31. mai 2012

Sada kuuskümmend neli...

..sentimeetrit pikk olla on hea, sest siis saab ka lasteriiete osakonnas šopata poodelda.

29. mai 2012

Üheksateist.

Täpsemalt siis 19,2 kilomeetrit ehk umbes 31 000 sammu. Võib tänase päevaga rahule jääda.

23. mai 2012

Seitsekümmend kaheksa

Tundub tõesti, et minu viimasest postitusest siin blogis on möödunud 78 päeva - eeldusel, et ma muidugi õigesti arvutasin. Olen ikka lambiblogi vaimne isa küll, eksole?

Et kas mul ka arvestatav põhjus on, miks selline loominguline mõõn aset on leidnud? Ega ausalt öeldes pole küll tegelikult. Aga kui mõelda, et minu tööpäevane tegevus piirdub 300m hommikul tööle jalutamise ning õhtul sama maa tagasi koju jalutamisega, siis pole just eriti palju suuri šansse, et midagi märkimisväärset juhtuks. Töö on rutiinne ja kodus molutamine ei paku kah just erilist ainest kirjutamiseks. Ja riigiametnikuna tööst rääkida väga ei tohigi. 

Plaan, et RÕK-i (reservõppekogunemine) raames Kevadtormil osalemise ajal palju pilte teen ning seejärel siiasamasse kõva tagasiside või lihtsalt memuaaride põimiku kokku sean jääb tänase päeva seisuga ilmselt realiseerumata. Emotsioonid RÕK-ist on ühekülgsed ning mitte kõige tugevamad. Kes lähemalt teada tahab saada, siis peab silmast silma minuga rääkima - kirjutada ma sellest lihtsalt ei viitsi.

Õudselt kahju, et tegelikult sellel postitusel peale isikliku mõõna murdmise muud mõtet polnudki. Eks 78 päeva pärast näeme jälle.

13. mai 2012

Kolmteist.

Sain sünnipäevaks sammulugeja. Suurest elevusest tegin 13 000 sammu. Hea algus.

6. mai 2012

Kuus.

Täna on Lambiblogi kuues sünnipäev. Sellel puhul kolasin natuke arhiivis ja otsisin välja sünnipäevateemalised postitused. Head klikkimist. Ja kui sul igav on, siis võid iga kord kui ma sõna "challenge" kirjutan, 10 kükki teha. Suveks saledaks.


2006. Meie esimene postitus. Pealkirjata ja ühesõnaline, aga siiski postitus: "Böö"
Meid oli alguses kaks, siis kolm ja siis neli: The W, The Answer, Tarqi ja Printsess.

2007. Esimene sünnipäev. Mina ja The W nägime vaeva ja koostasime esimese aasta kohta statistika: "Palju õnne, lambiblogi!"

2008. Teine sünnipäev, mille me lihtsalt ära unustasime. Häbi-häbi.
The W oli sõjaväes ka. Raudselt sellepärast.

2009. Kolmas sünnipäev, mille me ka peaaegu ära unustasime: "Uskumatu vol 2. "
Hea aasta selles mõttes, et esimest korda toimus väike challenge, nimelt ärgitasin meid 6. maiks 50 postitust kirjutama: "Neljas."

2010. Neljas sünnipäev. Kuna eelmise aasta 50-postituse-challenge oli edukas, otsustasin korraldada Lambiblogi parima pealkirja valimised: "Uut ja huvitavat."
Sellelgi korral läks kõik hästi, lausa nii hästi, et ma ise võitsin (skämm, raudselt): "Kus kingid on, ah?"
Neli aastat läks aega, aga lõpuks korraldasime isegi peo: "lambiblogi lambi sünnipäev"
Lambiblogi perega liitus nisanäpp.

2011.Viies sünnipäev. Meie esimene juubel, seega tundus jällegi hea mõte teha üks suur kokkuvõte:  "Väike juubel"
Räme läbu pidu oli ka: "Pildiskandaal"
Kolmandat aastat järjest toimus challenge, seekord veebruarimaraton. Või õigemini lausa kaks maratoni:
1. "Challenge month."
2. ""Lambiblogi Ossid" lähevad 40. Tartu Maratonile"
Jälle saime uue pereliikme: Bossi.

2012. Kuues sünnipäev.  Täna ja see tänane kokkuvõtlik postitus. Sünnipäevapidu jääb sellel aastal vist ära.
Kuuendast aastast võib ära mainida "Hunnik tahapanekuid" . Ehk järjekordne edukas challenge (meile vist meeldivad need, või?), mis pani meid luuletama ja pilti tegema.

 Palju õnne, Lambiblogi.

27. aprill 2012

Mmmuusika vol. 2

Pole ammu muusikapostitust olnud.

25. aprill 2012

ruraalromanss aastast 1901

enamik vist teab seda laulukest:

sauna taga tiigi ääres
mängis Miku Manniga
püüdsid väikesi konnapoegi
lõhkilöödud panniga....

okei, aga kes lõi panni katki? ja miks? ja millega või vastu mida/keda? köögitarvikuid ju tavaliselt heast peast puruks ei peksta. kas selle salmi taustal võib aimata koduvägivalda?
ja mis siis on juhtunud Eesti peredes alates sest a'ast, kui lauluke loodi? sest esialgse versiooni tegevustik toimus olevikus ja ka püügivahend oli teine: "püiavad sääl konnapoegi ühe poti tükiga". kas vahepeal läks elu nii hulluks, et köökides hakati panne puruks peksma?
ja veel: laulu algversioonist on 7 salmi unustusse vajunud, millest on väga kurb, sest viimane salm on iseäranis paeluv. nimelt ütleb üks laps teisele:

«Aga mõtle seda, kui veel
Alles tiigis olid sa -
Oli sul ka saba taga
Ja ei olnud jalgu ka.»


vihje evolutsioonile? või on tegu hoopis salaliku seksrevolutsiooniga?

19. aprill 2012

millal sa viimati...

... suurt rõõmu tundsid?
... kellelegi põhjuseta sitasti ütlesid?
... kaasa tundsid?
... hambaid niiditasid?
... pilvi imetlesid?
... südamest naersid?
... otsustasid jälle mitte enam muretseda?
... kellelegi komplimendi tegid?
... vihastasid?
... unistasid?
... üksi tahtsid olla? aga seltskonnas?

nii palju küsimusi ja vastuseid just nii palju, kui tuleb.

15. aprill 2012

Ou, tüüp, kus su taskurätik on?

Äärmiselt ebameeldiv vaatepilt on näha kuidas mehed oma nina nuuskavad. Niimoodi, et näpuga üks ninapool kinni ja pläraki, tatt teisest ninapoolest välja. Keset tänavat. Inimeste juuresolekul.

Ja meeste pidev vajadus sülitada. Kohutavaid hääli tehes sülge koguda ja siis jällegi häälekalt, pläraki, tänav märgistada.


Õh. Vastik.

17. märts 2012

feng shui?

zis is ze vju from mai wöörkpleis, from ze desk:


Jah, see on SITAKS suur akvaarium, mis muliseb ja lädiseb nii, et vähe pole. Praegu seal keegi sees ei ela, aga varsti vist küll. Kolm väiksemat akvaariumi on veel. Ja siis teises ruumis on veel mitu akvaariumi. Üldiselt, akva-ruum.

8. märts 2012

tõelise naise päev

ma sain täna:

1. ärgata kell 7.15
2. ennast pesta
3. köögi tööpinnalt hunnikut puru ja kleepuvaid lärakaid eemaldada
4. tervislikku hommikusööki süüa
5. hambaarsti juurde tormata ja samal ajal karta, et kas kukun sellel tattlibedal kuumaastikul käpu(/perse/küli/nina jne)li või satun katusejää ründe ohvriks
6. hambaarsti juurde kohale jõudes rõõmustada, et kumbki nimetet õudustest tõeks ei saanud
7. veel rõõmustada, sest hambad on üsna OK
8. õudust tunda, sest kaks viimast tarkusehammast on siiski nüüd lähemal ajal vaja välja tõmmata
9. töö juurde jõudes lille
10. töö juures veel teise lille
11. orhideenäitusel veel lilleilu nautida
12. kodus lõunat süüa
13. läpakaga juhendaja juurde minnes juhtme ja aku(!) maha unustada
14. sellegipoolest seal asjalikke asju vaadata ja teha ja mõelda ja kokku leppida
15. kodus otsustavalt oma heleda mantli kapist välja võtta, et seda vahelduseks kanda ja õues iluleda
16. natuke puhata
17. pesu pesta (osa ka käsitsi, jee!)
18. endale ja korteri kaaskannatajale süüa teha
19. veel ühe lille
20. süüa
21. kooliasju teha
22. seda postitust kirjutada

täna plaanis veel: kirjutada it-onule ja ministeeriumionule, teha homseks to-do list, natuke andmetöötlust (kui jõuab, aga vist ei jõua)

7. märts 2012

kuidas teha vahet

kauplemisel ja kompromissi otsimisel?

et kui näiteks üks laps tahab, et vanemad talle 10 lutsukommi ostaks, aga vanemad ei taha ühtegi osta, kas siis see, kui laps pakub välja, et ostku 5, on kauplemine või tee kompromissile?

5. märts 2012

Marineeritud redised

Ma päris täpselt ei mäletagi, kust kohast tuli mul idee rediseid marineerida kuid mainitet toiming sai hiljem ette võetud juba pelgalt nii sportlikust (loe: kokanduslikust) huvist kui ka asjaolust, et tegelikult oli vaja neiu nisanäpule suure luulevõistluse eest kinkida kilo rediseid. Kilo rediseid on iseenesest päris suur kogus, mis pealegi kaunis kiiresti toorest peast halvaks läheb. Seetõttu tunduski mõistlik mõte proovida neidsamu kingitavaid rediseid marineerida. Sedasi oleks hüpoteetiline kink oluliselt säilivam ning ka lihtsamini transporditavam.



Oma kokandusliku haardeulatuse laiendamiseks sai ostetud ka kaks erinevat äädikat (punase veini äädikas ja vahuveini äädikas) millest omakorda sai vastavalt tehtud ka kaks erinevat marinaadi. Juhuse tahtel osutusid ka kaks pakki rediseid omakorda erinevateks ning esimene kahe purgiga proovipartii saigi hakkama pandud.
Ent nagu ülalolevalt pildilt näha, siis nädal aega marinaadis seismist on tipnenud kokandusliku fiaskoga. Värskusest pakatavast hamba all krõmpsuvast pisikesest redisest on saanud pehme elujõuetu krimpsus plönn. Tõsi, suuremad neljaks lõigatud redised, mida pildile ei hakanud mahutama olid tunduvalt esteetilisema välimusega ent tagasilöök mu kulinaarsele enesehinnagule oli juba antud ning uued plaanid rediseid purki pista sai igaveseks maha maetud. Liiatigi veel eesmärgiga valminud hoidist kellelegi heas usus kinkida.
Aga kallis nisanäpp, ära muretse - oma redised saad sa ikka. Sest meenutades seda aega, kui neid purki toppisin ja nii mõnegi ka endale suhu pistsin julgen väita, et värskest peast on nad täitsa pandavad söödavad.

3. märts 2012

palju toredaid mõtteid


vaat, mis otsingusoovitusi võib leida, kui exceli probleeme guugeldada.... why not, eksole :)

2. märts 2012

reede

1. märts 2012

Mmmuusika.

Vahel lihtsalt on nii, et taasavastad vana lemmikloo ja kuulad ja kuulad ja kuulad.
Ja kõik on ideaalne.

28. veebruar 2012

Projektidest.

Aasta tagasi lõppes meie veebruarimaraton. Õnnestunud projekt.
Aasta tagasi lubasin ma ka kõik "Tõe ja õiguse" osad läbi lugeda.  Õnnestunud projekt.

Sellel aastal luban ma, et ma pühendan natuke aega Oskar Lutsule.
1. Sellepärast, et 1887-1953 on mu pealuu sees.
2. Sellepärast, et 125 aastat sünnist ja 100 aastat "Kevadest"
3. Sellepärast, et võiks.
4. Sellepärast, et tahan.
5. Ja miks mitte ka sellepärast, et Tartus on temanimeline raamatukogu.

"Kevade"
"Suvi"
"Tootsi pulm"
"Argipäev"
"Sügis"

siit ma tulen.

27. veebruar 2012

like a boss

kuidas oma elu põnevaks teha, kui on öeldud, et kodutöö tähtaeg on 26.veebruar 2012?
eks ikka nii:


PS: milline äge salapärastamine, kas pole?

23. veebruar 2012

Lambiblogi huumorikuld vol 3.

The W Printsessile:
"Sa oled nagu mingi matemaatiline geenius.
Nagu mingi film oli.
Mida ma näinud pole."

Minu esimene

Puhtalt ajaloolisest ja dokumentalistilisest huvist mainin siinkohal ära, et leidsin oma peast esimest korda täiesti pesuehtsa halli karva, mille ma loomulikult välja tõmbasin.
Olen 26 aastat ja 7 kuud vana.
Juuksed kah muidugi hõrenevad jõudsalt, aga see selleks.


P.S vaatasin just, kuidas maja ees üks auto lumme lootusetult kinni jäi, tänu halvasti lükatud lumele.
Vähem kui 10 m kaugusel seisvat kaks muidu vägagi asjalikku meesterahvast ajasid omavahel juttu ja vaatasid kogu seda autojuhi tegevust poole silmaga stoilise rahuga pealt. Aga et ulataks abikäe ja aitaks auto välja lükata - EI. Väga vähe jäi puudu, et oleksin ise saapad jalga tõmmanud, jope selga pannud ja ise selle auto välja aidanud lükata. Õnneks siiski üks noormees lähedal võttis selle ülla teo enda kanda. Müts maha.
Ei saagi aru, kas kurat nii raske on paar sammu teha ja autot natuke tõugata, pahatihti on imevähe jõudu vaja, et auto välja lükata.
Aastaid paar tagasi kui Tartus elasin ning suurest igavusest linna peal niisama jalutasin, tundsin suurt rõõmu kui ühel päeval mitmeid autosid välja aitasin, ilma omanikupoolse palveta - ja kujuta ette, keegi ei pahandanudki selle peale. Mõnikord vajaski kogu protsess ainult natukene ühe käega lükkamist.