Kas teil on olnud nii, et näete unes igasugu maailma kõige imelikumaid asju ja osad neist on hästi head ja osad neist tekitavad lausa surmahirmu ja siis järgmisel päeval päriselt seda kõike ei mäleta, aga päev otsa on pea jumala sassis ja imelik tuju on? Ja siis tulevad mingid flashbackid... Ja enesetunne läheb veel imelikumaks. Et nagu mingid tähtsusetud asjad tekitavad väga imelikke tundeid? Mul on nimelt vääääga imelike unenägudega öö selja taga ja ühe asjana ma nägin unes, et ma ujusin Anne kanalis ja see nägi välja nagu mingi jube sitaste ja vetikaste seintega sadamabassein ja vesi selles oli nii tumeroheline, et vee all ei näinud sentimeetritki enda ette. Ja nüüd mul on siuke tunne, et see tumeroheline pimedus ei lähegi mu pea seest ära. Ma vist lähen hulluks... Päriselt :D
Ja valuvaigisteid ma enam ei tarbi.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
jaaaaaa noh. ja heade unenägudega on ka nii, et imelikult hea tunne jääb sisse. kuigi jah, siis meenub, et seda polnud ju päriselt olemas ja tuju enam polegi nii hea.
halvad unenäod on..halvad. kõigi oma järelmõjudega. õõh.
hea, et mul sedasi päris pole. muidu läheks peast päris segi kui ma päev otsa sõda näeks ja selle jubeduste kammitsais piinleks.
ja unenägude äng või ülim heaolutunne kaovad minust siis, kui ma voodist püsti tõusen. kahjuks või õnneks.
ma tahaks ka, et kaoks kohe pärast ärkamist. vähemalt täna küll.
Postita kommentaar