb üsna varsti ka uue veekeetja sisse."..... "Kraanivesi on meil täiesti tervislik siin, seda ei tasu karta"..... "Pudelivesi ei ole joomiseks parem"..... "Need samad mineraalained on ka pudelivee sees." 
Paraku pudelivee joogiks ostmise mõttetust ma kellelegi selgeks teha ei suutnud. Ja ega ka väga üritanud.

- on selgunud ka nii sakslaste kui praeguste elanike näitel, et teflonkattega pann, või vähemalt selle tefloni käsitsemisnõuete tundmine on kõigile täiesti võõras. Metallist pannilabidaga uhatakse täiega mööda panni,  kõrbenud sitast puhastatakse panni teraskäsnaga. Ja nii ongi, et mu toit võib pannil sõna otseses mõttes õlis ujuda, aga ta raisk jääb ikka sinna lootusetult kinni, olenemata kuumusest.

- boksis võtavad maad küll uued tuuled puhtuse hoidmiseks (kaugeltki mitte minu algatusel), ent kui kõigil  põhimõttelist harjumust enda järelt kohe koristada pole, siis süsteem väga toimida ei taha. Aga sellest hoolimata on olukord kordi parem kui kunagi varem

- küsimus, miks on vaja veekeetjasse 1.5 liitrit vett panna, oodata 5 minutit (võimalik väike liialdus) kuni see keema läheb ning siis sealt tassikese jagu ainult kasutada kummitab mind endiselt juba aastaid. Ja aru ma ei saagi vist saama. 

2. märts 2011

it begins again

Eelmise korra ebaõnnestumisest toibununa võtsin südame rindu(/rindadesse?) ja hakkasin uuesti aknalauandama. Möödunud nädalal tegelt juba tõin poest toidu sisse värsket basiilikut ja torkasin jäägid koos juurtepuntraga topsi sisse. Mulda ei pannudki. Olen hoopis kastnud vähehaaval pea iga päev ja ega pole kurta: juba mitmel korral olen lehti napsanud ja ikka elab teine :)
Tänane saak on jääsalat (frillice), mida ma veel toiduks polnudki jõudnud üldse kasutada. Muudkui aga kangutasin plastiktopsi juurte ümbert ära ja mulda. Esimese tagasilöögina muidugi pidin päeva jooksul nägema, kuidas see kräsune roheline mütakas järjest rohkem lötsi vajub. A eks need poesalatid (ja lõikelilled ka!) teinekord kipuvadki siuksed olema, et poes külmas seistes on meestel turgor kuubis, aga soojas (meil siin ju troopikakorter!) nagu vajuvad longu...
Aah vadever, tuleb, mis tuleb. Proovima ju peab. Ja et läbikukkumise mats ikka suurem oleks, kavatsen katsetada ka sidrunmelissi ja kirsstomatitega, voh!

PS: ma olen Eestimaale võlgu: valimata jäi! Kirusin, mis kirusin, aga lõppkokkuvõttes olin ikka loll, et ei suutnud esimese hooga valida ja siis äkki oli käes 2.märts ja kell oli 20.10 :(