Algul pean vajalikuks selgitada et matkale eelnes (vähemalt minule ja the W-le) kuude pikkune eelnev planeerimine (siinkohal teen suure kummarduse the W-le kes kogu matkatee kaardistamise ning suure osa eeltööst enda kanda võttis). Mina isiklikult polnud varem nii pikka matka läbinud ning puudus ka ettekujutus mida ja kui palju kaasa võtta. Eriti puudutas see just söögi- ja joogikoguseid. Hoolimata esialgse nimekirja hilisemast kärpimisest oli matkakott peale asjade sisse ladumist oodatust oluliselt raskem.
Matka toimumise seiskohast oli väga suur tähtsus ka ilmastikuoludel. Peale mitme ilmaportaali ennustuse uurimist ning tõdemist et lausvihma ei lubata, tuli kolmapäeval üksmeelne otsus – Jah, matk toimub (So excite). Tehtud otsus oli õige, sest kogu matka jooksul sadas vihma ca 2-3 tundi ning sedagi väikese intensiivsusega.
Esimese päeva hommik kujunes meeleolukalt: varajane äratus, võileibade valmistamine, väike soojendusmatk The Answeri juurde ning sealt Ülemiste raudteejaama, esmakordne uue rongiga sõitmine 120 km/h ning Aegviidus juba kohtumine Tartu härradega.
Aegviidust startides võtsime eesmärgiks kolmandaks päevaks jõuda mereni (Võsule). Esimese päeva algus koosnes uhketest mägede vallutustest ning pidevast jutuvadinast mis juba ette ruttavalt öeldes asendus kolmanda päeva lõpuks rahuliku lonkimise ning üksikute märkustega. Hoolimata manustatud halvaa kogustest tundis ka Tarqi vahetevahel vajadust loodust lähemalt uurida, pigem ikka selle pärast et vaesed õlakesed küljest ära ei kukuks. Õnneks suutsime tõrjuda kohati kõlanud teekonna lõikamismõtted ning selle vääriliseks tasuks olid imelised Kõrvemaa vaated.
Vaheldust ning meeleolukaid hetki pakkusid Tarqi koostatud, kohati võib-olla natuke optimistlikud, challengid ( käte kõverdused, koti tassimine, putukate söömine, Sveni pildid, „palgi“ tassimine jne.) Õnneks tõlgendasid kõik asjaosalised neid oludele vastavalt ning keegi nende käigus viga ei saanud.
Õhtuks laagripaika jõudes tehtud otsus koos Tarqiga ujuma minna osutus, hoolimata tulitavates jalataldadest, mõnusaks ning värskendavaks ettevõtmiseks. Sama võib juba öelda ka teise päeva supluse kohta.
Õhtused toidud ning teed saime edukalt tehtud kohalike järvede keedetud veega. Teisel päeval aitas veevarusid täiendada ka Nõmmevesi allikas mille üles leidmine mul üksjagu aega võttis.
Kuigi matka algne eesmärk chill ning looduse nautimine kippus küll vahel ununema püüdsin isiklikult küll eeskõndija kandade vaatamise asemel hoopiski paremale ning vasakule vaadata. Ja oli mida vaadata - mägede ning järvede rohkus, tõusud, laskumised, rabad, liivaväljad, kruusa- ja asfaltteed, jõeorud, sillad, paisud, laagripaigad, trepid, vaatetornid, laudteed, inimtühjad metsamassiivid jne. See, et lühikese maa läbimisel võib looduslik taust niivõrd palju muutuda oli minu jaoks suur üllatus. Positiivse asjana tooksin välja ka selle et suurema osa matkast saimegi nautida ehtsat ürglooduslikku privaatsust sest teisi matkahuvilisi kohtasime harva.
Teise päeva imelise reljeefse lõpuosa läbisime The Answeri võidukal juhtimisel. Õhtul lõkke ääres saime juba nautida tema poolt maha jäänud hõrgutavat guljašši. Tänamata ei saa jätta ka Frau Antwort-i kes meie joogivarusid täiendas, ilma milleta poleks me saanud edukalt teostada lihaste lõõgastumisprotsessi ning järgmine hommik oleks olnud valuline. Teise päeva õhtune üllatus oli muidugi see, et õhtune buss Võsult ei stardigi, graafikut oli muudetud. Esimese hooga planeeritud äratus kell 5 ning start kell 6 jäid õnneks ära sest the Answer soostus hoolimata põlvevalust meile järgmisel päeval järgi tulema. Aitäh talle selle eest.
Kolmas päev oli minu jaoks oodatust kergem, vähemalt tundus kergem kui Tarqil. Ainult the W tahtis oma lõikamise jutuga Loobu jõe lähedal meie optimismi murda aga tulutult. Kaasa tehtud hõrgutisi ning alles jäänud veevaru sai nautida nii kõval kiviaial istudes kui ka pehmel sambal pikutades. Söögivarudest lõppkokkuvõttes peaaegu midagi alles ei jäänudki ning päevaseks veekuluks kujunes keskmiselt ca 1,5-2 liitrit (söögitegemine ning tee välja arvatud). Muidugi mahtus kolmanda päeva sisse ära veel ka kohutuslik Rakvere Hesburgeri ning tapamaja külastus.
Ka matka lõpus Võsul pingil puhates ning oma jalgu ning õlgu vastu pidamise eest tänades pidin tõdema et matkata on mõnus, eriti just sellise seltskonnaga ning sellises looduses.
Kas kunagi veel? - Jah, kindlasti veel.
Kas kunagi veel? - Jah, kindlasti veel.
Lõpetuseks kokkuvõtte läbitud teekonnast ning selleks kulunud ajast:
Aegviidu – Järvi telkimisala, 25 km ja 8 h
Järvi telkimisala – Nõmmeveski telkimisala, 23 km ja 7 h
Nõmmeveski telkimisala – Võsu rand, 20 km ja 5,5 h
1 kommentaar:
rõõm kuulda, et on veel keegi, kes teeks teinekordki sellise ürituse läbi.
ilus oled isamaa, tsiteerides klassikuid.
Postita kommentaar