2. mai 2009

sevodnja ne bõla ne rõba ne mjaso a prosta kalbassa

Räige kalaisu on viimased 2 nädalat olnud. Ausalt öeldes ei suudagi leida põhjendus sellisele selektiivsele isule, sest muidu on mul isu valimatult igale toiduainele ja söögile. Seoses sellega olen ma oma isu rahuldamiseks sunnitud liikuma ka näiteks Anne Selveri kalaleti ääres. Tõsi, valmistoodangut pakkuva leti ääres. Tähelepanekuid sellega seoses on tekkinud 2:
  1. Lõviosa ajast seal leti juures liikudes olen ma ainus inimene, kes sellistest kalatoodetest huvitub. Olenemata kellaajast ja nädalapäevast. Ilmselt on tegu reaalsuses väljenduva tõestusega sellest, et eestlase toidumenüüst just kuigi sageli kalatoite ei leia. Kõrval asuva lihaleti juures samas on aga alati suur rahvamass toimetamas.
  2. Vähemalt Anne Selveri kalavalik, nii valmistoodang igasuguste konservide, fileede jms näol kui ka toore kala näol on erakordselt ahtake. Võib-olla on see ka põhjus, miks keegi sealt midagi eriti ei osta. Ei tea.
Ja nii ongi.

3 kommentaari:

printsess ütles ...

ei tea. kala tahaks küll püüda.

aaa. kuule, lähme grillima ükspäev. siis kui mul nohu ära kaob.

Tarqi ütles ...

lääne mere kala on dioksiine ja Hg'd täis.

The W ütles ...

nõustun. kala peaks ikka kunagi proovima püüda.

mis grillimisse puutub, siis esmalt tuleks koht leida.