Nimelt olin töökohustuste tõttu sunnitud üle kolme tunni aega parajaks tegema ning tahtmata riigi raha raisata ning kontorisse tagasi sõites asjatult bensiini raisata, otsustasin üles otsida ühe kohaliku vaatamisväärsuse, mis aastakümneid tagasi (kerge liialdus muidugi) seda kohta külastades tundus just mälu järgi lähiümbruses paiknevat. Seda kohta ma muidugi ülesse ei leidnud. Küll leidsin ma hea potentsiaaliga suusaraja ning kõndisin metsavaheteedel maha üle 6 km. Üldjoontes olin endaga rahul.
Aga. Selleks, et oma huviväärse koha leidmise tõenäosust suurendada, põikasin ma vahel ka metsa sisse suunduvatele veel väiksematele teedele, et ehk on just seal see õige koht peidus. Seal avastasin aga nii mõneski kohas taaskord need paigad, mida kaaskodanikud kasutavad ilmselt võõraste pilkude eest kaitstuna oma sugukire rahuldamiseks, ilmselt motoriseeritud sõiduvahendites. Tõenduseks allolev pildimaterjal.
Ma ei usu, et keegi seal a)nuuskas sitaks b)hädasid rahuldas. (kondoome miskipärast ei olnud) |
7 kommentaari:
ma olen nõus su ideega ja ootan juba seda kaarti.
hmmm...
võtaks ühe kaardi küll!
sellest tuleks ju mage kaart kui seal max 3-4 kohta tänase seisuga oleks.
no ma siis ootan veel paar aastat, kui kohti on juurde tulnud.
a mis vaatamisväärsust sa muidu otsisid?
niidiaia tammikut.
jaa, käidud-nähtud. sugu pole seal teinud, küll aga prügikotiga kotijooksu (üsna nigela ilmaga veel pealegi).
Postita kommentaar