Fuck, yeah.

Noh, kokkuvõtvalt minu 2010: positiivne + negatiivne = neutraalne

Tervitaks siinkohal The W-d, The Answerit ja Nisanäppu, kes ülikoolilinnas aastat vahetavad. Siis muidugi Tarqit ja S-i ja otseloomulikult Bossi ja tema ninnu-nännu perekonda, kes kõik parasjagu läänemaal on. Ja kindlasti tervitan kõiki lambiblogi lugejaid. Eriti meie külastajaid Norrast ja USA-st (kes iganes te ka ei oleks: "Tereeeee.") Ahjaa, muidugi tervitan oma emaT, kes minuga samas toas on ja koeraT, keda mul olemas ei ole. Soovilooks:

Wetters - Tshikid

Tsau.pakaaaaaaa.

There's a monster in my pants

Ei ole vist eriliseks üllatuseks, et mida suuremaks tiksub meie vanust markeeriv aastanumber, seda sagedamini oleme sunnitud tõdema, et aeg möödub kiiremini kui kunagi varem. Ja erandiks ei ole ka mina, sest hoolimata tegelikult üsnagi tegudevaesest aastast on see aasta märkamatult lõpuni jõudmas. Siinkohal olekski täiesti paslik võtta Nisanäpu eeskujul kokku ka enda tegemised mööduval aastal, mis sest, et neid siin vaevu ülesse märkimist väärivaks saab üldse pidada. Lääne kultuuri kohaselt võiks lisaks ka mõned uusaasta lubadused välja käia, ent kuna ma olen mees, kes täidab oma antud lubadusi, siis kindluse mõttes ei tasuks siin lubadustega siiski priisata.

Kes mind veidi tunneb, teab, et erilisele positiivsusele ma ei kaldu. Pigem lausa vastupidi, mistõttu oleks täiesti mõistlik eeldada, et ka oma aasta tippsündmuste või kokkuvõtete nimekirjas esineb palju negatiivset. Faili ja hala. Aga ei, teeme seekord teisiti. Ning ei, see ei tähenda ka seda, et oleks olnud erakordselt hea aasta. Lihtsalt.

Kool – ohjah, see kirstunael. Põhimärksõna on see, et ühe aasta jooksul on mul juba kolmas magistritöö teema. Töö, mis kuidagi edeneda ei taha. Aga nagu seni olen kogenud, siis omab kõrgem haridus väga vähe tähtsust. Vähemalt selle erialaga. Ja minu jaoks.

Aga see-eest on mul palju vaba aega olnud. Olen sõitnud palju rattaga, käinud kalal. Saanud ka lõpuks mõne suurema kala. Nüüd lõpuks kooli tõttu oma õngeridva ära murdnud. Tulnud enda üllatuseks toime selle kohutavalt kuuma suvega. Käinud 'rattamatkal'. Sõitnud elus esimest korda paadiga, küll mitte ise. Omanud kolme erinevat toakaaslast, kellest üks lausa sakslane. Näinud lambiblogi uut tulemist ja möödunud tähelendu. Aga kõik need on pisiasjad. Pisiasjade kõrval on ka suured asjad. Aga suurtest asjadest ei räägi keegi.

Ja nii ongi, et mul ei jää muud üle, kui leppida sellega mis on. Jääda rahule aastaga 2010. Sest olgem aus, oleks võinud minna palju hullemini. Aga ei läinud. Ja ma olen selle eest tänulik.

Uusaastalubadusi ma ei anna. Vähemalt teile mitte.

(klišeehõngulised uusaastasoovid võite siinkohal ise endale lausuda)

P.S Postituse pealkiri on inspireeritud mu pika aluspesu püksivärvlil asetsevatest kirjadest.

nisanäpu hailaitid aastast 2010

igal pool tehakse möödunud aastast kokkuvõtteid ja ega lambiblogi siis kehvem saa olla eksole. ma teen siis algust, eks võtke eeskuju või mitte.

- aasta jooksul olin umbes sada korda haige (nevermind the "kerge" liialdus, kuigi olen näiteks praegu ka veits haige tegelt)
- aasta fail nr 1: tõbisuse pärast jäi magister lõpetamata. sucks.
+- hakkasin ehteid meisterdama, mis on mõnus tegevus, aga endale neid ju nii palju ei taha ja samas pole aimugi, kas kellelegi need algaja nikerdised üldse meeldiksid.
+- mandliopp, mis iseenesest oli üks jäle asi, aga vähemalt ma enam ei mädane ja võtsin 5 kilo alla, mis siiani ka püsib, wii!
+- suvel olin pruun, aga törts kärssasin üle vist
+ viibisime HrVastusega jälle ühes toredas pulmas
+ TheAnswer ja The W käisid välitöödel külas
+ sain jälle tädiks
- aasta fail nr 2: tõbisuse pärast läks mu hobikollektiivis asi kole mädaks ja hobikollektiivist sai ekshobikollektiiv :(
+ käisin üle pika aja seenel ja tegin esimest korda elus marineeritud seeni kah
- katsetasin aknalauandust ja kukkusin esimeses katses läbi. tuleval kevadel proovin uuesti.
+ sain tööl ülesandeid juurde ja seega ka rohkem palka, jess. muuhulgas hakkasin sügisel ennast juba natuke vajaliku inimesena tundma tööl. oli ka aeg.
+- läksin uude hobikollektiivi. seal on muidu hirmus tore, aga kõrvad ikka nutavad natuke liiga tihti.
+ saime HrVastusega pulmakutse
- lõputööga olen liiga vähe tegelenud
- lubasin endale, et sügise jooksul mõtlen välja, mida dokis tegema hakata. oh well...
- sügisene hambaarsti juures käik on tegemata :(
+ tegin (enda kohta) üllatavalt palju käsitööd ja vidinad tulid kenasti välja ka vist. uue aasta esimestel päevadel on ka muide vaja hooga kuduma ja heegeldama hakata.

Rohkem ei tule meelde. Aga üldiselt, kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta, jah? Päris raske on see mäletamine ausaltöelda. Pagan teab, mida see siis mu tuleviku kohta ütleb....

Beck

riputasin (järjekordse naeruväärse süsteemi abil) tihastele akna taha pekki, aga mida/keda pole, on pekinäod ise. esimesel päeval üks tihane käis küll täitsa isukalt kallal, aga nüüd ei noki juba paar päeva keegi :(
ohh....
miks, küsin ma, mikkkks??? äkki see üks pekinägu sures ära ja nüüd teised arvavad, et pekk on mürgitatud?

Väike pühadeküpsis.

Why?

Ma ei saa aru miks ma pidin eile Alo TV-st Eesti meesstrippar 2010 valimisi vaatama. Ma tõesti ei saa aru. Kustutamatud mälestused-jälestused.

Ilusat pühadehooaega või midagi

masinate mäss

nägin täna kahte rongi, neist ühele seisin väga lähedal, kui ta must metalli lihinal ja väikse kolinaga tasapisi kiirust kogudes möödus. päris mitu hetke oli, kui pidin ikka oma tahtejõu kokku võtma, et mitte igaks juhuks kaugemale eemale astuda, aga õnneks oli mu läheduses ka üks teatav meesterahvas, tänu kellele oli lihtsam rahulikuks jääda.
mõni hetk enne ärevat kohtumist rongiga kõndisin läbi ühe parkla, kus seisis vaikselt õige mitu suurt tänavakoristusmasinat. vist ootasid oma tööaja algust...
natuke aega omakorda veel enne seda parklat sattusin tänaval ühe lumesaha teele ja sain õnneks tänu meesinimesele oma sammud seatud.
ja IGA jumala päev, kui ma tööle lähen, kõlgutab mu teele jääval ehitusplatsil üks kolesuur kraana oma konkse ja kette, sõidavad mürinal suured veokid ja kopad jnejne...

kas see on mingi skisosus (-ism, -õsm või ükskõikmismuuõigemsõna), kui inime suurte masinate juures justkui tajub, et need metallelukad jälgivad teda ja on natuke nagu pahased? ja siis õudusega kujutab ette ja kardab, et kui ta nüüd kiiresti sealt jalga ei lase, siis nende masinate miskid süsteemid "lähevad kogemata katki" ja nad sõidavad sulle otsa (eriti siis, kui nad on jäetud, süüde sees, üksi teeserva põrisema ja juht on parasjagu peldikus)?
samas, selliseid traagilisi õnnetusi on juhtunud küll, nii et võibolla polegi tegu irratsionaalse hirmuga?

Kuus toidu peale alla 400 krooni - tehtud.

Tingituna oma majanduslikust olukorrast ja osalt ka kergest uudishimust olin (olen?) sunnitud läbi ajama kaunis tagasihoidliku summaga kuus. Seda siis peale seda, kui üür ja kommunaalid makstud on. Nagu selgus, siis alla 400 krooni kuus on võimalik küll ennast ära toita. Mitte tervislikult muidugi, aga siiski. Ja menüü mitmekesisusest pole vast kah mõtet rääkida. 

Mida ma siis selle kuu aja jooksul sõin:

• 1.5 kg täisterakaerahelbeid (IGAhommikune hommikusöök pudru näol)
• 2.7 kg kartuleid
• 0.5 kg kruupe (sitaks odav ja toitev. downside on see, et tekitab ohtralt gaase)
• 4 pakki mehhiko vms. külmutet aedviljade segu
• ühe väikse leiva
• 30 medium muna (valku on vaja, noh)
• üks piim
• 1 kg riisi
• 1.2 kg makarone
• 1 kg kaerahelbeid (röstisin neid pannil suhkruga, õhtuse snäki eest)
• nipet näpet veel, üksikuid allaandmisi poes

Kui mõned emotsiooniostud (hesburger, saiakesed ja paar snickersit) välja arvata, siis tulebki napilt selle menüü koguhinnaks tiba alla 400 krooni. Või kui eelarve koostamiseks läheb, siis võibki arvestada 400-ga. Loen igatahes oma projekti õnnestunuks. 

Ahjaa, 3-4 kg võtsin alla kah kaalus. Tartu Maratoni läbimiseks igati hea uudis.

Jee

Elagu valuvaigistid!

mida Tarqi täna tegi

• Äratus 6:20.
• Hommikusöök - kaks keedetud muna, 2 rukkipala viilu, 1 banaan, tops jogurtit ja suur tass teed.
• Meeldiv üllatus - ei pidanud autot lumest puhastama ega esiklaasi jääst puhtaks kraapima.
• Peaagu terve tööpäeva koostan novembri kuu aruandeid.
• Kaalun paarkümmend võõrikut söödaväärinduse hindamiseks.
• Sõidan töölt ära külge ees ja gaas põhjas.
• Külastan konsumit - ostan purgisuppi ja traditsiooniliselt külastan allahinnatud toodete letti - ei pea pettuma, ostan paki Fetakit.
• Saabun koju - teeme süüa, vaatame ühe episoodi Modern family't.
• ... rekreatsiooni aeg...

Hindan möödunud päeva hindega 4. Ei saaks öelda et see oli minu elu muutev päev, kuid ma ei põe.

mida nisanäpp täna tegi

* üritas kell 8.30 üles tõusta
* tõusis umbes 9.15
* hoolitses oma hügieeni eest ja toitus
* läks tööle
* ei saanud esialgu tööd teha õnneks (käsil nimelt telefoniküsitlus)
* jõi paar tassi teed ja haigutas palju
* tüütas telefoni otsas inimesi ja jõi teed
* sõi kuivalt ühe paki imemaitsvaid turbonuudleid
* helistas
* jõi teed
* helistas
* sõi ühe banaani
* jõi teed
* helistas
* käis poes (ja sai tänu libedale kõnniteele peaaegu et surma)
* tegi süüa
* vastas TNS Emori telefoniküsitlusele (!)
* sõi
* pidas pika telefonivestluse Miz Justiga
* murdis arvuti taga pead, et "appi, millega MINA siis täna tegelesin?!" ja tähendas üles oma meenutused senisest päevast

plaanis veel oma hügieeni eest hoolitseda ja siis voodis Tumeda Torni neljandat osa lugeda. ajee. ahjaa, magada ka.

Mis The W täna tegi.

- sõi TÄISTERAkaerahelbe putru
- üritas mobiiliga inimestele helistada, tulutult
- vehkis toas ringi õngeridva ühe meetrise lüliga, imiteerides vihisevaid piitsalööke.
- üritas endiselt mobiiliga inimestele helistada. tulutult.
- vehkis ikka õngeridva ühe lüliga, üritades sellega läpaka klaveril trükkida. tulutult.
- käis laboris ja lasi pudelitesse õhku sisse.
- unustas laboris siiski mõned asjad tegemata jätta.
- suutis viimaks mobiiliga ühenduse luua
- käis raamatukogus
- tegi Toomemäest mobiiliga sitaks häid pilte
- ostis 152 g kodust kotletisegu
- valutas selga
- luges kirjandusklassikat
- valutas selga

Samas mida The W täna ei teinud:
- ei läinud Põlvasse
- ei võtnud uusi raamatuid raamatukogus
- ei läinud jooksma
- ei andnud katteta lubadusi
- ei olnud väga  negatiivne. ma loodan.

Mis The Answer täna tegi.

• valutas lihaseid eilsest kossust
• andis mõned digiallkirjad oma id kaardiga
• grindis
• valuta veel lihaseid
• kolas foorumites
• luges uudiseid
• saatis paar kirja
• kuulas kogu eelneva ajal muusikat
• valutas veel lihaseid
• käis nisanäpul kaupsis vastas
• mängis ühte mängu mida siin ei julge nimetada
• luges printsessi postitust
• kirjutas blogisse üle pika aja postituse

täna plaanis veel:

• lugeda Dark Toweri seeria viiendat raamatut
• lihaseid valutada
• magama jääda

Mis printsess täna tegi.

- Unustas sussi aknalauale panna.
- Sõi šokolaadikalendrist õhinal esimese šokolaadi.
- Ja avastas kohe, et vale aken oli, hoopis 11, mitte 1.
- Käis raamatukogus.
- Ja jalutas Toomemäel.
- Tõestas The W-le, et tal on kolm jõululuuletust peas.
- Kohtas Selveris meest, kes nägin tõesti välja nagu oleks ta võimeline suvalisel hetkel relva välja võtma ja sihitult tulistama hakkama.
- Ostis maailma kõige ilusama valge keraamilise kuuse. Mmmmm.


Mis sina täna tegid?

kuidas hindad....

.... oma intelligentsust skaalal 0 - 20? No kui nulli kohal on nii rumalad inimesed, kui olla saab (kui vaimuhaiged ja ajusurmas olevad inimesed välja jätta) ja 20 on siis geeniused.
Aah?

päris oma tühjad patakad

oh seda hullu kaamost.
ma isegi ei mäleta, millal viimati päike paistis.
ja maailm imestab, miks me ennast nii palju tapame? häh... elagu ise siukses napakas poolvalguses kuude kaupa...
vähemalt ostsin elutuppa lambile pirne jälle juurde, nii et mänguvalgust veel jätkub. tahate tulla vaatama? (noh mingi ettevõtmise raames)

"Lambiblogi Ossid" lähevad 40. Tartu Maratonile

Just nii kallis lugeja! 20.02.11 on Tartu Maratoni radadel algamas epic battle Tarqi ja The W vahel. Samuti sekkub sajandi lahingusse BOSS!

Õhku jäävad rippuma küsimused:

Kas eelmise aasta debütandil on veel jõudu noore vere vastu? Kas KEKi rajad on piisavalt karastanud The W roostevabast terasest muskleid? Kes saab see aasta teha intervjuu Priit Kuusega? Miks keegi üldse peaks valima 31km distantsi? Kus on Olle?

Aga aitab küsimustest, sest tuhanded treening kilomeetrid ootavad läbimist.

(Inspiratsiooniks)

Ühikaelu, mis muud

Armastusest.

i Kui Rahva Raamatu leheküljel otsingusse sõna "armastus" kirjutada, tuleb vastuseid 123. Apollo leheküljel 194.

ii Kolm raamatut sellel aastal:
G.G. Marquez "Armastus koolera ajal"
A. Nothomb "Armastuse sõda"
N. Krauss "Armastuse ajalugu"

iii Oleks nagu armastuse aasta. Aga samas üldsegi mitte.

edit:
iv

Soovitusi laborirottidele ja vaestele

Kui kolm päeva hiljem peale viimast laboris käiku avastad oma teksadel heledamad plekid, mis kergel sõrmega kraapimisel asenduvad aukudega nagu juuresolevalt pildilt näha, siis võiks mõelda selle peale, et järgmine kord peaks ikka kitlit laboris kandma. Mis sellest, et kõik nagis rippuvad kitlid on maru kitsad ning näevad seljas äärmiselt ebamoodsad välja. Samas ei saa kõrvale heita ka võimalust, et keegi pritsis mind salaja laboris happe või muu söövitava ollusega. Igatahes olen nüüd valvel.

Ahjaa, kui tahad odavalt süüa, siis võid teha endale kruubiputru. Kilo säästu kruupe maksis 7,9 EEK. Tegin sellest umbes neljandiku, panin juurde paar kartulit ja sibula ning sain täiesti gigantse potitäie putru, millest jagub vähemalt kolmeks õhtuks. Ja seda kõike umbes 5 krooni eest.

PS. Odava hilisõhtuse magusa snäkki, mis kalorsuse poolest konkureerib kartulikrõpsudega saab kui röstida odavaid kaerahelbeid suhkruga. Esmakordsel röstimisel võib asi muidugi tipneda suitsuse köögiga, aga küll hiljem asja käppa saab.

puhas proteiin!

jess, uus rekord - hommikusöögiks 5 kärbest!
ehk siis need mikroskoopilised raisad olid mu hommikusöögihelveste vahele piima sisse ära uppunud ja esimest märgates mõtlesin, et poogen, mis see üks käpe ikka teeb, ei viitsi seda välja koukida. ilmus teine ja natuke oli juba imelik, aga otsustasin, et saan kahega ka hakkama. kolmandat nähes vihastasin ja otsustasin, et tulgu neid või kakskümmend, KÕIK värdkärbsed söön ära, FUCK 'em!!! a tuli 5.

strippar Marco keelatud muusikavideo...

... on ilmselt üks halvimaid ja tühjemaid asju üldse, mida mu vaesed silmad on eales nägema pidanud. Isegi nii halb oli, et polnud enam naljakas ka.
Ei mingit skandaali, ei midagi eksklusiivset, ei midagi naljakat, ei midagi ilusat ega ka šokeerivalt koledat, ei näitlejaannet, ei muusikat, ega beati. Ainuke asi, mis oli, oli vigane inglise keel (nii grammatika kui häälduse seisukohalt).
Marco imeb. Mul ükskõik, mida või keda.

Kuidas lahti saada

... oma toakaaslasest. Ühe võimalusena võib kaaluda oma toas värskelt valminud tatra söömist, võimalusel mitu päeva järjest. See võib hea õnne korral toakaaslase pikemaks ajaks kööki peletada küll. Ka sõprade peletamiseks võib tatart kasutada. Kuid mööduva(?) tatrakriisi taustal on kindlasti odavamaid viise inimeste peletamiseks. Mõne arvates kahtlemata ka humaansemaid.

otsereportaaž Saaremailta

küsimus: kuidas saada aru, et sa oled kõige noorem inimene (omaenda sünnipäeva) läbulauas?
vastus: kõik inimesed on magama läinud ja sa oled üksik kainenev luuser.

baisevei, laual on kolme sorti kooki ja nii. ja arvutist tuleb ainult masendavat mussi. rummid, viin ja tekiila on otsas, piiritust enam ei taha. on ainult kraanivesi. ja sooja annab mingi nagist leitud võõras kampsun, sest oma kampsunit ei saa selga panna, kuna ei taha sodi peaga kolistades oma toanaabrit üles ajada.

PS: selle teksti kirjutamine võttis päris palju aega, kuna jooksvalt tekkis palju parandamist vajavaid kirjavigu. alkohol on saatanast.

Lemmiklugu on üks sõna.

Üks kõige paremaid tundeid maailmas on ikka see, kui sul on lemmiklugu. Alguses ta võibolla polegi su lemmiklugu. Aga kuulad korra, kaks ja võibolla kuuled teda raadiostki sulle laulmas ja siis tuju läheb järjest mõnusamaks ja lugu aina paremaks. Ja näe - juba sa kuuladki teda mitukümmend korda järjest, alustad hommikut temaga, lõpetad päeva temaga, laulad ja tantsid temaga koos nii õigesti-valesti kui suudad. Jah. Üks kõige paremaid tundeid maailmas on ikka see, kui sul on lemmiklugu.

eputrilla, perse lilla

valmis sain. fotosüüdistuse kvaliteedi nimel ei viitsind vaeva

näha.

villanäpp

nonii, tundub, et minu aknalauanduse projekt on üsna kehvas seisus: lehtsalat on krõpskuiv, mõned basiilikuvolaskid on veel elus, aga tegelevad AINULT varre venitamisega, murulauk õnneks on üsna elus ja tema küljest ma toidu sisse ikka jupikesi saan :)

niisugused kergeloomulised ebaõnnestumised nügivad mind uute ürgperenaiselike tegemiste suunas, nii et nüüd ma siis teatangi rõõmsalt, et olen umbes viimased viis tundi järjest kudunud. ja ei saanud veel valmis, pagan. teen endale nimelt salli asemel siukest kraed/toru, mida saab üle pea tõmmata. et noh mugav ja soe ja ei ole suurt kogust salli kuskil põues puntras. no ja nüüd avastasin, et äkki isegi jätkub lõngast, et teha ka müts. jee!
ähvardasin hr Vastust, et koon talle kampsuni. täitsa naljakas nali.

Lauamängu ralli

Tähelepanu! Tähelepanu!

Toimuda võib järgmine sündmus, kui The Answer mind persesse ei saada, et leiab aset Lauamängude ralli.

Võimalik toimumiskoht:

The Answeri juures

Kohustulikud külalised:

• Tarqi
• The Answer
• Nisanäpp
• The W

Väga oodatud külalised:

• Printsess
• Okse
• Boss perega

Kavas olevad lauamängud:

• Powergrid
• Tobago
• Pandemic
• Race for the Galaxy
• No thanks!

Toimumisaeg:

Järgmine nädalavahetus!?

Lambiblogi huumorikuld vol 2.

Printsess küsib:
"Mida sina kogud, The W?"

The Answer ütleb:
"kilosid"

Mis kasu on isast, keda sul peaaegu polegi

Saad temalt natuke slaavi verd, mis põhjustab selle, et sööd ohjeldamatult ära sitaks sihvkasid ning sulle hakkab meeldima 80-ndate Vene sült (muusika, siis). Nii on. Aga vene keelt ikka ei oska, kurat võtaks.

:V

Annelinna Sõpruse Maxima

Koht, mis alates oma eksistentsi algusest pole kordagi suutnud minus esile kutsuda mitte kübetki positiivset emotsiooni. Ja ilmselt ei suuda ka mitte kunagi, hoolimata järgmisest riigikorrast või majandustõusust.

Lambiblogi huumorikuld vol 1.

Printsess ütleb:
"Lähen teen teed endale."

The W ütleb:
"Mis teed?"

Printsess ütleb:
"Idaringteed."

Septembris ma Eestis ei joonud!

Just nii! Jõin ainult välismaal ja sedagi teiste raha eest.

Premeerin oma tublidust ja tahte kindlust ühe õllega.

Keelepedendus vol 1.

Võtsin riiulist sellise raamatu: "Uudis- ja unarsõnu." Ehk siis sõnaraamat, millesse on kogutud põhiliselt 1960-1970-ndatel aastatel eesti kirjakeeles tarvitusele tulnud uudissõnad ning vahepeal unarusse jäänud sõnad.

Kaks põhjust miks ma teile sellest siin kirjutan.

1. Nii palju on sõnu, mis siis oli uued, nüüd aga tavalised. Näiteks:
Arengumaa, edastama, emapuhkus, eramu, heitmed, helkur, hüvitis, kohuke, koolieelik, kõrsik, külmik, niiduk, oivik, ristmik, sõõrik, tankla, tarkvara, teismeline, teler, tõsielu- , voldik, vöötrada.

2. On päris palju sõnu, mis vääriks rohkem kasutamist. Näiteks:
jallis - armukade, kiivas; jallidus - armukadedus; jallistama - armukade olema. Õnnetu jallis mees.
jumitu - hiiglasuur, määratu suur, röögatu, grandioosne, kolossaalne. Sellel tegelasel on jumitult aega ja raha käes.
kunnaline - sünnis, sobiv, kultuurne. Väga kunnaline käitumine.
morbe - pessimistlik; morbus - pessimism. Millest nii morbe toon, armas kolleeg?
nima - niisama. Nima suur, selge, rikas.
nuppel - pealekeeratav tuubikork. Õunamarmelaadi tuubidel olid valged ja puunased nuplid.
nürmik - nõrgenenud kuulmisega inimene; nürmus - raskkuulmine, nürikuulmine. Nürmikute kool.
põrpima - rabavalt, vapustavalt, tähelepanu äratavalt mõjuma. Tema ootamatu käitumine põrpis mind.
rõõnama - kaasüüdlast süüdistama, süüd kaaskaebealusele veeretama. Korrarikkumisega hakkama saanud noorukid hakkasid otsekohe üksteist rõõnama.
sobe - sobiv, paras, lahe. Sobeda jutuga mehena leidis ta hõlpsasti kõigiga ühise keele.
tõõbe - enesekindel, muid võimalusi mittearvestav, tugeva tahtega; tõõbelt, tõõbus. On alles tõõbe tegelane.

Hakkame siis neid sõnu kasutama?

Miks on raamatukogu raamatutel tempel 17. leheküljel?

Kas keegi teab? Kust on see "tava" algselt pärit? On see rahvusvaheline? Ainult Eestis kehtiv või on tegemist nõuka aegse jäänukiga. Või kui keegi leiab interneti üüratutest avarustest lõpliku vastuse, siis võin teda präänikuga premeerida. Olgu siis sümboolsega või mitte. Ma ise ei viitsi otsida. Loen parem raamatut edasi.

Orkut vs. Facebook

Nagu näha, siis üks viimase aja põhiteema on see, et Orkut on mõttetu pask ja surnud koht ning Facebook on vastukaaluks sitaks lahe ja äge. Ja et kuna Orks on surnud ja mõttetu, siis tuleb tingimata seal konto kustutada ja Facebooki üle kolida..

Noh, olles mõlemas kohas kasutaja, võin öelda jah, et Orks on surnud. Aga see, et Facebook on ägedam ja seal rohkem elu on, see on loll lora. Facebook on samasugune koht kui Orkutki. Ainult rohkem ärritavamaid kellasid ja vilesid. Tema "edu" seisenb lihtsalt selles, et seal on rohkem inimesi. Ja kuna ta on paremini turustatud (rohkem reklaami ja nii), läheb ta lihtsalt paremini ka müügiks - seepärast ka suurem kasutajaskond ning suurem sümpaatia inimeste poolt. Ja kuna on rohkem inimesi, siis on ka rohkem võimalikku "elu" seal. Ent see on ka kõik. Muus osas kellele ema, kellele tütar.

Teemaarenduse jätkuks oleks paslik arutada ka selle üle, milleks üldse on vaja kuskil sotsiaalvõrgustikus liige olla? Aga kuna kell on hetkel nii vara ja ma pole uni silmas isegi voodist teki alt välja roninud, siis piirdun ilma argumenteerimata väitma, et ei olegi  vaja kuskil Facebookis või Orkutis olla. Vähemalt enda näitel olen ma mõelnud, mida ma kaotan või võidan sellega, et ma kuhugi kuulun ning olen avastanud, et ei kumbagi. Ei kaota ega ka võida. Seepärast ma ka midagi ära ei kustuta. Veel. Keeldun olemast popp ja "mässumeelne".

Die Werbung.

Kas õnnestunud reklaam on see, et nähes Maxima ustel silti "hakkame vähem maksma," siis kummitab mind terve poeskäigu ja kodutee Maxima "tunnuslaul," või on õnnestunud reklaam hoopis see, et ma üldse Maximasse läksin?

Kodanik, mida arvad Sina, miks on kergliiklustee keskel valge joon?

Tule vasta küsitlusele.

Kuidas varjata kõhtu?

Nii huvitav on kui filmis/seriaalis mängib rase naine, kes stsenaariumi järgi ei tohiks üldse rase olla. Lohvakad riided, käekoti veider asend, pidevad lähivõtted, kaasnäitleja varjav asend, laua taga istumine ja nagu eile juhtusin nägema, siis ka vaasiga saab edukalt kõhtu varjata. Viimane viib küll mõtted erootikafilmide peale, aga jah, tuleb tunnistada, et varjamine on raske.

süldid ja muud loomad

kui aastatetagust popmuusikat praegu süldiks kutsutakse ja sihtgurpiks on pigem keskealised ja sellest veel vanemad inimesed, kas siis aastate pärast võime bingosaalides pärast mängu lõppu näha näiteks dubstepi järgi võnkuvaid vanaemasid ja -isasid?

kui praegu on hullumoodi erinevaid muusikastiile ja nad kõik on omamoodi populaarsed, kas siis hakatakse vahet tegema ka elektrosüldil, dubsüldil, acidsüldil jne?

kui eristatakse nt alternatiivmuusika stiile popmuusikast, kas siis hoopis ei ole nii, et ka popmuusika on nendele stiilidele alternatiivmuusika? noh et sõnast "alternatiivne"?

kui arvestada, et alternatiivmuusika on praegu väga levinud ja võiks öelda, et populaarne, kas alternatiivmuusika on siis ka popmuusika?

muutumismäng: kolmas vaatus

liiga pime on, kurat!

pisikeste basiilikubeebide varred muudkui venivad, aga pärislehti pole ikka veel ilmunud; punane basiilik on mu aknalauapopulatsioonist üldse välja surnud; kahest lehtsalati taimest üks kooles; murulauguga on nii, et mingi osa on toidu sisse rännanud, mingid varred on rõõmsalt rohelised ja mahlased, mingi osa vartest rohetab, aga sõnast "turgor" pole nad kuulnud ja mingi osa näeb välja nagu kevadel elusat tuld ootav kulu.

põletan juba/alles teist päeva oma hoolealuste peade kohal lampi, aga eks saab näha, kas sellel on ka mingit muud väljundit peale suurenenud elekrtiarve.

a üldiselt hakkab mulle tunduma, et muutumismängust saab vaikselt kurbmäng ja minu näpud jäävad veel kauaks ajaks nisajateks, ilma igasuguse rohelise varjundita.

Change.

Vahetasin taustapildi ära läpakal. Kolm aastat oli üks ja sama taustapilt. Nüüd on imelik olla. Oeh. Change is hard.

Käisin Prantsusmaal

Kokkuvõtvalt võin öelda et ega seal midagi eriti teistmoodi ei ole.

Enamuse ajast veetsin Britannias. Kus kohalik traditsiooniline toit on täidetud pannkook, mille kõrvale juuakse õunasiidrit.

Autoliiklus on nagu Eestis võib-olla natukene viisakam ja väga SUV vaene. Peaagu kõik prantslased sõidavad manuaalkäigukastiga, sest nii on nende traditsioon.

Õnnestus ka külastada Apple poodi Pariisis. Iphone 4 ostjate järjekord ulatus õue ning eelmine päev olid need läbi müüdud (al. 730€ tk).

vat-se-fakkia...

... on teatri- ja ehk ka kuuldemängumaailmas (või lihtsalt internetisuhtluses) äärmiselt vajalik uus žanr, mille leiutajateks on (h)igihaljas* duo nisanäpp-Miss Just. Tuleb aga kahjutundega nentida, et tegu on mingil määral hinnaalandusega, kuna kõiksepealt leiutasime me hileeria, aga siis saime aru, et hileeria on ta vist vaid meie jaoks. Kogu ülejäänud vaatajas/kuulajaskond tajub toimuvat ilmselt pigem vat-se-fakkiana.

Ool heil evrissing!

* tegelt eelpoolmainitud duol ja higil pole muud seost kui see, et kõik (v.a mingid ebardid) higistavad. Ajee.

Ah mu pea, mu vaene haige pea, mitut talve veel sa vastu pead neid tuikeid?

Mu telefoni kaameral olen pannud vaikimisi White Balance seadeks Cloudy. Kas sellest võiks teha põhjapanevaid ja mitmetasandilisi järeldusi?

have you SEEN this before?

uuh, i'm on fire! minu postitused ilmuvad siia üha tihemini.
aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
hoopis tahtsin avalikult rõõmustada, et käisin täna seenel (ja ma olen oma elus väga vähe seenel käinud, nii et jah, see oli eriline) ja saak oli hää, nagu arvata võis. veel erilisemaks teeb kogu asja see, et esimest korda korjasin kitsemampleid ja liivatatikuid ja esimest korda marineerisin seeni :) wii!!!! seenehunnik oli kokku tegelt nii suur, et osa marineerisin ja osa praadisin (või noh, ilma soola ja õlita kuuma panni peal kihutasin neist vee välja), et säilitada tavalises külmas ja sügavkülmas ka. ja oma aega ootab veel ports männiriisikaid! uuh, las ootavad homseni....

a üldiselt võib talv varsti tulla: väiksed varud juba moodustuvad :)


aa, ja väikse portsu pohli aitasin ka metsast välja. noh nii umbes keeksi jagu :P

muutumismäng: teine vaatus

jupp aega on nüüd möödas sellest, kui ma basiilikut merevaigutopsi külvasin ja lehtsalati ümber istutasin. olin vahepeal paha ja unustasin kirjutada, kui numminummid olid esimesed idud, a need praegused väiksed spagetid on ka tegelt numminummid :) vaadake ise!

kommentaariks veel nii palju, et aeda on lisandunud murulauk, mille pidulik ümberistutamine leidis aset täna. ja muide, üks töökaaslane arvas heaks mulle miski toalille jupid sokutada, mille ka otsapidi mulda pistsin, nii et pöörane karussell "nisanäpust rohenäpuks" on hea hooga tiirlema hakanud. näis-näis....

Üks pluss üks.

ehk mis juhtub siis, kui Printsessil on kodus pihlakaid ja The W-l on fotokas.

mine perse, elukakskendneli punkt ee-ee!!!

ausalt nagu!!!
kust kuradi faking otsast on uudis, et "robin juhkental ostis sokke ja juustu"?!?!?!?!?!?!?!?!?

faking fakkadi fakkkkkkkkkkkkkkk kuidas see mind närvi ajab praegu!

teid ei aja vä?

Mis vahe on eestlasel ja sakslasel?

Kui kaks tudengit räägivad tööst, siis eestlane ütleb: "If I can find a job, then bla bla bla" kuid sakslane ütleb aga: "If I get a job offer, then bla bla bla." Get it? Get it?!

muutumismäng

tänases muutumismängus võtame ette noore nisanäpja Tartu korteridaami ja teeme tema näpud natuke mullaseks, et sündida saaks rohenäpp!

ehk siis, lugu järgmine: kui viimati maal käisin, siis ema käest sain muuhulgas ka basiilikuseemneid, mis juba mitu nädalat mul paberi sisse keeratuna oma aega on ootama pidanud. täna siis saabus hetk, kus ma töötamise vältimiseks meeleheitlikult igasugu pseudotegevusi välja mõtlesin ja lõpuks teisiti ei saanudki, kui kukkusin külvama. muld oli õnneks juba ostetud, nii et läks asjaks :)
prügikastikst kaevasin välja ühe tühja Merevaigu topsiku, surusin sinna mulda ja erilise hoole ja õrnusega puistasin sinna seemned pääle. natuke pudistasin veel mulda peale ja kastsin. ikka muudkui hoole ja õrnusega ja peaaegu et laulsin mõttes serenaade. kaas peale ja aknalauale ootama. ja ega ma siis ei saanud sellega piirduda: istutasin ka poest ostetud Grüne Fee lehtsalati (noh see, mida pisikeses potis müüakse) ümber. ja SELLEST ka ei piisanud: suskasin ühe mugulsibula ka veeklaasi, et äkki varsti saab leivale rohelist :)

iihihiii, nüüd ma olen nii elevil!!!! iga natukese aja tagant (loll, mis loll) käin oma tööd imetlemas ja ütlen seemnekestele, et nad ikka kenasti julgeksid idaneda :)

üüberplaan on poest veel miskeid maitsetaimi muretseda ja kasvama panna. kirsstomateid tahaks ka :)

edu mulle!

Kolm paksu sakslast

Tegelikult küll hoopis neli sakslast. Kaks suure kondiga ja kaks normaalse kehamassiindeksiga. Ja üks slovakk. Ning loomulikult mina - eestlane. Kurb on see muidugi, et järgneva jutuga pole sellel kõigel mitte mingit pistmist.

Nimelt esitan ma teile hoopis küsimuse, kallid lugejad. Mis loodusnähtuse sarnast häält teevad Ehituse ABC katuselt lendu tõusnud paarsada kajakat parkla kohal?
Kuna ma tegelikult ei usu, et keegi siia väga vastata viitsib ning ma ise ei viitsi kah oodata, siis ütlen teile kohe ära. Õige vastus on vihmasaju hääl. Kes nüüd hetkeks mõtlema jäi, et mis asja, siis täpsustuseks, et vihmasaju hääl tuleneb massiliselt kajakate persest välja lendava sita näol, mis plärts ja plärts vastu asfalti langeb. Niiet kallid kaaskodanikud, ettevaatust.

Head uut aastat, sõbrad!

Niisiis, käes on pepsember ja lastel on uued ninalid ja ninalites uued värvilised fbiiatsid. Palju õnne neile. Mul on aint uus märkmik, mille ostmine mulle ilgelt peavalu tegi, by the way, sest kontoritarvete poodides on ju kõik müügilolevad variandid KOOLImärkmikud, aga mina olen äge täiskasvanud mutt, kes siukestega mitte leppida ei saa. Ja mu uus märkmik on päris halb.
Aga see selleks.
Uuele õppeaastale on mul teatavad ootused ja plaane olen ka teinud ja ma nüüd loen siin mõned neist üles, et siis on pärast mingi koht, mille alusel (enese)süüdistusakt kokku klopsida, sest ega ootused-lootused-plaanid ju täide ei lähe. Päris nõmedalt pikk lause oli...

* magistritöö valmis saada (ja mitte lihtsalt töö, vaid ikka vastaval kõrgemat sorti tasemel töö)
* käia Hr Vastusele pinna peale, et temagi töö tehtud saaks kevadeks :P
* kirjutada lõputöö põhjal artikkel
* mõelda välja, mida ma doktorantuuris teeks
* mõelda välja, kas ma üldse lähen dokki
* minna teraapiasse (fuck spiders!!!)
* ühe teatud naisolevuse tahaks perse saata, aga siis ma ei saaks jupp aega laulda, nii et vist jääb ära. Või mai tea. Ta on perset väärt küll, a vist mitte minu oma. Mine's too cute.
* miskit tervisesporti peaks stabiilselt harrastama

rohkem ei tule praegusel varasel tunnil meelde...

Ja teie? On plaane või lihtsalt häid/halbu kavatsusi? Ja mis need olla võiks?

Mu kallis kuubik,

      Tänase seisuga olen ma Sinus elanud juba neli aastat. Sa oled oma oletatava 30 aastaga palju vanem kui mina aga õnneks mitte nii palju, et tekiks suurest vanusevahest tingitud pingeid.
      Mu kuubik, Sa ju tead, et mul on Sinuga armastamise-vihkamise suhe, aga kuna Sa oled ikkagi minu kuubik, siis täna räägin ma Sinust ainult head:
      Ma tean, et Sul ei ole eriti lai silmaring, sest teisele poole maja Sa ei näe. Aga mulle meeldib, et Sul on oma vaade - mitte otse teiste akendesse, vaid õue, kus on puud ja tee peale, kus on inimesed. Selline vaade, et ma saan aru, mis aastaaeg parasjagu on.
      Mulle meeldib, et Sinu aknast välja vaadates tunnen ma ära sireli, kastani, pihlaka, pärna, kase ja vahtra. Ja tea, et tulevikus kurvastan ma koos Sinuga, kui kastanid ja pärnad pikkust juurde lisavad ning meie ilusa vaate varjavad (ja seda kõik ainult sellepärast, et see inimene, kes puid istutas ei teadnud, et neil on kombeks kasvada).
      Mulle meeldib, et ma näen Sinu aknast välja vaadates seda kustumatut Annelinna kuma, aga samas on see piisavalt kaugel, et mind mitte häirida.
      Mulle meeldib, et Sulle meeldib hommikupäike, aga samas piisavalt palju ka õhtupäike, et seda mulle vastasmajade akendest peegeldada.
      Ja mulle meeldib, et sa oled ehitatud ajal, mil arvati, et köök peaks olema suurem kui vannituba. Nii saan ma istuda Sinu köögis arvatavasti sama vana laua taga kui Sina ning süüa nii, nagu on õige, mitte arvuti taga seriaale vaadates.
      Mulle meeldib, et Sul on paberite järgi ruutmeetreid 33,3, see on ilus number - täpne, aga samas mitte.
      Mulle meeldib, et Sa oled mulle selgeks teinud, et kollane ei ole absoluutselt õige värv wc-le. Isegi kui eelmine mudane kollane on üle värvitud natuke erksama kollasega. Ja mulle meeldib, et tänu sellele on mu ülesandeks otsida ideaalne värv - selline, mis ei oleks liiga igav ja liiga kärarikas, vaid selline, mis sobiks meile mõlemale.
      Mulle meeldib, et Sa asud maapinnast piisavalt kõrgel, aga samas mitte liiga kõrgel. Täpselt nii kõrgel, et ära ei väsita, samas on aga kasulik. Ja täpselt nii kõrgel, et vaatepilt poleks igav, aga ei tekita ka hirmu.
      Mulle meeldib, et Sa ei ole euro, aga ka mitte täielik vanur. Täpselt selline, et on põhjust Sinus vigu leida ning neid siis parandada. Sa oled alati hoolitsenud selle eest, et mul igav ei hakkaks.
      Ja mulle meeldib, et Sa ei pahanda minuga kui mul Sinu vigu parandades midagi hästi välja ei tule, sest Sa ju tead, et tegijal juhtub nii mõndagi.
      Mulle meeldib Sind kuubikuks kutsuda. Isegi kui sa tegelikult ei ole päriselt kuubik, vaid pigem risttahukas. Aga kes siis ikka oma kodu risttahukaks kutsuks, eks?
      Ja tead mis mulle veel meeldib? See, et ma olen Sinu sees sama kaua elanud kui lambiblogi sees kirjutanud.

Sulle kõike head soovides

DIY printsess annab nõu vol 1.

Sul on vana hea nõukaaegne radiaator? Sa tahad seda värvida aga sul pole radiaatoripintslit? Probleemi annab lahendada mitmeti: lähed poodi ja ostad endale radiaatoripintsli (loogish, eks?) või kui sa oled DIY printsess, siis teed hoopis nii:

1. Võtad ühe paljudest kasutamata maalimispintslitest.
2. Võtad näpitsad.
3. Nokitsed natuke ja tulemuseks saad midagi sellist:

Pintsel millega avastada seni värvimata jäänud kohti. Loomulikult aitab nii kelmikas pintsel kaasa tundele, et oled pigem kunstnik lõuendi kallal töötamas, kui et lihtsalt maaler radiaatorit värvimas.
Ahjaa, et tulemus veel eriti hea oleks, siis kasuta väikest peeglit. Nii näed sinna kuhu muidu silmad ei ulatu.
Ja teine "ahjaa" veel: värvi radiaatorit siis, kui veel ei köeta.

Lambist

Ostsin eile uue telefoni
HTC Wildfire
Esimesed muljed on väga positiivsed, samas eks nii juhtugi kui iga nelja aasta tagant telefoni vahetad. VIST

Le Sabotage amoureux.

Õige printsess näeb unes postkaarte. Õige printsess ärkab alles siis, kui unenägu otsa saab, mitte siis, kui äratuskell heliseb. Õige printsess ohjeldab oma pikad juuksed juukseklambriga ning paneb selga valge kleidi. Õige printsess kõnnib vaipadeta põrandal paljajalu ja kui jalgadel külm hakkab, tõmbab õige printsess jalga punased sussid. Õige printsess teeb akna lahti ning vaatab kuidas vihm taevast alla kukub. Õige printsess paneb juba hommikul mängima Sigur Rósi. Õige printsess teeb hommikusöögiks kaerahelbeputru ning joob piima pokaalist. Õige printsess pikutab selili voodis ning loeb "Armastuse sõda" ning ei tee välja neist vähemalt viiest trükiveast. Õige printsess teeb lõunasöögiks pannkooke, palju pannkooke. Ja kuna pannkooke on palju, siis sööb õige printsess neid ka õhtusöögiks. Pannkoogile paneb õige printsess peale kodukootud maasikamoosi. Õige printsess ei tee välja rasvaplekkidest, mis pannkoogi küpsetamisel ta kleidile hüppasid või rasvast, mis pannkookidelt tema kehasse hüppavad. Igavuse korral võtab õige printsess kätte maalimispintsli, valge värvi ning istub põrandale ja hakkab radiaatorit värvima. Õige printsess teeb kohvi ning joob seda kassidega tassist. Ja kui niimoodi põrandal istuda, kohvi juua ning pintsliga radiaatorit võõbata, on õigel printsessil tunne, et ta on piknikul - mis siis, et väljas sajab. Õige printsess on elevil, kui ta avastab, et televiisorist näidatakse jälle Felicity’t. Ja õige printsess jälgib ekraani edasi isegi siis, kui müstilistel asjaoludel kaob pilt ja alles jäävad ainult hääl ning subtiitrid. Õige printsess ostab väikese paki piraadikõrpse, et neid Hercule Poirot vaatamise ajal krõbistada ja õige printsess pistab suhu paki viimased piraadirõngad vaid paar minutit pärast sarja algust. Ja õige printsess annab oma tagasihoidliku panuse lambiblogile, alati.

Some sort of delicious biscuit.

Piparkoogid detsembrist 2009. Lilleline taldrik. Harmoonia.

Tõeline Eesti Talent

Reede õhtul kell 2:00 jõudsime väikse seltskonnaga ajurünnaku käigus suurepärasele ideele.

Meie arvates oleks tõeline Eesti Talent kodanik, kes suudaks kasti viina ära juua ja siis hommikul üles ärgata ilma pohmakata.

Kahjuks see tähendaks, et üks saade peaks olema ca 12h pikk, millest esimese 5 min jooksul Talent ent viimase manala posti juurde joob ning seejärel 11h ja 50min meelemärkuseta maas lebab. Kuskil 5 min peaks kuluma ärkamiseks.

Cinamon kino veebipilet - mõttetu pask?

Idee poolest peaks veebipilet olema üks ütlemata hea ja mugav võimalus ühele tegusale inimesele (ei pea ennast silmas) osta distantsilt endale headele kohtadele kinno pilet. Lunastada see näiteks printimise võimaluse puudumisel otse kinost või kuskilt mujalt väljaspool kassa järjekorda ning jalutada mugavalt ja kiirelt sellega filmi vaatama. Aga hui, võta näpust. Ostad veebist pileti, selgub, et Tartu Tasku moe- ja vabaajakeskuses ei tööta mitte ükski piletiautomaat ning oled sunnitud kassa järjekorras seisma, et oma piletit sealt välja lunastada. Aga oma logistika olid sa plaaninud sedasi, et saabud täpselt seansi alguseks. Loomulikult on ärritus ning frustratsioon sellisel juhul kerge tekkima. 

Teisel juhul, olles eelnevast pisut juba õppinud, kasutad sa võimalust lunastada veebipilet Raatuse 22 üliõpilaste ühiselamus paiknevast Cinamoni piletiautomaadist, mis annab sulle väljatrükina suht proosalise suvalise väljanägemisega paberilipaka, millel puuduvad igasugused triipkoodid või muud 'turvaelemendid', mille alusel võiks teadmatu Cinamoni teenindaja selle pileti õigsust kontrollida. Jalutad sellega teenindaja juurde, kes väidab sinu üllatuseks, et selle peaks ikka kassast välja lunastama (loe: oled saabunud enamvähem täpselt seansi alguseks aga pead nüüd jälle järjekorras seisma). Kassas uurib teenindaja kergelt müstilisi paberilipakaid, jalutab sellega siis "ametiruumi", veetes seal mõne minuti, ning tagasi tulles väidab, et sellega peaks siiski ikka niisama sisse saama. Jätkuva tagasi surutud ärrituse saatel siirdud sa jälle siis piletikontrolli juurde, kes hämmeldunult on sunnitud aktsepteerima, et ju siis tõesti peaks nende paberilipakate alusel kinno sisse pääsema ning rebib suht random kohast piletitel sümboolse kontrolli mõttes ääred ära. Koos kohtade numbritega. Ega kuna meil kõigil on fenomenaalne numbrimälu, siis pole probleemi, sest õnneks kõik see viimast kinoelamust ei varjutanud.

Aitähh, Cinamon. Vähemalt Allt flyter oli täitsa vaadatav.

ALGUSES OLI / IN PRINCIPIO

Alguses oli...“ põhineb kahele Arvo Pärdi teosele – „In principio“ ja „Miserere“ ning liidab muusika sakraalsele intiimsusele võimsa meditatiivse visuaalsuse. Kõiksuse suurima ja pisima ehk ka kõrgeima ja madalaima igavesele vastasseisule lepitust otsiv lavastus tugineb Mandelbroti valemi ning püha geomeetria jumalikule loogikale.

Mida iganes see Piletilevi veebilehelt võetud tutvustav tsitaat ka ei tähendaks, selge on see, et vaatamist pakub see muusikalavastus küll. Arhitektuurihuvilistele pakub vaatamist Noblessneri valukoda, kultuuriinimestele üüratult sügavmõtteline visuaalne projektsioon ja koreograafia (loe: sihitu aelemine) ning lihtsale proletariaadile porgandpaljas nais- ja meesolevus. Mis aga muusikasse puutub, siis kallid väljamaa solistid - tehke häält, teid ei ole kuulda! Eesti enda solistidega siseinfo alusel seda probleemi ei olevat. 

Kandva mälestusena jääb mind kummitama aga see, et visuaal on sedavõrd suurejooneline ja igat dimensiooni hõlmav, et muusika on teenimatult tahaplaanile jäänud. Visuaali hoomamise ja mõistmisega on lihtsalt liialt palju tegemist. 

Hoolimata vihma tõttu läbi tilkuvast laest, meeletutest laseritest ning kõrval istuvast pidevalt haigutavast ja siplevast fat chick'is oli kogu elamus siiski 100% nauditav ning vägagi meeldejääv. Minu kultuuriannus on igatahes käes ning sellest peaks mulle mitmeks aastaks jaguma. 

P.S Tegemist oli  lavastuse peaprooviga, mistõttu your experience may vary.

Ennustasin kohvipaksu pealt

Selle pildi põhjal on raske on väita, et tulevik midagi head tooks. Aga ma usun siiski, et midagi head ikka toob. Kasvõi (sini-)hallitusjuustu kui muud mitte.

PS. sekundeerin selle pildiga eestimaise blogi köök on kodusõda üldtemaatikale. Ning ahjaa, viimane post oli kuu aega tagasi.

Marineeritud munad

Ei, mitte minu omad. Kanamunad kõigest. Kõvaks keedetud kanamunad. Panin marinaadi ja paari nädala pärast ehk selgub, mis minu öisest kella kolmesest välkideest välja tuli. Filmides ju söövad neid pickled eggs'e, miks mitte ka mina.

Järgmiseks võiks ka Šoti mune proovida, ent nende praadimisesse minu kasinates köögitingimustes usku napib. Aga eks näis. Esmalt peab muidugi rikkaks saama, et liha osta. Seni ajan aga oma lahkunud boksikaaslaste poolt maha jäetud kuivainetega läbi. Aitähh teile!

EDIT: Kaks nädalat marinaadis ning munad maitsesid üle ootuste hästi. Järgmiseks korraks on vaja suuremat purki ning mingit paremat marinaadi.

333.

Teen natukene sohki ja kirjutan siia ainult sellepärast, et endale saada 333. postituse tegemise au. Jah, nii on. Meil läks kõigest natukene üle nelja aasta, et sellist maagilist numbrit saavutada. Vaatame siis palju aega on meil veel vaja, et saavutada järgmine tähtis number - 10 000 külastust lambiblogis.

(pingutaks veel midagi kirjutada, aga ei, ei jõua hetkel.)
(tsau)

29,0 °C

... just selline oli magamistoa temperatuur täna kell 10:30.

Kuidas tunda ennast kui Nipernaadi

Nipernaadi oli mäletatavasti rõõmusuine matkasell, kes sai ladusalt läbi iga kontvõõraga ning suutis iga naise endasse armuma panna. 1983. aasta samanimelises filmis sõitis Toomas Nipernaadi vähemalt poole filmist ringi ka jalgrattaga, mis mulle millegipärast just peamiselt Nipernaadist meeles on. Ent kuna ma ei ole rõõmusuine matkasell, ei hea suhtleja ega, jumal hoidku, veel vähem mingi Don Juan, siis ainuke võimalus ennast Nipernaadina tunda oli teha kodus kasutult seisev Rootsi päritolu paarikümne aastane meeste jalgratas korda, ära puhastada ning sellega peatselt suvise loojuva päikese taustal mõned kiiremad teha. Seljas kerged suvised riided ja tõepoolest - mul oli kriips kõrvuni. Vanakooli meestekat ei anna kuidagi sõiduelamuse poolest võrrelda mu muidu truu ja ustava ent omajagu kohmaka maastikurattaga, millel pole pooltki sellist karakterit, kui mu uuel tundmatul sõbral, kes näeb enamvähem samasugune välja kui juuresolevalt pildilt paistab. Ainult veidi kulunum ja vähem blingim. Igatahes soovitan. Kuigi ma pole kindel, mida.

öö vs päev

Kas teil on olnud nii, et näete unes igasugu maailma kõige imelikumaid asju ja osad neist on hästi head ja osad neist tekitavad lausa surmahirmu ja siis järgmisel päeval päriselt seda kõike ei mäleta, aga päev otsa on pea jumala sassis ja imelik tuju on? Ja siis tulevad mingid flashbackid... Ja enesetunne läheb veel imelikumaks. Et nagu mingid tähtsusetud asjad tekitavad väga imelikke tundeid? Mul on nimelt vääääga imelike unenägudega öö selja taga ja ühe asjana ma nägin unes, et ma ujusin Anne kanalis ja see nägi välja nagu mingi jube sitaste ja vetikaste seintega sadamabassein ja vesi selles oli nii tumeroheline, et vee all ei näinud sentimeetritki enda ette. Ja nüüd mul on siuke tunne, et see tumeroheline pimedus ei lähegi mu pea seest ära. Ma vist lähen hulluks... Päriselt :D
Ja valuvaigisteid ma enam ei tarbi.

Keskkonnateadlik ebaõnn

Viimasel ajal on märgatavalt sagenenud olukord, kus toidupoes asju kilekotti paigutades lõhuvad pakendid kilekoti ära ja vaata ise, kuidas selle katkise kotiga koduni jõuad. Viimased neli kilekotti on juba sedasi läinud. Paistab, et ebaõnn üritab mulle vihjeid anda, et kasutaksin tekstiilist kotti.

elu värvid: punane

punane - eilse päeva kontekstis veri, tänase päeva puhul valu (miskipärast seostub värvidest valuga just punane)
EHK siis... no mul oli eile ju see paganama mannelgute eemaldamise operatsioon ja üks osa minust tahaks sellest kirjutada, sest mul on erikuradi hea meel, et vähemalt see osa asjast on üle elatud (et noh" I did it!"), aga teine osa minust lihtsalt tahaks halada, et kui irrrrmus see oli. ja siis on veel see point, et kuna ma rääkida ikka üldse praegu ei saa, siis on ilgelt hea ennast peaaegu et ükskõik, mis teemal kirja teel väljendada :P
ja nüüd mai teagi, mis teha, sest 1) uhkeldada pole midagi, sest ma sain kinnitust enda arvamusele, et ma olen ikka üks ilge wuss ja hädapätakas; 2) kes seda jälkuse kirjeldust ikka lugeda tahaks; 3) pea on mõtetest nii tühi, et mandliopp on suht ainuke asi, millest ma mingit sidusat juttu suudaks kirjutada...

jüjüldse.... ahmaitea....

Romantika köögilaua all.

Tavaline hommik: istun köögis ja söön kaerahelbeputru moosiga ning joon piima. Äkki tundsin, et miski kõditab mu põlve. Esmane mõte oli, et ämblik ning läksin kergelt paanikasse, siis aga vaatasin laua alla:

Ja seal ta on - väike tükk ajalugu, mis end healjuhul paar korda aastas meelde tuletab. Ühtlasi avastasin veel midagi seal laua all olles: nimelt sai mu väike valge köögilaud 28. märtsil juba 30 aastaseks. Palju õnne.

Kuidas puhastada sitast dušširuumi Raatuse 22 ühika näitel

Parim soovitus oleks, et lase üle. Pohhui, las teised koristavad. Kuid kui sinus lööb vahepeal välja Monkilik pedantne puhtusearmastus, siis on mul sulle mõned soovitused. Samas ole rahulik, see perfektsionismile kalduv puhtuse taga ajamise tung läheb koristamise käigus peagi üle. Aga nüüd asjast.

Alustuseks varu endale aega. Nii 9 tundi näiteks. Selle võib ka kahe päeva peale ära jagada, siis saab sellest omamoodi Weekend Project. Seejärel tutvu olukorraga. Minu olukord nägi üldplaanis välja selline, nagu kõrvaloleval pildil näha. Selge on see, et kerge svammiga nühkimisega sellist olukorda ei lahenda vaid kasutusele tuleb võtta teised meetmed. 

Kuna lubjasette paksust seinal sai mõõta kohati juba millimeetrites, siis esimene mõte oli kasutada kindlasti teraskäsna, mida kulus kokku 2 tükki, ning mingit kangemat puhastuskemikaali. Kemikaaliks soovisin muretseda endale kodumaise päritoluga Sanit happelist puhastusvahendit, mille pH pidi tooteinfo järgi jääma vahemikku 1-2, kuid lähimas ehituspoes oli puhastuskeemia valik sedavõrd minimaalne, et leidsin Konsumist alternatiivse Sanit-M toote, millel arvasin samalaadsed omadused olevat.

Kummikindad kätte, happelist puhastusvahendit seinale piserdades ning teraskäsnaga hõõrma asudes sai selgeks kaks asja. Esiteks see, et see Sanit-M ei tööta praktiliselt üldse ning kogu järgnevad 9 tundi tuleb sisutada toore jõuga nühkides. Lisaks selgus, nagu karta oligi, et teraskäsnaga tugevamini ja intensiivsemalt nühkides kriibib see ära seinaplaadid ning jätab koledad tumedad triibud. Seega tuli toorest jõudu omakorda piirata.

Poole töö peal aga lahvatas kõige lootusetumas seisus idee. Ruttasin kööki ja ja tõin sealt endale selle:

See klassikaline pannilabidas(?) osutus oluliselt paremaks tööriistaks kui teraskäsn, sest pahtlilabida tööpõhimõtet rakendades sai seinalt oluliselt kiiremini lubjasetet eemaldada kui käsnaga. Küll, nagu selgus, siis labida ümar esiosa kahandas töö produktiivsust oluliselt, sest efektiivne tööosa oli labidal vaevalt sentimeetri laiune. Ning ka külgega kraapides polnud asi parem. Ent kokkuvõtvalt oli asi siiski edukas.

Ent aega võttis ja asja sai. Töö peaeesmärk - sein - sai puhastatud. Hilisemal viimistlusel selgus omakorda, et Sanit-M jätab kuivades alles valge settekihi, mis isegi peale mitmeid loputusi ei taha seinalt ega põrandalt kaduda. Seega üks üsna FAIL toode, ma leian.

Koristamise käigus motivaatorina kasutatud  mõte, et pärast on hea tunne valges ja puhtas dušširuumis pesemas käia kahjuks tagantjärgi ei realiseerunud. Peldik jääb siiski peldikuks.

Kuidas mu lõputöö edenes?

Tere kallis lambiblogi sõber!

Teid on kindlasti vaevanud küsimus: kuidas valmis minu lõputöö?

Püüangi nüüd anda sellest protsessist lühiülevaate kirjeldades "loputoo.doc" aka minu lõputöö mahu ja sisu muutumisest ajas.

"loputoo.doc" - loodi millalgi sügisel 2009, kuid kõige vanem säilinud versioon on tehtud 24.01.10 ja viimane (lõplik) 24.05.10. Lõplikus töös oli 9295 sõna (joonis 1) ja 86 kasutatud kirjanduse allikat (joonis 2).

Joonis 1. Sõnade arvu muutumine ajas. Esimeses failis 366 ja lõplikus 9295 sõna.

Joonis 2. Kasutatud kirjanduse, lehekülgede ja viidete arvu muutumine ajas. Viitamiskordade arv erineb kasutatud kirjanduse hulgast märkimisväärselt, sest paljudele kirjandusallikatele viidati rohkem kui üks kord.

Üks positiivne postitus siis

Kolm debiili.

Võiks ju ikka rohkem positiivseid postitusi kirjutada aga jätame selle mõneks teiseks korraks. Ehk siis mis mõttes minu postkasti tulnud kaubamaja ajakirjal "Hooaeg" ei ole kolm dee reklaami ja selle vaatamiseks spets prille ja kilomeeter eemal olevasse postkasti jõuab kolm dee ilusti kohale? Õh?

Sääsed, mis muud

Kurat võtaks, isegi poes ei saa käia, ilma, et sääsed kallale ei tuleks. Ja ma ei räägi mingist lahtise uksega külapoest vaid suurest kaubanduskeskusest.
Ja kel toas õhtusel tunnil sääsed kimbutama kipuvad, siis toakaaslase näitel võin väita, et sääskede tolmuimejaga püüdmine pidavat täiesti arvestatav meetod olema nende eemaldamiseks enne magama minekut.

Kuidas mitte lukustada oma jalgratast

Seisis teine mul sedasi enam kui 3 ööpäeva kuni täna poest tagasi tulles teda silmanurgast tsekkasin ja tundsin, et midagi on valesti.

?a?armiselt ?ulbe ?o?okull ?ohtuh?amaruses.

Nagu me k?oik teame, siis eesti keeles on t?apit?ahed. See on ju ?age. Aga kas te seda teate, et p?aris h?airiv on tv6-st vaadata filmi, kus t?apit?ahti ei tunnistata ja kogu tekst n?aebki v?alja selline? Mhmh. T?osijutt.

lambiblogi lambi sünnipäev

minu esimesed triibulised (loe: minu esimene wet t-shirt show)

käisin Vanemuise 46 õppehoone kandis ja hakkasin sealt tagasi tulema hetkel, kui taevas tõmbus kurjakuulutavalt.. ee... kurjakuulutavaks. õhk oli niiske ja paks ja ma lootsin, et jõuan enne sadu koju, aga kõik märgid hakkasid väga kiiresti vastupidisele osutama:
* riia-pepleri nurgal valgusfoori taga seistes hakkas tibutama, kuulsin kerget müristamist
* sealsamas nurgal järgmise valgusfoori taga seistes (noh need kahekordsed, mis Ekraani poole üle tee minnes ette jäävad) muutus tibutamine kergeks sajuks; nägin pärisvõimsat välku ja mürin oli korralik; muhelesin omaette
* Ekraani juurde jõudes mõtlesin: "raisk, mul on valge pluusi all mustad rinnahoidjad", sest sadu oli ikka täitsa sadu; itsitasin totakalt
* hakkasin jooksma; müristamisest sai ragin; surusin ühe ragina ajal sõrmed instinktiivselt kõrvadesse
* (v)äike-tähe ja võru tn nurgale jõudes oli sadu jube tihe; pluus ja linasest riidest püksid kleepusid haledalt ihu külge ja päris tobe oli olla
* väike-tähe tänavas ühel hetkel ei näinud eriti midagi, kuna näkku peksis räme vesi; jäin ühe puu alla korra seisma ja hakkasin kohe uuesti jooksma, sest kartsin peatudes külmetuda; naersin
* jooksin oma poolpimeduses otse mingi maja vihmaveerenni alt läbi: tunne oli, nagu keegi oleks ämbritäie leiget vett kaela valanud; lõkerdasin naerda
* pöörasin tähe tänavale ja villa margaretha nurgal varju all seisis mingi mees, kes vahtis ühte veepihus mööda tuiskavat naervat naisisiksust ikka päris totra näoga
* naerev naisisiksus hakkas veel rohkem naerma ja jooksis edasi
* naerev naisisiksus oli jooksmisest täitsa omadega läbi, kui tilkuvana kolmandale korrusele jõudis

Jee!

Järgmiseks suveks saledaks.

Tee nii: värvi lage. Loodetavasti on sul olemas ka redel. Kogu selle tegevuse juures pead sa kindlasti redelit liigutama ning üles-alla ronima. Trikk seiseb aga selles, et jäta värvialus põrandale ning iga kord kui sul rullilt värv otsa saab, pead uuesti alla ja üles ronima. Trenn missugune. Meeleolu loomiseks võid kuulata Miley Cyruse lugu The Climb.

Kui sa peaksid juhuslikult aga näiteks ust lihvima, siis ära pane kogu jõudu ainult oma kätesse. Pane ikka kogu oma keha tööle. Jällegi, trenn missugune. Aga pane kindad kätte, muidu ei jää su sõrmedest midagi järele. Meeleolu loob The Soundsi Seven Days A Week.

Muskleid kasvatab ka näiteks kapiuste ühest kohast teise tõstmine. Või kui tahad midagi raskemat, võid vabalt trenni teha näiteks vannitoauksega, mis kaalub "nats" rohkem kui kapiuks. Kõlada võiks näiteks Taio Cruzi I Can Be.

Venitusharjutuseks kõlbab väga hästi näiteks tolmu pühkimine ülemiselt uksepiidalt. See muidugi on parim lühikestele inimestele. Samas kõlbab ka põranda pesemine lapiga nii, et jalgu ei kõverda. Siinkohal kuula mingit lõõgastavat lugu.

Lisaks võib juhtuda, et kogu selle tegevuse käigus unustate söömise üldse ära. Ühest küljest ebatervislik, teisest küljest mõjub aga hästi figuurile.

Nii, et trenni, trenni, lapsed.

Ah?

Selveril on pidevalt päevad, maximal on aitäh-kaardid ja margid. Rimi jagab sädelevaid kleepse ja Konsumis jookseb taks toidukaupade vahel ringi.

side lõpp.

Kuidas saada positiivset vastukaja?

Vastus: 14000 Hz teie poolt valitud kõlaritest.

Kuidas mitte vastukaja saada?

Minna täispeaga Märt Avandi juurde ja öelda talle: "Jou Märt!"

Kus kingid on, ah?

Ah et mis kingid, küsid sa? Eks ikka sünnipäevakingid. Muide, kui sa pole veel aru saanud, siis see blogiasjandus on siis tänaseks päevaks täpselt 4 aastat kestnud juba. Ja suremise märke oluliselt ei ilmuta. Vindub teine küll vahepeal aga mis siis. Alustasime The Answeriga kahekesi, umbes niisama, sest õhtul polnud midagi teha ja tegimegi blogi lambist. Lambiblogi. Nüüd on meid rohkem ja selle üle on ainult hea meel. Aga mitte üleliia.

Ausalt öeldes ma ei teagi, miks keegi siia meist blogib, kui üldse. Aga vahel on päris hea vanu poste lugeda ja vaadata, mis huvitavat toimunud on ning ka veidike naeru kõkutada. Kuulsust ja feimi me selle blogiga siin igatahes ei jahi, nii et poste pingutama ei pea.

Kallis lambiõde printsess võttis vaevaks oma vabast ajast juba ammu korraldada ka küsitluse teemal, milline on lambiblogi parim postituse pealkiri, mille tulemused on ka tänaseks selgunud. Aitähh kõigile hääletajatele, mis sest, et teid marginaalne hulk oli. Ja aitähh muidugi ka printsessile. Samas tuleb printsessile endale palju õnne soovida, sest just tema oli see, kes võitis ka mainitud küsitluse oma postituse pealkirjaga "Minu esimene kommionu". Sohki ei olnud, ma loodan.

Aga mis seal ikka. Kel tahtmist ja jõuab, võib ennast tänase tähtpäeva puhul premeerida. The W ja printsess  juba premeerisid. Igatahes, 

Palju õnne, lambiblogi!!

Statistikapooltund loengus.

Ei, juttu ei tule tõenäosusteooria ja statistika loengust. Õigupoolest polegi see oluline, mis loengust jutt käib. Tähtis on õppejõud. Õppejõud on kah inimene (kõigi oma veidrustega). Ja kui sellel õppejõul on üks parasiitsõnast sõber Noh ning minul parasjagu loengus igav, siis nii see statistika sünnibki.

kuupäev: 17. veebruar 2010.
kellaaeg: 13:08-13:38
koht: EMÜ peahoone üks paljudest auditooriumitest.
tulemused: 30 minuti jooksul 66 nohi. Mis teeb siis nii umbes 2,2 nohi minutis.
viga: nohhidega vürtsitatud jutt oli kohati nii igav, et mu mõte läks vahepeal rändama ning seetõttu lipsas nii mõnigi "noh" mu märkmetest minema.

Keine Ahnung.

Vaatasin siis RTL-i pealt ühte saksakeelset saadet. Noh, jah, sorry, Frau Mai, aga 11 aastat saksa keelt ei ole mulle sinu pingutustest hoolimata külge jäänud.

Mingi paradoks

Et nagu iga kord kui ma netist mingit filmi või seriaali tirin ja see kohale tuleb ning ma seda suvalistes kohtades kontrollin, vaatamaks, et asi ikka õige on ning kvaliteet rahuldav ning siis mingil igavushetkel taaskord järgmine kord 'kontrollin', siis satun ma pea alati samadele stseenidele. Täpselt samadele kui täpne olla. Kuidas see ikka nii on, ma ei saa aru.

ei+taha=ei taha

ega ette

a tegelt: vahel on nii, et kohe mitte midagi ei taha teha. isegi mittemidagitegemist ei taha teha. minul on täna selline päev.
mis nüüd saab???

Neoonoranž okse

Tahad teada kuidas? Joo ära ohutu kogus neli pindist Rocki ja hauka kõrvale umbes 100g Nacho Cheece Balls'e.

Lõpp.

Kätte on jõudnud siis aeg, mil see jama kord ära lõpeb. Hääletada saate 5. maini, siis läheb hääletus lukku ja selgub võitja. Mitte et see võitja midagi saaks... ei mingit raha, au ega kuulsust. Samas, vahet pole. Minu töö - hoida lambiblogil elu sees peaaegu pool aastat- saab kohe otsa.

Nojah, tšau siis. Hääletage. Või siis ka mitte.

Valge kakao

Siis kui enam kakaod ei ole, on seal ainult tema omaniku unistused. Kinnise kaane all.

Kuidas tuleb kevad?

• Päev läheb pikemaks. Enam ei ole kõik nii pime.
• Kalender teatab ametlikult kevade algusest.
• Lumi sulab.
• Päike paistab rohkem ja soojemalt.
• Linnud hakkavad laulma.
• Kambad ilmuvad linnatänavatele.
• Ja muidugi ka rollerid.
• Poes müüakse grillimistarvikuid.
• Mille müümise edust annab teada õhus leviv grill-lõhn.
• Selveri lükanduksed avanevad lõpuks täielikult senise meetri asemel.
  

Mu kallis kalkulaator,

palju õnne Sulle. Just täna 11 aastat tagasi sain ma Su õnnelikuks omanikuks. Mäletan, et ostsin Su Rapla Nore keskuse elektroonikapoest. Sa olid nii huvitav kõigi oma tundmatute nuppudega ja mina olin alles viiendas klassis. Mul polnud veel õrna aimugi, mis elukad need tangens ja siinus on, kuidas logaritme kasutada ning kuidas sisestada kraade, minuteid ja sekundeid. Ja sa oled kõik need aastad minu kõrval vastu pidanud: nii üpris edukates matemaatikatundides, kui mitte nii väga edukates füüsikatundides. Sinu abiga lõpetasin ma põhikooli, gümnaasiumi ja nüüd loodetavasti ka ülikooli. Sa oled nii tore, tagasihoidlik, kulutad vähe patareisid ja ei ole kordagi katki läinud. Ma ei ole Sinus kordagi pettunud. Mida võikski üldse ühelt kalkulaatorilt tahta.

Veelkord, palju õnne, mu väike Sharp Scientific calculator EL-531LH.

Sinu printsess.

(aajah, pilti pole, sest ma ei oma fotoaparaati. tõesti)
EDIT: pilt kah nüüd.

märts, aprill.

Jõudsime siis nii kaugele, et käes on eelviimane hääletus. Juba järgmisel hääletusel saame teada milline on lambiblogi ajaloo kõige parem pealkiri. Oh seda põnevust.

Oma andekust oli meil aega näidata tänase päevani. Nüüd pole enam midagi teha. Ääremärkusena võiks mainida, et ühe teatud inimeseta poleks seekordset hääletust peaaegu olemaski. Võite omad järeldused teha.

Mmkei, hääletage siis.

EDIT: võitja: "Südaöine gurmee" posted by The W

Enne ja Pärast

Aitame siis Aivarit ja Petsi

Südaöine kähkukas

ON motivatsiooni - oled võimeline 64 järjestikuse astronoomilise tunniga lõputöö valmis kirjutama.
EI OLE motivatsiooni - võtad akadeemilise selleks, et ei ole viitsinud kahe aasta jooksul isegi lõputöö teemat läbi  mõelda, rääkimata töö reaalsest alustamisest. 

veebruar.

Lõpp ei ole enam kaugel. Tuletan meelde, et teil on veel nädal aega, et vägevate pealkirjadega postitusi kirjutada.

EDIT: võitja: "Kümme mälestust 39. Tartu Maratonist" posted by Tarqi

See on lambiblogi postitus nr 300.

Vaese poissmehe triikimistehnika

Võta kortsus riideese, tee ta kraanikausis märjaks või pese lihtsalt ära. Vääna kergelt vesi välja, ent mitte nii palju, et märjana juba kortsu läheks ning pane dušširuumi riidepuu peale kuivama. Lõpptulemus on ikka parem kui "persest välja kistud" välimus.

Vot see on küll põnev

,  et saab postitusi ka ette ära teha või nii, et nad tulevikus ettemääratud ajal ilmuvad. Otstarve - teadmata.

jaanuar.

jah.

EDIT: võitja: "Viinakrooks" posted by The W

Südaöine gurmee

Nagu hetk tagasi just selgus, siis sobib Salvesti purgisupp, täpsemalt rassolnik, täiesti edukalt süüa ka otse purgist. Ilma vett lisamata ja kuumtöötlemata. Kell on kaks öösel. Ühtlasin otsustasin nädala lõpuni habet mitte ajada. Ilmselt siiski ajan. Kas märk nõrgast isiksusest?

detsember.

Jõudsime siis lõpuks nii kaugele, et enamvähem kogu tähestik on läbi vaadatud. Nüüdsest käib hääletamine kuude kaupa. Kõigepealt detsember. Vaadake ja hinnake meie (enda) detsembrikuiseid vaimuüllitisi. Ajah, hääletusepostid (v.a kõige esimene) jätsin välja.

EDIT: võitja: "Ema sul on aastavahetus" posted by The W

Anonüümsed õgardid

Olen proovinud ennast alkohoolikuks ja suitsetajaks aretada ent seni tulutult. No mis teha kui need pahed kuidagi külge ei taha jääda. Hoopis teine lugu on söömisega. Proovi kuidas tahad aga õgardlusel pole piire. Eriti öistel kellaaegadel. Võttes külmikust ühe Rakvere pihvi juustuga olen mõne hetke hiljem veel kolm tükki võtnud. Ja teinud nendest sujuvalt juba mõned võileivad. Määrdeaineks kallis Rama Bonjour hapukurgiga, mille kiht leival on mõõdetav sentimeetrites. Ainus lahendus on veel vaesemaks jääda ning külmkappi mitte midagi varuks osta. Eriti liha, sest liha on hea. Ja šampinjonid. Aga liha on parem. Liha on hea enesetunde alus. Lihasse saab  mured uputatud. Ainult maltsa närimisest võib ilmselgelt hulluks minna.

Ning kuskilt on meelde jäänud, et  liha tekkimine kauges minevikus inimese toidulauale võimaldas tal saada "targaks inimeseks". Et valgurikkam lihaga toit olla soodustanud aju arengut ja kasvu. Asjatundjail paluks kommenteerida. Seni aga usun, et minu suur armastus liha vastu on lihtsalt üks ürgne akadeemilist arengut soodustada taotlev instinkt. Või kui uskuda astroloogiasse, siis kandes Lõvi tähemärki olen kiskja ning polegi loodud mingit maltsa närima. Ainult liha. Ja kui liha ei saa, siis muutun tigedaks. Kuigi mu vanaema olla rääkinud, et just liha teeb inimese tigedaks. No mine võta siis kinni...

W ja V.

oi jah. The Answer, palju õnne.

EDIT: võitjad:
"Vihkan inimesi" posted by The W
"Very inconvenient truth" posted by Tarqi

Märk vaesusest?

Kas see on märk algavast ning kauakestvast vaesusest, kui välja minnes vaatan rahakotti. Vaatan, et jube vähe sulli. Ja siis puistan kõik oma riiete taskud läbi, et äkki on kuhugi midagi jäänud.

Õ, Ö, Ü.

Hääletus nr 15 on käes. Kusjuures panin tähele, et ä-tähega pealkirja meil polegi. Huvitav.

EDIT: võitja: ""Õnnelik" sidrun" posted by The Answer

Reservõlle plussid ja miinused

reservõlu ‹reservõlle, reservõlut, reservõllesse, reservõllede, reservõllesid, reservõlledesse› s. tärkliserohkest toorainest (hrl. odralinnastest) kääritades saadud vähese alkoholisisaldusega jook, millega täidetud hermeetilised anumad on vajalikul hulgal poissmehe elamispinnal pidevas kasutamisvalmis; reservõlle miinimumkogus majapidamises on 3 ühikut; vähemalt miinimumkogus reservõlut on soovitatav hoiustada külmkapis.

Hiljuti sai soodsate võimaluste kokkulangemiste tulemusena soetatud kast Carlsbergi, mille rakendasin edukalt reservõllena. Tuginedes hiljutistele ning tegelikult ka lähiminevikust pärit kogemustele teen lühikese kokkuvõtte reservõlle, kui nii suurepärase kontseptsiooni, plussidest ja miinustest. (ok, keelepeded. kas eelmises lauses on komad õigustatud ja õigel kohal, või oleks saanud asja lahendada mõttekriipsu või hoopis muu meetodiga?).

Plussid:

• kohe kui tuleb tuju juua on alks omast käest võtta
• saab juua ilma poodi minemata
• saab juua ka öise alkoholimüügi keelu ajal
• õlut joovate külaliste saabumise korral saab neile lahkelt ja kiirelt külma õlut pakkuda (mitte, et seni oleks selleks võimalus avanenud)
• mured ei kasva üle pea

Miinused:

• pideva kiusatuse tõttu jood rohkem kui tavaliselt (loe: iga päev)
• pikemas perspektiivis läheb raha rohkem
• taarat tekib palju
• mõjub negatiivselt dieedile nii alkost saadava energia kui joobest tingitud enesekontrolli kadumisele söömise üle
• ei mõju kindlasti positiivselt poolmaratoniks treenimisele
• suurendab kandevõimet ehk jääd raskemini täis (loe: raha läheb rohkem)

puhata-puhata-puhata, ütles keegi...

... ja see keegi ei olnud kindlasti mitte Lenin.
Ühesõnaga, ma olen neljapäevast saadik rangel puhkuserežiimil ja pean (kurbuse/rõõmuga?) teatama, et mul tuleb see üha paremini välja. Kui ma enne seda ka tihtipeale midagi suurt ei teinud, küll aga muretsesin, et ma PEAKS tegema, siis nüüd ma olen saavutanud uue "leveli"... Ja vabandus on varrukast kohe võtta ka. Nii et kuna ka vaimne pinge keelati arstitädi poolt ära, siis ma lihtsalt luban endale mittemidagitegemist hõrgus mittemuretsemise kastmes. Ja vapseeeee hästi maitseb!
Ma arvan, et keegi võiks selle ees mulle palka maksta lausa... Tegu ikkagi mentaalse kokanduse tipuga onju...

Siiski, mõned ohu märgid:
* ma suudan telkust juba Top Shopi vaadata
* solitaire'i isegi enam ei viitsi mängida
* peast käib aeg-ajalt läbi mõte (või on see lootus), et ma olengi nüüd nii haige, et ega mul ei olegi mõtet enam magistritöö tegemisega vaeva näha, sest ma niikuinii ei saa lõpetada
* ei saagi enam aru, kas ma lihtsalt suudangi puhata või on mul hoopis igasugu tegemistest sügavalt pohhui