Väljasõit loodusesse

Lambiblogi juhtivkomitee käis Mukri rabas, kuigi pruuni taustaga vaatamisväärsuste viit juhatas meid hoopis Mukre matkarajale. Võta sa kinni, kas õige on Mukri või Mukre.
Aga igatahes ei ole sa õige eestlane kui sa ei pane oma blogisse rabas tehtud klišeelikke pilte, liiatigi veel vaatetornis tehtuid. Ent kuna mina pole 100.00% õige eestlane, siis piirdun üheainsa pildikesega.

Scotch eggs

Nagu elus ikka, siis teiste tehtud asjad tulevad ikka paremini ja ilusamini välja kui enda tehtud (enamasti). Nagu ka need Šoti munad?, mis teistel internetis leiduvatel piltidel kuidagi ilusamad välja näevad.
Aga sitta kah, maitsesid täiesti hästi. Ja väga koledad kah siiski välja ei tulnud ju? Suur tänu siinkohal ka kodustele kanadele, kelle tõeliselt kollase rebuga munad pildile ilusat värvi lisasid.

Imä, mis süvvä om?

Määndsegi pudsuq.

Investeerimisnõuanne kolmandaks kvartaliks

Minu senises investeerimisportfellis on olnud täiesti arvestav kogus valgeid sokke. Ent viimase aja trendid Eesti ilmastikus ning jalatsivalmistamise tehnoloogiates on viinud selleni, et valgete sokkide näol on tegemist investeeringuga, mida omast kogemusest ma kellelegi küll soovitada ei julge.

Ülalolev pilt illustreerib siis korra kantud valget sokki, mis läbi katkise jalanõu veidi vett sai ning oma väärtuse jalast võttes pea nullini suutis kahandada.

Inimhingede insener

Mind lausa siiralt huvitab, mis toimub nende inimeste peas, kes alates 2011. aasta esimesest jaanuarist lausa mingi psühhootilise tuima naudinguga poes jätkuvalt sularahas maksavad. Muudkui luhvtitavad oma kahekümneseid ja viiekümneseid. Jälgivad siis ootusärevalt, kuidas kassapidaja oma kassast tagasi antavat raha kokku loeb (ja loeb ja loeb ja loeb) ning siis lõpuks letilt seda hunnikut metallipuru ükshaaval endale rahakotti noppima hakkab. Samal ajal on jõudnud kassapidaja juba järgmise inimese (loe: minu) toidukorvitäie kaupa kassast läbi lasta ent uus klient (loe: mina) peab endiselt ootama, kuni eesolev kodanik endiselt oma sente letilt nopib. Ei, mul pole enamasti mitte kuhugi kiiret, aga mingi idiootsuse järgi ma meeleldi kah just ei oota. Ja MINA eelistan maksmise teenust saada kiirelt ja mugavalt.

Aga vähemalt on kohalikku poodi uus noor ja vägagi sümpaatne kassapidaja tööle asunud. Võib juhtuda, et hakkan tihedamini poes käima.

Tegin umbes igas kümnendas sõnas trükivea. Kohe näha, et pole ammu postitanud.

seeeeeeeeeeeeeee on hüvastijätt,

laulis kuagi bänd nimega Vunkz. Mai mäleta, kas nende ametlikus nimes oli "The" ka või ei. Aaaga see polegi tähtis. Peaaegu-et-tähtis on see, et postituse pealkiri on eriti relevantne, kuna nimetet pänd tähistab 13. sünni(aasta?)päeva ja mina "tähistan" Tartu selja taha jätmist. Homme tõstame asjad Hr Vastusega transpordivahendile ja kimame pealinna. Ja ongi kogu pidu. Just läksid paar sõpsi koju magama, oli väike lahkumisürr. Ja nüüd on kurb olla. Või noh, jah. Imelik on, kui kodulinnast saab "küla" (ma tegelt ei teagi, kuidas seda öelda. Kui on, et "lähme külla", siis kuidas see nimetav kääne oleks? Ongi "küla" või?)
Lisamärkusena veel, et tegelt teisalt on see pealinna kolimise värk hea ka. Ja et mul on kerge joove. Aga tõesti, ainult kerge :)

can I do it?

Võtsin preili nisanäpu käest mõned raamatud. Ei tea kas jõuan selle aastanumbri sees ära lugeda...? Kuidagi aukartust äratav kogus. Ja sisu.

Ahjaa, taasavastasin ühe vana hea loo, mida pole ammu ammu kuulanud/kuulnud. Andkem talle siis nüüd uus võimalus.

there, i fixed it

Tim Allenil oleks seda lugedes ja vaadates kaunis piinlik, aga õnneks mina ei ole Tim Allen. Olen hoopis üks kolmest laisast inimesest, kellel köögis kraan seina lähedalt läbi tilgub, nii et pikapeale see vesi ka kraanikausi serva vahelt kapi eesmise ääreni imbub ja sealt põrandale niriseb. Mis siis teha? Nagu üks nisajas osavnäpp  muiste, ei hakanud ma isegi heietama seda mõtet, et keeraks selle agregaadi lahti, puhastaks ära ja paneks kokku tagasi. Liikusin kohe variant Y juurde, mis tähendas seda, et võtsin käärid, lõikasin plastiktaldrikust lätaka ja kleepisin selle kauni valge teibiriba abil seina külge. Kõik ikka selleks, et vesi saaks sellele lätakale tilkuda ja sealt kraanikaussi niriseda. Works like a miracle! Ja mis peamine, see kõik on tõesti väga, VÄGA ilus:

tase

Olen võrdlemisi kindel, et mitte igaüks meist ei ole  igapäevases elulises situatsioonis võimeline nii muuseas endale kogemata köögis suure kokanoaga kõrva lõikama. Ja täiesti uskumatu on, kui paju sooja verd sealt mööda kõrva alla võib niriseda.

Sada kuuskümmend neli...

..sentimeetrit pikk olla on hea, sest siis saab ka lasteriiete osakonnas šopata poodelda.

Üheksateist.

Täpsemalt siis 19,2 kilomeetrit ehk umbes 31 000 sammu. Võib tänase päevaga rahule jääda.

Seitsekümmend kaheksa

Tundub tõesti, et minu viimasest postitusest siin blogis on möödunud 78 päeva - eeldusel, et ma muidugi õigesti arvutasin. Olen ikka lambiblogi vaimne isa küll, eksole?

Et kas mul ka arvestatav põhjus on, miks selline loominguline mõõn aset on leidnud? Ega ausalt öeldes pole küll tegelikult. Aga kui mõelda, et minu tööpäevane tegevus piirdub 300m hommikul tööle jalutamise ning õhtul sama maa tagasi koju jalutamisega, siis pole just eriti palju suuri šansse, et midagi märkimisväärset juhtuks. Töö on rutiinne ja kodus molutamine ei paku kah just erilist ainest kirjutamiseks. Ja riigiametnikuna tööst rääkida väga ei tohigi. 

Plaan, et RÕK-i (reservõppekogunemine) raames Kevadtormil osalemise ajal palju pilte teen ning seejärel siiasamasse kõva tagasiside või lihtsalt memuaaride põimiku kokku sean jääb tänase päeva seisuga ilmselt realiseerumata. Emotsioonid RÕK-ist on ühekülgsed ning mitte kõige tugevamad. Kes lähemalt teada tahab saada, siis peab silmast silma minuga rääkima - kirjutada ma sellest lihtsalt ei viitsi.

Õudselt kahju, et tegelikult sellel postitusel peale isikliku mõõna murdmise muud mõtet polnudki. Eks 78 päeva pärast näeme jälle.

Kolmteist.

Sain sünnipäevaks sammulugeja. Suurest elevusest tegin 13 000 sammu. Hea algus.

Kuus.

Täna on Lambiblogi kuues sünnipäev. Sellel puhul kolasin natuke arhiivis ja otsisin välja sünnipäevateemalised postitused. Head klikkimist. Ja kui sul igav on, siis võid iga kord kui ma sõna "challenge" kirjutan, 10 kükki teha. Suveks saledaks.


2006. Meie esimene postitus. Pealkirjata ja ühesõnaline, aga siiski postitus: "Böö"
Meid oli alguses kaks, siis kolm ja siis neli: The W, The Answer, Tarqi ja Printsess.

2007. Esimene sünnipäev. Mina ja The W nägime vaeva ja koostasime esimese aasta kohta statistika: "Palju õnne, lambiblogi!"

2008. Teine sünnipäev, mille me lihtsalt ära unustasime. Häbi-häbi.
The W oli sõjaväes ka. Raudselt sellepärast.

2009. Kolmas sünnipäev, mille me ka peaaegu ära unustasime: "Uskumatu vol 2. "
Hea aasta selles mõttes, et esimest korda toimus väike challenge, nimelt ärgitasin meid 6. maiks 50 postitust kirjutama: "Neljas."

2010. Neljas sünnipäev. Kuna eelmise aasta 50-postituse-challenge oli edukas, otsustasin korraldada Lambiblogi parima pealkirja valimised: "Uut ja huvitavat."
Sellelgi korral läks kõik hästi, lausa nii hästi, et ma ise võitsin (skämm, raudselt): "Kus kingid on, ah?"
Neli aastat läks aega, aga lõpuks korraldasime isegi peo: "lambiblogi lambi sünnipäev"
Lambiblogi perega liitus nisanäpp.

2011.Viies sünnipäev. Meie esimene juubel, seega tundus jällegi hea mõte teha üks suur kokkuvõte:  "Väike juubel"
Räme läbu pidu oli ka: "Pildiskandaal"
Kolmandat aastat järjest toimus challenge, seekord veebruarimaraton. Või õigemini lausa kaks maratoni:
1. "Challenge month."
2. ""Lambiblogi Ossid" lähevad 40. Tartu Maratonile"
Jälle saime uue pereliikme: Bossi.

2012. Kuues sünnipäev.  Täna ja see tänane kokkuvõtlik postitus. Sünnipäevapidu jääb sellel aastal vist ära.
Kuuendast aastast võib ära mainida "Hunnik tahapanekuid" . Ehk järjekordne edukas challenge (meile vist meeldivad need, või?), mis pani meid luuletama ja pilti tegema.

 Palju õnne, Lambiblogi.

Mmmuusika vol. 2

Pole ammu muusikapostitust olnud.

ruraalromanss aastast 1901

enamik vist teab seda laulukest:

sauna taga tiigi ääres
mängis Miku Manniga
püüdsid väikesi konnapoegi
lõhkilöödud panniga....

okei, aga kes lõi panni katki? ja miks? ja millega või vastu mida/keda? köögitarvikuid ju tavaliselt heast peast puruks ei peksta. kas selle salmi taustal võib aimata koduvägivalda?
ja mis siis on juhtunud Eesti peredes alates sest a'ast, kui lauluke loodi? sest esialgse versiooni tegevustik toimus olevikus ja ka püügivahend oli teine: "püiavad sääl konnapoegi ühe poti tükiga". kas vahepeal läks elu nii hulluks, et köökides hakati panne puruks peksma?
ja veel: laulu algversioonist on 7 salmi unustusse vajunud, millest on väga kurb, sest viimane salm on iseäranis paeluv. nimelt ütleb üks laps teisele:

«Aga mõtle seda, kui veel
Alles tiigis olid sa -
Oli sul ka saba taga
Ja ei olnud jalgu ka.»

vihje evolutsioonile? või on tegu hoopis salaliku seksrevolutsiooniga?

millal sa viimati...

... suurt rõõmu tundsid?
... kellelegi põhjuseta sitasti ütlesid?
... kaasa tundsid?
... hambaid niiditasid?
... pilvi imetlesid?
... südamest naersid?
... otsustasid jälle mitte enam muretseda?
... kellelegi komplimendi tegid?
... vihastasid?
... unistasid?
... üksi tahtsid olla? aga seltskonnas?

nii palju küsimusi ja vastuseid just nii palju, kui tuleb.

Ou, tüüp, kus su taskurätik on?

Äärmiselt ebameeldiv vaatepilt on näha kuidas mehed oma nina nuuskavad. Niimoodi, et näpuga üks ninapool kinni ja pläraki, tatt teisest ninapoolest välja. Keset tänavat. Inimeste juuresolekul.

Ja meeste pidev vajadus sülitada. Kohutavaid hääli tehes sülge koguda ja siis jällegi häälekalt, pläraki, tänav märgistada.


Õh. Vastik.

feng shui?

zis is ze vju from mai wöörkpleis, from ze desk:


Jah, see on SITAKS suur akvaarium, mis muliseb ja lädiseb nii, et vähe pole. Praegu seal keegi sees ei ela, aga varsti vist küll. Kolm väiksemat akvaariumi on veel. Ja siis teises ruumis on veel mitu akvaariumi. Üldiselt, akva-ruum.

tõelise naise päev

ma sain täna:

1. ärgata kell 7.15
2. ennast pesta
3. köögi tööpinnalt hunnikut puru ja kleepuvaid lärakaid eemaldada
4. tervislikku hommikusööki süüa
5. hambaarsti juurde tormata ja samal ajal karta, et kas kukun sellel tattlibedal kuumaastikul käpu(/perse/küli/nina jne)li või satun katusejää ründe ohvriks
6. hambaarsti juurde kohale jõudes rõõmustada, et kumbki nimetet õudustest tõeks ei saanud
7. veel rõõmustada, sest hambad on üsna OK
8. õudust tunda, sest kaks viimast tarkusehammast on siiski nüüd lähemal ajal vaja välja tõmmata
9. töö juurde jõudes lille
10. töö juures veel teise lille
11. orhideenäitusel veel lilleilu nautida
12. kodus lõunat süüa
13. läpakaga juhendaja juurde minnes juhtme ja aku(!) maha unustada
14. sellegipoolest seal asjalikke asju vaadata ja teha ja mõelda ja kokku leppida
15. kodus otsustavalt oma heleda mantli kapist välja võtta, et seda vahelduseks kanda ja õues iluleda
16. natuke puhata
17. pesu pesta (osa ka käsitsi, jee!)
18. endale ja korteri kaaskannatajale süüa teha
19. veel ühe lille
20. süüa
21. kooliasju teha
22. seda postitust kirjutada

täna plaanis veel: kirjutada it-onule ja ministeeriumionule, teha homseks to-do list, natuke andmetöötlust (kui jõuab, aga vist ei jõua)