Parim soovitus oleks, et lase üle. Pohhui, las teised koristavad. Kuid kui sinus lööb vahepeal välja Monkilik pedantne puhtusearmastus, siis on mul sulle mõned soovitused. Samas ole rahulik, see perfektsionismile kalduv puhtuse taga ajamise tung läheb koristamise käigus peagi üle. Aga nüüd asjast.Alustuseks varu endale aega. Nii 9 tundi näiteks. Selle võib ka kahe päeva peale ära jagada, siis saab sellest omamoodi Weekend Project. Seejärel tutvu olukorraga. Minu olukord nägi üldplaanis välja selline, nagu kõrvaloleval pildil näha. Selge on see, et kerge svammiga nühkimisega sellist olukorda ei lahenda vaid kasutusele tuleb võtta teised meetmed.
Kuna lubjasette paksust seinal sai mõõta kohati juba millimeetrites, siis esimene mõte oli kasutada kindlasti teraskäsna, mida kulus kokku 2 tükki, ning mingit kangemat puhastuskemikaali. Kemikaaliks soovisin muretseda endale kodumaise päritoluga Sanit happelist puhastusvahendit, mille pH pidi tooteinfo järgi jääma vahemikku 1-2, kuid lähimas ehituspoes oli puhastuskeemia valik sedavõrd minimaalne, et leidsin Konsumist alternatiivse Sanit-M toote, millel arvasin samalaadsed omadused olevat.
Kummikindad kätte, happelist puhastusvahendit seinale piserdades ning teraskäsnaga hõõrma asudes sai selgeks kaks asja. Esiteks see, et see Sanit-M ei tööta praktiliselt üldse ning kogu järgnevad 9 tundi tuleb sisutada toore jõuga nühkides. Lisaks selgus, nagu karta oligi, et teraskäsnaga tugevamini ja intensiivsemalt nühkides kriibib see ära seinaplaadid ning jätab koledad tumedad triibud. Seega tuli toorest jõudu omakorda piirata.
Poole töö peal aga lahvatas kõige lootusetumas seisus idee. Ruttasin kööki ja ja tõin sealt endale selle:
See klassikaline pannilabidas(?) osutus oluliselt paremaks tööriistaks kui teraskäsn, sest pahtlilabida tööpõhimõtet rakendades sai seinalt oluliselt kiiremini lubjasetet eemaldada kui käsnaga. Küll, nagu selgus, siis labida ümar esiosa kahandas töö produktiivsust oluliselt, sest efektiivne tööosa oli labidal vaevalt sentimeetri laiune. Ning ka külgega kraapides polnud asi parem. Ent kokkuvõtvalt oli asi siiski edukas.
Ent aega võttis ja asja sai. Töö peaeesmärk - sein - sai puhastatud. Hilisemal viimistlusel selgus omakorda, et Sanit-M jätab kuivades alles valge settekihi, mis isegi peale mitmeid loputusi ei taha seinalt ega põrandalt kaduda. Seega üks üsna FAIL toode, ma leian.
Koristamise käigus motivaatorina kasutatud mõte, et pärast on hea tunne valges ja puhtas dušširuumis pesemas käia kahjuks tagantjärgi ei realiseerunud. Peldik jääb siiski peldikuks.
5 kommentaari:
meil on samasugused valged plaadid ja vahel võtan selle tänamatu töö ette,aga peab tõdema, et suhteliselt tulemusteta. proovinud olen ka äädika ja soodaga(neid omavahel segades),aga see mõjub vaid mõnes kohas. pahtlilabidat kavetsen küll järgmine kord abiks võtta,võibolla nende koosmõju annab ka tulemuse.kasutanud olen liiga tavalist nuustikut ka.
Hämmastaval kombel olen ma kõik rõvedused nii ühikas, kui praeguses kodus seina pealt maha saanud Domestosega. Investeerida maksaks gaasimaski või siis käia aeg-ajalt rõdul õhku ahmimas, kui ei soovi kloorimürgitust, aga pärast on isegi enne värvilt savi meenutanud vuugivahed valged. :D
Kui on ainult lubjakivisete, siis peaks äädikas töötama küll. Näiteks teha äädikalahus pritspudelisse, pritsida seinu ja käsna vms kraapida-nühkida.
oota, after pilti polegi?
mis sest valgest seinast ikka pildistada. ja põrand on kah suht samasugune. kuigi pilt on muidugi iseenesest olemas.
Postita kommentaar