Klišee-hõnguline
aastalõpukõne

Kuna käesolev aasta saab loetud tundide möödudes otsa, siis tulles vastu lambiblogi andunud fännide soovidele mõtlesin ka sellel aastal kirjutada oma mõtteid mööduvast aastast ja miks mitte ka uuest algavast aastast. Ent eelmisest kõnest saadik on omajagu vett merre voolanud ning see vesi isegi ookeani ehk jõudnud ning otsapidi ka maha sadanud, mistõttu nii mõttetult pikka ja ka klišee-hõngulist epistlit ma enam pidama ei hakka. Üksi maailma ei paranda. Ka kahekesi mitte.


Punkt.

khkhmmm.

13. detsember 2008.
köök
10 minutit
42 köhatust.

amazing.

Note to self:

pean lõpetama online meediaväljaannete kommentaaride lugemise. olen veel noor, aga enam mitte nii noor, et oma tervist sellega jäädavalt rikkuda. selleks on alko, suits ning liigsöömine etemad.

Vihkan rikkureid!!*

I just hate them sooo much!!!


* rikkur - suvaline inimene, kes saab lubada ja lubab endale rohkem kui mina.

Jõuluime

Jõulud lähenevad tormilise kiirusega ning mul on hea meel tõdeda, et veel on olemas sinisilmseid inimesi, kes lapsemeelselt usuvad Jõuluimedesse. Imesse, et nõud pesevad ennas ise ära kui nad piisavalt kaua köögis vedelevad ning et neid samu nõusid ei lähe mitte kunagi enam mitte kellelgi teisel vaja. Jõulud on ilus aeg, isegi metsas on siis Jõulurahu. Rahulikke peatselt saabuvaid jõule kõigile!

Mõtted vol 1

Virisedes, ei ole veel keegi maailma päästnud.

Meie ühiskonnas on normaalne piirata kõigi inimeste õigusi asjas x, juhul kui väike osa ühiskonnast ei oska neid arukalt tarbida.  (x= alkohool, tubakas, kasiinod, autod jne...)

Kallis Tartu Ülikooli raamatukogu haldusjuht!

Paluks kiiremas korras oma järgmise kuu to do listi lisada tegevus, mis näeks ette 3. korruse meeste tualettruumi (selle, mis 1. saali kõrval on) kõige viimase ja eelviimase boksi vaheseina vahetamist senise puitplaadist seina asemel karastatud terasest või soomustatud titaanist vaheseina vastu, vältimaks olukorda, kus haiglaste kalduvustega inimesed strateegilisele kõrgusele vaheseina sisse parajalt suurt auku puurida saaks. 

Ma ei soovi jälle kogeda olukorda, kus äkitselt peale tulnud kange häda tõttu viimasesse boksi tormanuna pean kahjurõõmsalt avastama, et minu kõrvalboksis istub veel keegi meesterahvas, kes võib jumal teab mis kõlvatuid asju seal teha, samal ajal kui  mina loodusega üheks saan. (P.S ma ei saanud seda auku kinni toppida, kuna paberit oli vähe:P)

Selline auk seal seinas on olnud VÄHEMALT 4 aastat ning midagi pole selle aja jooksul muutunud. Ja üldse peaks rakendama Tartus ideed, kus avalike käimlate boksiuksed ja vaheseinad peaks olema eelpool mainitud materjalidest, sest ka näiteks kaubamajas on analoogne auguke vaheseina sisse uuristatud. 

Untitled #3

Reedehommikused mõtted:

Kallid 65-aastased ja vanemad poolsurnud Tartu linna elanikud,

1. Kui te lõpetaksite tasuta linnaliinibussides sõitmise ja maksaksite kuupileti eest kasvõi 5 kroonigi, siis äkki bussifima ei oleks kogu aeg pankroti äärel.
2. Keegi ei sunni teid ostma 500-krooniseid ravimeid ja hädaldama, et raha kulub kõik ravimite peale.
   
3. Ostke parem viina, siis ei tunne valu ka. Pealegi, viin teeb südame ja keha soojaks - ei pea enam kütte eest maksma.
4. Veearved on teil ju ka päris väiksed. Bussis oleva haisu järgi oletates, ei pese te end just eriti tihti.
   
5. Otsige üles oma sukasäärde peidetud raha.

Urr.

keskkonnateadlikust käitumisest.

lihtne.

• kui teed endale hommikul (või jumal teab, mil muul ajal) kohvi, teed või midaiganes, siis pane oma kiirkeedukannu täpselt nii palju vett kui sul VAJA on (või märgini MIN.). mitte mingi liitri jagu tassikese tee või kohvi jaoks. ja kui soe kraanivesi joogikõlbulik on, siis miks mitte ka sooja vett. seda kõike jälgides säästad sa elektrit, keskkonda ning ka aega. ja näiteks oma keskkonnateadlikku korterikaaslast varahommikusest ärritusest, kui ta leiab unise peaga eest pool täis veekannu.
• sügis on pime aeg ja valgus on tore asi. aga kui kõik inimesed on juba pikemat aega korteris oma tubadesse sulgunud, siis ei ole mõtet koridoris tuld põlemas hoida. keegi nigunii sellest kasu ei saa. ainult kahju. miks mitte siis tuli ära kustutada.
• ja kui sa kodunt ära lähed siis leia aega, et oma keset pimedat tuba hõõgav supersäästlik arvuti monitor välja lülitada. kui on aega ja võimalust, siis miks mitte ka oma arvuti magama või talvituma panna. säästab nii tehnikat ennast kui elektrit.
  

öine annelinn.

Nagu õigele tudengile kohane, selle asemel, et bakatöö mahus referaati kirjutada, istusin ma kella ühe ajal öösel Youtube'is ja imetlesin selle mehe loomingut. Väljast kostus traditsioonilist annelinna taustamüra (loe: räuskavad vene noored). Uudishimust piikasin oma ribikardinate vahelt välja, et mis ja kus mida toimub. Toimus mingi kogunemine pildil paistva sügisest hõredaks jäänud 'kasesalu' all, kuhu olid kogunenud paar vene keelt kõnelevat noormeest ja üks tütarlaps. Üks tüüpidest loopis mingit asja ülesse kase otsa, mis loomulikult mütaki maha kukkus. Ja nii ikka oma mitu korda järjest (osutus hiljem naiste käekotiks). Ma ei saanud kohe üldse asjale pihta, mida kuradit seal saavutada üritatakse. Taustaks kostus kassi kurvameelne kräunumine, mõtlesin, et mingi suvaline kass.

Siis ühtäkki hakkas teine tüüp kase otsa ronima, ronis meetri paari kõrgusele ja hakkas kaske raputama. Siis märkasin mingit musta asja kase kõrgemas otsas, mis kohemaid alla kukkus. Vot siis käis jõnks südamest läbi ja dramaatikat lisades oleks see mingis filmis olnud koht, kus minu parem käsi oleks rusikasse tõmmanud (lähikaadris ja aegluubis, taustaks mingi heroiline muusika). Sest see ASI seal puu otsas oli kass. Aga asi vist lahenes õnnelikult, sest tütarlaps jooksis kohe kassi juurde, võttis ta sülle ja hakkas temale hellust jagama. Ja nagu välgust lööduna, oli ka igasugune venekeelne kisa kadunud. Näha oli vaid mõned tänuavaldused kallistuste näol poistele ning mindigi laiali.

Ja minu algne arvamus loomapiinajatest ei osutunudki päris tõeseks (kuigi ma ei tea, kas see oli parim viis selle kassi alla saamiseks).

Laused otse elust

Mõned tsitaadid kuulsatelt inimestelt.

Best plan ever: Homme hakkan õppima ja kevadel hakkan jooksmas käima.

Mis on põhimõte?
Vastus: mingi metafüüsiline, tabamatu ime, soe õhk.

EDIT: Võta SMSlaen, mine kasiinosse ja äkki saad rikkaks.

tartu.

Miks ma seda tegin?

...Sest mul oli igav. lihtne

When I grow up...

küsimused/vastused.

Kes eesti blogimaastikul regulaarselt silma peal ei hoia, ei teagi, et levib mingi ahelkirja moodi asi kus lihtsalt iga blogija peab vastama viiele küsimusele ja siis seda kuidagi edasi levitama (detailidesse ei viitsinud süveneda), mingeid pudrumägesid ja kullaauke lubamata. Lihtsalt vasta küsimustele ja teised saavad teada, mida vastasid. Ei midagi erilist.

Sattusin siin täna aga sellise posti peale, kus asendatakse need standartsed küsimused omal vabal valikul väljamõeldud kummaliste juhtumistega oma elust. Nii põnev, kas pole. Teised saavad teada, mida põnevat oled elus teinud ning saad ka ise lugeda sama või midagi muud teiste kohta. Ühesõnaga, mõtlesin, et läheks kah siis mainstream vooluga kaasa ja teeks selle asja läbi, ainsa erandiga, et kasutaks seda kummaliste asjade versiooni. Märksa põnevam, minumeelest.

Tõmbasin siis MS Wordi käima ja alustasin ajurünnakuga. Noh, sain paar asja kirja aga siiski sujus asi kuidagi loiult. Möödus nii tunnike oma 'memuaarides' tuhnides aga suuremaid juhtumisi ei õnnestunudki leida. Pettumus. Äkki 20 aasta pärast kirjutan lõpuks midagi. Või hiljem.

Aga kui kaasblogijatel on antud teemal midagi avaldada, siis andku minna.

Ülelaskmine

Tere, edastan teile ühe huvitava kirjavahetuse ühe oma koolikaaslesega (nimi muudetud), ma ei ole ta nõusolekut küsinud, aga mis sest. Kirjade lõppu lisasin kommentaarid väikeste selgitustega.



1. kiri - Maalilt

Tsau!

Kas sul hobuste kirurgia materjali on?
Ma ei saa enam sinna vett. 2004 kodukale sisse.
saad sa siia saata, kui on midagi?

Terv. Maali

Kommentaar: õppejõud seletas pikalt ja laialt esimeses loengus, kuidas materjale kätte saada tema koduleheküljelt, Maalit seal muidugi ei olnud. Ma olin teda juba korra aidanud kuu aega tagasi vett. 2004 kodukale saamisel.


2. kiri Minult

tere,

kõik materjalid on john smith'l xdrives olemas. Osad materjalid on pptx formaadis, mida saab vist ainult Office 2007 avada, need failid on muutsin vanemasse formaati ja panin vm2004 koduleheküljele üles.

(seletan talle kuidas saada xdrive'i sisse)

Ma ei saa sulle saata materjale emu.ee aadressile kuna, need liiga suured.
Saatsin sulle uue kutse vm2004 kodukale, registreeri end uuesti.

Tarqi

Kommentaar: pptx = microsoft powerpoint esitluse fail. vm2004 kodukas = vet 2004 kodukas. xdrive = tasuta virutaalne kõvaketas internetis, kus õppejõu materjalid asusid.
John Smith - hobuste kirurgia ja sisehaiguste õppejõud, austraalane, eesti keelt ei oska (nimi muudetud).
See oli 3 kord kui ma talle kutse saatsin vm2004 kodukale registreerumiseks.

3. Kiri Maalilt

Tere!


kas sa juba tegid korra seda hobuste kirurgia osa. Need materjalid
ingliskeelsed,ma ei saa midagi aru.

Huvitav mida ta seal küsib.


Maali

4. kiri Minult

tere jälle,

terve hobuste osa eksam põhinebki nendel slaididel.
Küsimusi oli igast valdkonnast, ravimite doose ei küsinud.

Rohkem ei oska sind aidata.

Tarqi

5. Kiri Maalilt

Tsau!

Ok, aga need slaidid mis seal Johni kodukal või need mis me kodukal.
Aga siseh.haiguste osa oli ju eraldi, ma teen ainult kirurgiat.

Maali

Kommentaar: Ma ei osanud midagi sellele vastata.


6. Kiri Maalilt

Tere taas

Ega sa mulle ei saaks mingit eesti keelset seda hobuste kirurgia
lühikokkuvõtet saata. Kahjuks ma ei oska ingliskeelt, nii et jääb vist see
exam tegemata, kui just tõlkebüroosse tõlkida ei vii:(

Maali

Kommentaar: Kuidas ta nii kaugele üldse ilma inglise keelt oskamata jõudnud on?
Kas selle kirjaga tahetakse vastutust minu õlgadele lükata???

7. Kiri Minult

tere Maali

ma väga vabandan, aga mul ei ole aega, et lugeda läbi taas 500 slaidi, need tõlkida ning siis esitada neist lühikokkuvõtte.
Pealegi ma ei kujuta ette kuidas te suudaks esmaspäevaks nii rasket materjali selgeks ka õppida.

lugupidamisega,
Tarqi

Kommentaar: Saatsin selle kirja täna (laupäeval).

AK

Eks me kõik teame seda head tunnet kui pilgeni täis põis lõpuks tühjendatud saab. Aga kui sa (pissi)häda tekkides parasjagu just kuskil linna peal patseerid ning kodupeldik oi kui kaugel on, siis....mis sa siis teed?

Parima lahenduse nimi on vist avalik käimla (ehk AK. Häähää. Jah, mu huumorimeel on tõesti nagu vein - iga aastaga läheb paremaks)

Jaa, avalikud käimlad. Räpased, puhtad, haisvad, lõhnavad, väiksed, suured - igasuguseid on neid. Aga see ei ole üldsegi mu tänase jutu teema.

Minu jutu peategelaseks on hoopis see pildi peal olev asi, nimelt peldikupaberi hoidja. Noh, mis siin siis ikka - päris korralik ju teine, ilus ja läikiv, minimalistlik. Võiks ju öelda, et see disain on igatpidi tipp-topp. Aga, aga, aga, nüüd tuleb probleem.

Nimelt. Vaadake seda pilti ja eriti hoolikalt kohta, kust paber välja tuleb. Et paberit korralikult rebida saaks, on paberihoidjale disainitud nn "hambad." (okei, hambaid pole pildilt näha. Aga ma loodan, et te olete selliseid hoidikuid näinud enne).

Noh, ja kui siis Printsess peldikusse läheb ja paberit kätte saada tahab, mis siis juhtub? Keegi teab? Printsess räägib teile kohe, mis siis juhtub. Nimelt see, et
1. kuna paberit on võimalik sinna mõlemat pidi panna (nii, et paberit tuleb sikutada kas paremalt või vasakult poolt...Ah, saate vast aru ikka, mida ma mõtlen), siis kulub päris tükk aega, et vetsupaberi otsa kätte saada sealt hoidiku seest.
2.kuna hoidik on läbipaistmatu, siis ei ole võimalik näha kas vetsupaberiots on paremal pool või hoopis vasakul pool.
3.kuna selle otsa otsimiseks tuleb käsi sinna hoidikusse toppida ja siis seal ringi kombata ning kuna hoidik on varustatud hammastega, siis asuvad need niiiiii mõnusalt kohe mu kätte nosima.
4.kui ma lõpuks oma puretud käega selle paberotsa kätte saan ja seda tõmban...siis, kärts, ja paber katkeb.
Mis mõttes nagu? See kuradi rull on nii suur ja raske ning paber nii õhuke, et kui ma lõpuks peale mitut surkimist ja tõmbamist ja käte vigastamist vajaliku paberikoguse kätte saan, on avalikest käimlatest nii kopp ees, et ma ei tea...ütleks lausa, et sita ajab keema, aga see tähendaks, et ma peaks seal peldikus veel aega veetma, mis..you know..tähendaks omakorda veel käte vigastamist jne, jne.

Oeh.
Raske on olla 21.

"Õnnelik" sidrun

autoriõigused sidrunile on veel selgitamisel

WTF?

Vihkan inimesi

..., kes hingavad. Ei, mitte lihtsalt niisama hingavad. Siis peaks ma ju kogu inimkonda vihkama (mida ma samas ka ei välista). Tegelikult seisneb asi hoopis selles, et mind täiesti arvestataval määral ärritab kui teise inimese hingamine kuulda on. Nii meetri paari peale. Ja see hingamine on täiesti rahulikus tempos hingamine, mida ei sega ei kinnine ega tatine nina või mõni muu haigus. Lihtsalt mingi osa inimesi rahvastikust hingab valjult. Ning mind tõesti häirib kui bussis, loengus, raamatukogus, sanatooriumi palatis või jumal teab kus mujal keegi minu kõrval, ees või taga hingab. Nii, et ma seda kuulen. Ei ole vaja mulle seda meelde tuletada, et inimesed hingavad, selleks ei pea lõõtsutama.
See teema on mind juba väga ammu vaevanud ning nüüd sain ta ka blogi raamidesse lõpuks surutud. Blogid on ju popp.
Igatahes suur respekt neile õnnelikele looduse poolt välja valitutele, kes hingavad vaikselt. Minu jaoks on see voorus.

50

nonii. 50 päeva on reservini jäänud. polegi väga palju, arvestades seda, et enamik alles jäänud aega kulub suurte väliõppuste peale. egas tegelt muud polnudki öelda. üle 9 kuu on teenitud ning vatsake ees on endiselt suur kui mitte suuremgi. seega rannahooajaks vormi ennast tõenäoliselt enam ei suuda ajada. kurb. samas on ka pohhui.
lähen täna esimest korda välja jalutama. viimati viibisin välisõhus rohkem kui minut 24 päeva tagasi. loodan, et värske õhu mürgitust ei saa. kopsupõletiku ravi hakkab lõpule jõudma.
lahinguväljal näeme, raisk!

Esimene vikerkaar

The W läheb Iraaki

Tere kallis lambiblogi lugeja, nagu te teate on The W hetkel sõjaväes meie riiki teenimas. Eile õhtul ta helistas mulle ja palus, siia kiire teade edastada - nimelt kavatseb ta pärast sõjaväge minna Iraagi missioonile. Kes soovib võib vaadata, et The W nimi on juba järgmise missiooni nimekirjas. Eks me jääme teda igatsema.

Tolmused kõrvad.

no ma ei tea. mis mõttega ma üldse koristan, kui juba paari päeva pärast kõik kohad tolmu täis on ja tolmurullid mööda põrandat seiklevad? ah?

ja millegipärast olen ma viimasel ajal märkama hakanud, et vanadel meestel (nonii umbes 60+) on üüratult suured kõrvad.
ei tea küll millest selline iseärasus?
või oleme hoopis meie, uuem generatsioon, üks suur hulk väikeste kõrvadega värdjaid?

Privaat Õlleklubi

Eile õhtul mul sähvatas peas, õigemini hakkas mul mõte arenema juba neljapäeval, kui me käisime Bossil külas.
Ehk siis, vanad sõbrad, võiksime luua sellise väikse traditsiooni - saame kokku näiteks iga kuu (või iga kahe nädala tagant), kõik "klubi" liikmed võtavad mingi 1-4 eksootilist õlle kaasa, kusjuures üksteisele ei öelda, mis õllesid kaasa tuuakse. Siis me saame õhtul kokku, degusteerime neid õllesid, anname neile oma profesionaalse hinnangu. Õlle märjukese mekkimise kõravale mängime kaarte, või istume niisama.

Samas see on üleskutse kõigile, kes siin loevad, tehke midagi koos oma sõpradega ! See ei pea olema õlleklubi, vaid võib ka olla ju mineraalvee klubi. Kindlasti meelespidada, et igaõhtu ei ole ka mõtet õlleklubi teha, see oleks juba padujooming.

Eksistensiaalsed küsimused vol 3

Kas saada Peggle grandmasteriks?
Kas Pulsi või presidendi pilsner?
Mida tähendab geograafilise tähistusega vein?
Miks pensinäärid niivõrd varakult ühistranspordis, enne oma peatust püsti tõusevad?
Miks vabadussammas nii palju kirgi kütab?
Miks umbse loengu ruumi ühes nurgas akna avades, vastas nurgas olevad kodanikud instiktiivselt joped selga tõmbavad?
Miks snäki automaatides toidud nii palju maksavad, kuigi müüjat ei ole?

minu igapühapäevane linnaloale järgnev kohustuslik postitus

et siis peaks millestki kirjutama? jah, uus aasta on kätte jõudnud. üpris rahulikult jõudis, kui meenutada eelmisi aastavahetusi, samas kvaliteet pole langenud. kui langeda klišee radadele, siis peaks tegema lõppenud aastast kokkuvõtte. noh, märksõnad lõppevast aastast oleksid:

• bakalaureuse kraadi omandamine
  
• unetuse rekord (64h, aga ma raisk löön selle veel üle!!! vähemalt 8 tunniga!!!)
• reovesi (my love)
• ootamatult tehtud väga hea tööpakkumine, mis kadus sama ootamatult
• magistrantuuri sisse saamine (tänud Ulvile, kes viitsis paberitega ringi joosta!)
  
• ajateenistusse astumine
• edasi pole mõtet kirjutada (vt. eelmist punkti)

ja lääne kultuurile omaselt oleks sobilik teha siinkohal ka rida uusaasta lubadusi, mida ma siiski ei tee, kuna olen sõnapidaja mees ning ei taha sellega endale üleliigseid kohustusi võtta;) küll aga on mul uusaasta soovid ja ootused:

• et see kuradi ajateenistus juba läbi saaks (145 päeva veel)
• et saaks (tasuvale) erialasele töökohale
• et saaks normaalse elamise ülikoolilinna
• et teha läbi paar korralikku jalgsi/rattamatka ja mõni roadtrip
• et inimesed räägiksid omavahel (eh, kummaline või mis?)
• et suudaksin ennast lõpuks korralikult maani täis juua
• ja tegelt veel rida asju, mille avaldamisel puudub suurem mõte.

tegelt on need soovid ja ootused üpris idealistlikud, ent kirjutada ikka võib ju? ning tegelikult on kogu meie tulevik väga suures osas ikkagi meie endi kätes. vähemalt mina olen selles veendunud. seega keegi teine neid soove peale iseenda täitma ei tule. lihtne!

ahjaa, kallid sõbrad, hinnake oma vabadust. tegelt on see päris hea asi, see vabadus.