AK

Eks me kõik teame seda head tunnet kui pilgeni täis põis lõpuks tühjendatud saab. Aga kui sa (pissi)häda tekkides parasjagu just kuskil linna peal patseerid ning kodupeldik oi kui kaugel on, siis....mis sa siis teed?

Parima lahenduse nimi on vist avalik käimla (ehk AK. Häähää. Jah, mu huumorimeel on tõesti nagu vein - iga aastaga läheb paremaks)

Jaa, avalikud käimlad. Räpased, puhtad, haisvad, lõhnavad, väiksed, suured - igasuguseid on neid. Aga see ei ole üldsegi mu tänase jutu teema.

Minu jutu peategelaseks on hoopis see pildi peal olev asi, nimelt peldikupaberi hoidja. Noh, mis siin siis ikka - päris korralik ju teine, ilus ja läikiv, minimalistlik. Võiks ju öelda, et see disain on igatpidi tipp-topp. Aga, aga, aga, nüüd tuleb probleem.

Nimelt. Vaadake seda pilti ja eriti hoolikalt kohta, kust paber välja tuleb. Et paberit korralikult rebida saaks, on paberihoidjale disainitud nn "hambad." (okei, hambaid pole pildilt näha. Aga ma loodan, et te olete selliseid hoidikuid näinud enne).

Noh, ja kui siis Printsess peldikusse läheb ja paberit kätte saada tahab, mis siis juhtub? Keegi teab? Printsess räägib teile kohe, mis siis juhtub. Nimelt see, et
1. kuna paberit on võimalik sinna mõlemat pidi panna (nii, et paberit tuleb sikutada kas paremalt või vasakult poolt...Ah, saate vast aru ikka, mida ma mõtlen), siis kulub päris tükk aega, et vetsupaberi otsa kätte saada sealt hoidiku seest.
2.kuna hoidik on läbipaistmatu, siis ei ole võimalik näha kas vetsupaberiots on paremal pool või hoopis vasakul pool.
3.kuna selle otsa otsimiseks tuleb käsi sinna hoidikusse toppida ja siis seal ringi kombata ning kuna hoidik on varustatud hammastega, siis asuvad need niiiiii mõnusalt kohe mu kätte nosima.
4.kui ma lõpuks oma puretud käega selle paberotsa kätte saan ja seda tõmban...siis, kärts, ja paber katkeb.
Mis mõttes nagu? See kuradi rull on nii suur ja raske ning paber nii õhuke, et kui ma lõpuks peale mitut surkimist ja tõmbamist ja käte vigastamist vajaliku paberikoguse kätte saan, on avalikest käimlatest nii kopp ees, et ma ei tea...ütleks lausa, et sita ajab keema, aga see tähendaks, et ma peaks seal peldikus veel aega veetma, mis..you know..tähendaks omakorda veel käte vigastamist jne, jne.

Oeh.
Raske on olla 21.

"Õnnelik" sidrun

autoriõigused sidrunile on veel selgitamisel

WTF?

Vihkan inimesi

..., kes hingavad. Ei, mitte lihtsalt niisama hingavad. Siis peaks ma ju kogu inimkonda vihkama (mida ma samas ka ei välista). Tegelikult seisneb asi hoopis selles, et mind täiesti arvestataval määral ärritab kui teise inimese hingamine kuulda on. Nii meetri paari peale. Ja see hingamine on täiesti rahulikus tempos hingamine, mida ei sega ei kinnine ega tatine nina või mõni muu haigus. Lihtsalt mingi osa inimesi rahvastikust hingab valjult. Ning mind tõesti häirib kui bussis, loengus, raamatukogus, sanatooriumi palatis või jumal teab kus mujal keegi minu kõrval, ees või taga hingab. Nii, et ma seda kuulen. Ei ole vaja mulle seda meelde tuletada, et inimesed hingavad, selleks ei pea lõõtsutama.
See teema on mind juba väga ammu vaevanud ning nüüd sain ta ka blogi raamidesse lõpuks surutud. Blogid on ju popp.
Igatahes suur respekt neile õnnelikele looduse poolt välja valitutele, kes hingavad vaikselt. Minu jaoks on see voorus.

50

nonii. 50 päeva on reservini jäänud. polegi väga palju, arvestades seda, et enamik alles jäänud aega kulub suurte väliõppuste peale. egas tegelt muud polnudki öelda. üle 9 kuu on teenitud ning vatsake ees on endiselt suur kui mitte suuremgi. seega rannahooajaks vormi ennast tõenäoliselt enam ei suuda ajada. kurb. samas on ka pohhui.
lähen täna esimest korda välja jalutama. viimati viibisin välisõhus rohkem kui minut 24 päeva tagasi. loodan, et värske õhu mürgitust ei saa. kopsupõletiku ravi hakkab lõpule jõudma.
lahinguväljal näeme, raisk!

Esimene vikerkaar

The W läheb Iraaki

Tere kallis lambiblogi lugeja, nagu te teate on The W hetkel sõjaväes meie riiki teenimas. Eile õhtul ta helistas mulle ja palus, siia kiire teade edastada - nimelt kavatseb ta pärast sõjaväge minna Iraagi missioonile. Kes soovib võib vaadata, et The W nimi on juba järgmise missiooni nimekirjas. Eks me jääme teda igatsema.

Tolmused kõrvad.

no ma ei tea. mis mõttega ma üldse koristan, kui juba paari päeva pärast kõik kohad tolmu täis on ja tolmurullid mööda põrandat seiklevad? ah?

ja millegipärast olen ma viimasel ajal märkama hakanud, et vanadel meestel (nonii umbes 60+) on üüratult suured kõrvad.
ei tea küll millest selline iseärasus?
või oleme hoopis meie, uuem generatsioon, üks suur hulk väikeste kõrvadega värdjaid?

Privaat Õlleklubi

Eile õhtul mul sähvatas peas, õigemini hakkas mul mõte arenema juba neljapäeval, kui me käisime Bossil külas.
Ehk siis, vanad sõbrad, võiksime luua sellise väikse traditsiooni - saame kokku näiteks iga kuu (või iga kahe nädala tagant), kõik "klubi" liikmed võtavad mingi 1-4 eksootilist õlle kaasa, kusjuures üksteisele ei öelda, mis õllesid kaasa tuuakse. Siis me saame õhtul kokku, degusteerime neid õllesid, anname neile oma profesionaalse hinnangu. Õlle märjukese mekkimise kõravale mängime kaarte, või istume niisama.

Samas see on üleskutse kõigile, kes siin loevad, tehke midagi koos oma sõpradega ! See ei pea olema õlleklubi, vaid võib ka olla ju mineraalvee klubi. Kindlasti meelespidada, et igaõhtu ei ole ka mõtet õlleklubi teha, see oleks juba padujooming.

Eksistensiaalsed küsimused vol 3

Kas saada Peggle grandmasteriks?
Kas Pulsi või presidendi pilsner?
Mida tähendab geograafilise tähistusega vein?
Miks pensinäärid niivõrd varakult ühistranspordis, enne oma peatust püsti tõusevad?
Miks vabadussammas nii palju kirgi kütab?
Miks umbse loengu ruumi ühes nurgas akna avades, vastas nurgas olevad kodanikud instiktiivselt joped selga tõmbavad?
Miks snäki automaatides toidud nii palju maksavad, kuigi müüjat ei ole?

minu igapühapäevane linnaloale järgnev kohustuslik postitus

et siis peaks millestki kirjutama? jah, uus aasta on kätte jõudnud. üpris rahulikult jõudis, kui meenutada eelmisi aastavahetusi, samas kvaliteet pole langenud. kui langeda klišee radadele, siis peaks tegema lõppenud aastast kokkuvõtte. noh, märksõnad lõppevast aastast oleksid:

• bakalaureuse kraadi omandamine
  
• unetuse rekord (64h, aga ma raisk löön selle veel üle!!! vähemalt 8 tunniga!!!)
• reovesi (my love)
• ootamatult tehtud väga hea tööpakkumine, mis kadus sama ootamatult
• magistrantuuri sisse saamine (tänud Ulvile, kes viitsis paberitega ringi joosta!)
  
• ajateenistusse astumine
• edasi pole mõtet kirjutada (vt. eelmist punkti)

ja lääne kultuurile omaselt oleks sobilik teha siinkohal ka rida uusaasta lubadusi, mida ma siiski ei tee, kuna olen sõnapidaja mees ning ei taha sellega endale üleliigseid kohustusi võtta;) küll aga on mul uusaasta soovid ja ootused:

• et see kuradi ajateenistus juba läbi saaks (145 päeva veel)
• et saaks (tasuvale) erialasele töökohale
• et saaks normaalse elamise ülikoolilinna
• et teha läbi paar korralikku jalgsi/rattamatka ja mõni roadtrip
• et inimesed räägiksid omavahel (eh, kummaline või mis?)
• et suudaksin ennast lõpuks korralikult maani täis juua
• ja tegelt veel rida asju, mille avaldamisel puudub suurem mõte.

tegelt on need soovid ja ootused üpris idealistlikud, ent kirjutada ikka võib ju? ning tegelikult on kogu meie tulevik väga suures osas ikkagi meie endi kätes. vähemalt mina olen selles veendunud. seega keegi teine neid soove peale iseenda täitma ei tule. lihtne!

ahjaa, kallid sõbrad, hinnake oma vabadust. tegelt on see päris hea asi, see vabadus.

Eesti muusikast ja inimestest...

Avastasin just, et Eesti muusika on vist tuhast tõusma hakanud. Ei, ma ei mõtle mingit popmuusikat, nagu mingid Nikid ja Marileenid ja The Sun'id jms. Ma mõtlen midagi veidi vähem populaarsemat, mida näiteks Sky Plussist iga päev (või lausa tund) ei kuule. Kõige kiuste ei oska aga ma öelda ühtegi head Eesti artisti, kes millegi uue ja heaga viimasel ajal hakkama on saanud (lihtsalt ääretult sitt nimede mälu) kui Hannaliisa Uusmaa välja arvata. Oskan ainult soovitada, et kuulake Raadio 2-e õhtusel ajal terve nädala ulatuses ja midagi jääb kindlasti kõrva. Olgu selleks siis midagi indie või d&b stiilist, või hoopis electrost või tavalisest klubimuusikast. Uskuge, ka raadiost võib head muusikat tulla. Ka eesti raadiost.


Ning lisaks jõudsime üheskoos sõjaväes arusaamale, et põhimõtteliselt on olemas kolme tüüpi inimesi:

a) need, kes saavad aru rääkimisest
b) need, kes saavad aru karjumisest
c) ja need, kes saavad aru peksmisest

Ja tegelikult on olemas veel neljaski grupp: need, kes on puhta lollid ning ei saa mitte millestgi aru.


Nii, ja kuhu gruppi sina kuulud ?!?

Ebapost.

Nojah, Printsess ei ole enda üle eriti uhke. Väikese ehmatusega selgus, et tema viimane postitus lambiblogisse ulatub üldsegi mitte praegusesse aastaaega, vaid hoopis aprillikuusse. Ega Printsess ei oskagi enda kaitseks midagi öelda. Ja samas ei pea ta seda vajalikukski.
Siiski võib Printsess öelda, et ega ta lambiblogi ära unustanud ole. Päris mitmel korral on ta üritanud poste kirjutada ent tulutult. Tuleb lihtsalt tõdeda, et Printsess pole mingi kirjaneitsi ja kui midagi teinud pole, siis pole ju ka midagi kirjutada.

Shubidubiduu, Printsess ütleb guuud baai tu juuuu.

197

vaatan siin, et Tarqi toodab edukalt uusi poste blogisse, samal ajal kui ülejäänud rahvas loorberitel puhkab (shame on you, you filthy bastards). seepärast mõtlesingi ise kah midagi kohustuslikus korras siia kribada.

197 päeva on jäänud reservini. pikk periood endiselt, mis tuleb endale võimalikult lihtsaks ja kergeks teha. aga eks näeb, mis saab.
nüüdsest elan ligi 70 mehega koos ühes viilhallis. omamoodi elamus, eriti just mitmest halli nurgast lõugav rämps-trance, mis ajapikku lihtsalt ajudele hakkab. sellistel kordadel tekib mul peas retooriline küsimus, kuidas inimesed sellist muusikat päev läbi kuulata suudavad ning miks nad peavad seda valjult tegema.
ühtlasi sain ka teada, et rootsi päritolu suitsuküünla suitsu kannatab minu organism suhteliselt hästi, võin vabalt seda ilma gaasimaskita pool tundi sisse hingata, samal ajal kui osad kaasvõitlejad kiirelt värske õhu kätte ropsima põgenesid. seega 1:0 minu kasuks.
kuna ajateenistus on kui üks suur mäng, kus pidevalt sõda imiteeritakse, siis imiteerisime ka linnalahingus sõda. vaenlane oli relvastatud Airsoft relvadega, mis tulistavad pisikesi plastikkuule. pihtasaamisel on veits valus küll, lähedalt saades eriti. antud kahte asja kokku pannes võin teha järelduse, et sain linnalahingu harjutusel efektselt surma. nimelt sain airsoft valangu näkku, mis päris elus lahingmoonaga oleks minu peast minimaalse hulga inimest meenutavat osa alles jätnud. vägev, kas pole?

jõudsime üheskoos teiste võitlejatega ühisele järeldusele, et vähemalt pooled elukutselised kaitseväelased (tegelikult ka allohvitseridest ajateenijad) on niiöelda tsiviilis täielikud tossikesed ja äpud jne, või siis lihtsalt mingid labased peded, kes suudavad kaitseväes neile omistatud määrustikupärase ülema käsuõiguse kaudu endast madalamaid kaitseväelasi nussida ja käsutada ja muud moodi võlli mängida ja alandada. sõjavägi on kui väike mikroühiskond, kus kehtivad omad reeglid ning kus saavad kõvad tegijad olla ka need, kes tsiviilis seda teps mitte ei ole. teisisõnu, sõjaväes kipub rahvas ära tõusma. haledalt, kusjuures. samas on ka suurepäraseid erandeid, kus kohtab tõelist mõistmist ja inimlikkust, haritust ja arukust. müts maha nende meeste ees.

nüüd raudselt tekkis küsimus, et mida ma selle postiga siis mõtlesin. haa, viska pilk blogi pealkirjale ja sa mõistad, et mitte ühelgi selle blogi postil ei peagi mõtet olema. lambiblogis on ka lambipostid.



lõpetuseks üks kõlav tarkusetera ajateenistuse teemadel:

"Nussi sitta palju tahad, sitast saia ikka ei tee" ( õp T.T)

Ulvi sünnipäev "Rodeo Saloonis"

neljapäevati oli seal karaoke, lauluoskust polnud vaja.

Täna kell 12:58, Tartu Kaubamaja bussipeatuses...

...nägin üht noort naist, nutmas. Ta oli üksinda kõigi nende inimeste hulgas, toetudes vastu külma betoon seina. Keegi ei teinud välja, mina ei teinud välja, aga valus oli ikkagi vaadata...

Krõpsud, jäätis ja Martini

Tere,

Tahaks teiega jagada muljeid, eilsest toredast õhtust The Answer'i juures.

Kohal olid:
The Answer
Human tourch ala Kunn
Tra ahv ala Mölakas
Tarqi
Ulvi ala Fishgirl

Olulisemad momendid tollest õhtust:

• Söögiks oli 9 pakki krõpsu ehk ca 1kg, tipikastet ca 800g, üks 300g pizza ja 5 liitrit jäätist. Ning me ei söönud kõike ära.
• Joogiks oli 1 liiter Martini bianco't, 4 Ale Cog Premiumi ja umbes 8 pudelit Saku Rock'i.
• Tegevuseks olid erinevad kaardimängud. Vagiina (endise nimega Hiina turakas), turakas ja valetamine.
• Õhtu parim mõte, kuid mida ei toestatud - kaardimäng Gentelman
• Uued nimed, millega võib antud inimeste poole nüüdsest pöörduda. Tra ahv - Baari-Martin; Kunn - Kaunase-Tamur; The Answer - Pacman.
• Õhtulaulu viisike: come on pick it up, you gotta pick it.
• Õhtu mõtetera Baari-Martinilt: What goes around, comes around. (öeldes seda kui The Answer terve suure paki kaarte jälle endale pihku korjas )
• Õnnelik lõpp - keegi ei oksendanud ega jäänud väga purju

Vot nii ta oligi

Kass

Üldiselt olen ma loomaarmastaja aga mulle ei meeldi, kui kass mulle peale tuleb. Viimasel ajal tuleb eriti suur kass peale siis, kui linnaloa lõpuni on jäänud vähem kui 6 tundi. Ning eriti suur kass tuleb peale siis kui tean, mida eriti rõvedat algav väljaõppenädal endaga kaasa toob. Jesss...

Elu veebikeskkonnas paistab aegapidi välja surevat. Lambiblogi seda otseselt küll ei tõesta, kuid kaudselt küll. Nimelt, erand kinnitab teadupärast reeglit. Muus osas on aga asi trööstitu: MSN on kuidagi tühi, Orkutis tekib nädala aja peale käputäis uusi scrappe ning needki on minu ringkonnas tekitatud peamiselt 2 inimese poolt. Samas, koolielu on nüüdseks vist juba täies hoos ning muud tegemised samuti. Ehk ongi jõudnud kätte aeg, kus küberruum on ennast lõpuks ammendanud, vasikavaimustus uutest IT alastest leiutistest kaduma hakanud ning vahetu suhtlemine ja koosolek inimestega lõpuks oma teenitud koha igapäevaelus tagasi võitnud? EI tea, eks näis...

Ahjaa, reservini on jäänud 222 päeva. Ei tundugi esmapilgul eriti palju, samas kui teisendada see 7 kuuks ja 9-ks päevaks, siis on seda ikka kuradi palju:(

Do It Yourself

Pärast päris mitmeid nädalavahetusi sai mu "aktiiv"subwoofer siis valmis. Ehitamine ise võttis umbes 2 nädalavahetust. Põhiaeg läks juppide otsimise ja aja leidmise jaoks.

Pildid:
http://theanswer.planet.ee/sub/

Võimendi sai muretsetud tevalo foorumi kasutaja Jyrka käest. Võttes väikse riski, tegin võimendi korpuse ise, vanast kapiuksest. Siiani ei ole võimendi veel põlema läinud :D ja radikas ei lähe isegi mitte leigeks. Võimendi kast tahab veel liistu nurkadesse.


Kasti mõõdud ja arvutused tevalo foorumist ja bassbox pro-d kasutades.
Tevalost sai ostetud Visaton'i element T200 ja kaks kotti vatiini.
Banana plug pistitkud sai ka Tevalost soetatud.
Juhtmed sai ostetud Tallinna järveselveri A-soundist(Noortehnik).
Inverter vana hea "solgitoru" Ehituse ABC-st.
Vineer 21mm paksune, TVMK-st. Vineerid läksid kokku kruvidega ja vahele läks Moment silikoonliim(täpne nimi ei ole meeles hetkel). Lõppviimistlus on alles ees. Plaan on panna nurkadesse liist ja ülejäänud kast ära lihvida ja siis ära peitsida/lakkida.

Kliiniku öövalve & varjupaiga kassipojad

Tere,

Olen siis Maaülikooli väikeloomakliinikus öövalves. Kõik läksid magama ja mina veel õpin homseks eriepizootoloogia kontrolltööks. Koertele sai morfiini süstid tehtud (intern tegi). Millegi pärast usun, et neil oli seda väga vaja, eriti ühel Jack Russel tõugu koeral, kellest auto sõitis edasi-tagasi üle (ja põgenes). Röntgenis oli näha, et puusaluu oli viiest kohast murdunud.

Aga muidu on täna väga vaikne. Välja arvatud üks pekingi-mingi-nähvits, kes õieti ei oska haukudagi. Võib-olla on ta selle pärast pahane, et talle enam morfiini ei anta.

Väike soovitus kah. Nimelt kui sa armas lugeja soovid, või keegi su tuttav soovib varjupaigast võtta endale ühte armsat väikest kassipoega, siis ärge tehke seda. Kuna üsna varsti võite end leida kuskilt loomaarsti juurest, kes küll võib püüda kõigest väest, kuid see kiisuke sureb ikkagi ära. Ma ei hakkaks laskuma detailidesse, kuid näiteks minu kolme öövalve ajal on 4 varjupaigast toodud kassipoega siin kliinikus kõrvad pea alla pannud.

Nii et mõelge.