Tarqi valgustas mind siin paar päeva tagasi ühe vanasõnaga hommikusöögi tähtsusest:
Nägu vanasõnast selgub, on tähtsaim söögikord päevas hommikusöök ning seda on meile õpetatud küll ja küll. Ei mingi uudis.
Üheks võimaluseks hommikul oma menüüsse tervislikkust lisada on kahtlemata mitmesuguste pudrude valmistamine, mis hillgavad oma kiudainete rikkusega. Kiudained on ju head, mingid imeasjad, mis mulle sajaga tervist toovad. Eksole? Aga pahatihti söön ma hommikusöögiks pudrusid haruharva. Miks? Sõjaväes käes sain ju pudrusid hommikuks süüa 6 korda nädalas ning peale vee ei olnud seal suurt midagi, kiudainetest rääkimata. Kuid sellest hoolimata kui törts moosi peale sai visatud siis läks üsna valutult see kraam alla. Miks ma siis nüüd hommikusöögiks endale ise maitsvaid pudrusid ei valmista? Ma vastan. Nimelt iga kord, kui mul tekibki hommikul geniaalne mõte endale pudru teha, siis meie tundengite ühises majapidamises on pudru valmistamiseks ainus sobiv pisike potike juba kellegi teise poolt eelnevalt kasutusele võetud ning jäetud pesemata kraanikaussi vedelema. Ok, pole ju hull teema?
Sorry, minu jaoks on. Minul põhimõtteliselt ei tõuse käsi kellegi teiste pesemata nõusid pesema. Ju on viga minu kasvatuses ja madalas empaatiavõimes, ma ei tea. Ja ma ei tea ka mis teiste viga on. Äkki kõik arvavad, et kuna ma viimasena tihtilugu ülesse tõusen ja kaalun 90 kilo (loe: olen ametlikult ülekaaluline) ja joon ja suitsetan, siis ei hooli ma mingist hommikusest pudrust? Jah, ega ausalt öeldes ei hooligi ma sellest pudrust eriti. Lihtsalt.
Lõpetuseks väike kööginurga näpunäide: kui pott vahetult peale supi serveerimist kohe ära pesta, võtab selle pesemine aega keskmiselt 15 sekundit. Kui jätta aga pott päevaks pliidile seisma, võib pesemisele kuluda aega üle 2 minuti.
Hommikusöök söö ise, lõuna jaga sõbraga ja õhtusöök anna vaenlasele.
Nägu vanasõnast selgub, on tähtsaim söögikord päevas hommikusöök ning seda on meile õpetatud küll ja küll. Ei mingi uudis.
Üheks võimaluseks hommikul oma menüüsse tervislikkust lisada on kahtlemata mitmesuguste pudrude valmistamine, mis hillgavad oma kiudainete rikkusega. Kiudained on ju head, mingid imeasjad, mis mulle sajaga tervist toovad. Eksole? Aga pahatihti söön ma hommikusöögiks pudrusid haruharva. Miks? Sõjaväes käes sain ju pudrusid hommikuks süüa 6 korda nädalas ning peale vee ei olnud seal suurt midagi, kiudainetest rääkimata. Kuid sellest hoolimata kui törts moosi peale sai visatud siis läks üsna valutult see kraam alla. Miks ma siis nüüd hommikusöögiks endale ise maitsvaid pudrusid ei valmista? Ma vastan. Nimelt iga kord, kui mul tekibki hommikul geniaalne mõte endale pudru teha, siis meie tundengite ühises majapidamises on pudru valmistamiseks ainus sobiv pisike potike juba kellegi teise poolt eelnevalt kasutusele võetud ning jäetud pesemata kraanikaussi vedelema. Ok, pole ju hull teema?
Sorry, minu jaoks on. Minul põhimõtteliselt ei tõuse käsi kellegi teiste pesemata nõusid pesema. Ju on viga minu kasvatuses ja madalas empaatiavõimes, ma ei tea. Ja ma ei tea ka mis teiste viga on. Äkki kõik arvavad, et kuna ma viimasena tihtilugu ülesse tõusen ja kaalun 90 kilo (loe: olen ametlikult ülekaaluline) ja joon ja suitsetan, siis ei hooli ma mingist hommikusest pudrust? Jah, ega ausalt öeldes ei hooligi ma sellest pudrust eriti. Lihtsalt.
Lõpetuseks väike kööginurga näpunäide: kui pott vahetult peale supi serveerimist kohe ära pesta, võtab selle pesemine aega keskmiselt 15 sekundit. Kui jätta aga pott päevaks pliidile seisma, võib pesemisele kuluda aega üle 2 minuti.
1 kommentaar:
aaaaaaaah. putru.
Postita kommentaar