Podcast'i (taskuhäälingu) parimad palad

Tere,

Mul oli see postitus juba pikemat aega plaanis teha, nüüd siis lõpuks jõudsin selleni.

Räägin siis nendest podcastidest, mida mina olen hakanud nüüd pidevalt kuulama.

Et mitte kallist lugejat liiga pikalt piinata, siis koostasin nn. top 10.

1. Müstiline venemaa, (ERR) kindlasti üks parimaid raadiosaateid üldse, igakord väga ootan uue ilmumist. David Vseviov räägib kaasa haaravalt Nõukogude korra tegelikust olemusest ja õudustest. (Kas teie teate mis asjad olid passirežiim ja nomenklatuur?)

2. Forum - a world of ideas, (BBC) iganädalane jutusaade, kus saavad kokku kolm väga erinevate taustadega rahvusvahelist mõtlejat ning peavad aru huivtavate ideede üle.

3. Thinking allowed, (BBC) Laurie Taylori iganädalane jutusaade ühiskonna toimisest ja tänapäeva elust.

4. Nature podcast, (Nature publishing group), viimased teadusuudised ajakirjalt Nature.

5. Bussinessweek - behind this week's cover, (The McGraw-Hill Companies Inc.) John A. Byrnes, arutleb koos külalisega (huumorit kokku hoidmata) hetke kõige olulisematel majandusteemadel.

6. Välismääraja (Kuku raadio), Kardi Liik ja külalised räägivad välispoliitika teemadel.

7. Science podcast (AAAS), Ajakiri Science iganädalane taskuhääling teadusuudistest.

8. Friday night comedy (BBC), naljasaade, aka Ärapanija inglise keeles.

9. Kukkuv õun (Kuku raadio), Eesti oma teadussaade, soovitan eriti kuulata osa mis rääkis Nord Streami ehitamisest.

10. Raadio ÖÖülikool (ERR), saade mis ei vaja tutvustamist ning milleta ükski Eesti podcasti top 10 ei oleks täielik.

(podcast mis jäi napilt välja top 10'st Bussiness Daily [BBC])

(saated mis jäid meelega välja - Rahva Teenrid, Olukorrast riigis, Keskpäevatund)

Imelik on see

...et kui ma õhtu jooksul mõned õlled võtan, et paras sakk sees oleks, ning selle hea saki saatel magama heidan, siis on mul hommikul juba peale kuut uni läinud. Ent normaalne inimene ei tõuse ometi ju kuuest ülesse, mistõttu ma lasen kuni kella kümneni voodis sellise režiimiga, et 5-15 minutit ärkvel olekut ja a'la 5-20 minutit poolunes seisundit. Samas õhtul kaine peaga magama minnes sellist asja ei ole. Ma ei saa aru.

Tähelepanekuid tänasest päevast vol. 2

• Jõudsin sammu lähemale müsteeriumile, miks naised kannavad neid kohutavalt suure pindalaga päikeseprille, mis pea kogu näo ära katavad. Eks ikka selleks, et ilusam välja näha, sest kui ~80% su näo pindalast on mingi musta massiga kaetud, siis on väiksem tõenäosus, et nähtava 20% abil saaks sind koledaks pidada. Vähemalt paari sellise vaatluse puhul tuvastasin ma küll täna sellise asjaolu, kus päikeseprille kandev tütarlaps tundus tunduvalt kenam võrreldes sellega, kui ta neid ei kandnud. Mainimata on siiski veel jäänud asjaolu, et minu silmis on need kohutavalt suured prillid endiselt koledad, olenemata, kes neid kannab.
• Jäätiste kvaliteet, pean silmas neid topsijäätisi, on äärmiselt alla langenud. Aasta aastalt lähevad topsijäätiste pakid suuremaks aga jäätised seal sees väiksemaks. Tihti ei ulatu seda jäätist sealt topsi äärest ülegi, tihti on seda jäätist seal lihtsalt imevähe. Vahvli kvaliteet on kah selline, et pigem meenutab see vahvel nätsket tainast kui mingit krõbedat maitsvat vahvlit. Hinnast ei tasu rääkidagi. Ja kui jäätise peal on pistaatsiapähkli pilt, siis ma eeldaks, et kuskilt selle jäätise seest võiks leida pistaatsiapähkli maitset või midagi. Ilmselt on seda siiski palju loodetud.
• Ja ei saa ma ikka üle jalakäijatest. Kui tuleb ületada lai reguleeritud ülekäigurada, siis inimesed võiksid organiseeruda rohelist tuld oodates järgmiselt. Need, kes tahavad teisele poole teed jõudes liikuda paremale, need võtavad ka oodates positsiooni sisse paremale poole ülekäigurada, analoogselt ka vasakule poole minejad. Kui tahetakse minna otse edasi, siis positsioneeruda keskele. Ei ole ju keeruline ega raske? Mille t*ra pärast on vaja üle suure laia ristmiku risti-rästi laveerida. Ometi oleme tsiviliseeritud ühiskond (laias laastus...) ent organiseeritult liikuda ei suuda.
  

Tähelepanekuid tänasest päevast

• jalgrattatee, ka see osa teest, mis vahetult eraldusjoonega kõnnitee kõrval on, on kasutuseks AINULT jalgratturitele. Ehk sina, kallis jalakäija, palun ÄRA TÖLLERDA seal, kus ei ole sinu koht. Ja kevadega välja ilmunud kenade naiste (ja miks mitte ka meeste?) vahtima jäämine ja suunataju kaotamine ei ole mitte mingi õigustus selle kohta, et sa jalgrattateele tungisid.
• jah, veelkord sina, kallis jalakäija, kui sa liigud kergliiklusteel, mis on mõeldud nii jalakäijatele kui KA jalgratturitele, siis ole nii kena ja ära ole nii boss, et sinu tegevus kergliiklusteel võtaks enda alla kogu tee sedasi, et sinust ei saa mööda ei teine jalakäija ega jalgrattur. Arukas inimene kõnnib üksi olles tee serva pool, mitte ei tuia keset teed ega suuda isegi ära otsustada, kus ja kuidas ta täpselt kõndida tahab. Ja ma ei räägi ebakainetest inimestest. Ning kui kõnnitakse mitmekesi kõrvuti, siis võiks aegajalt üle õla ikka piiluda vms, et tagant tulijatele teed anda.
• kallis autojuht! kui sa sõidad mööda kruusateed, siis oleks ütlemata kena, kui sa viitsiksid natuke oma pekki söödud jalakest gaasipedaali pealt tõsta kui näed, et hakkad lähenema jalgratturile. Hambaravi on teatavasti üpris kallis lõbu, ning ma ei tahaks lihtsalt autojuhi lolluse ja halva killustikuse kruusatee koostoimel teelt minu hammastesse lendava kivirahe pärast oma esihammastest ilma jääda, sest nende parandamiseks mul ilmselt raha ei oleks.
• eestlane on metsarahvas. See on kindel. Sest miks muidu võib nii mõnestki kõrvalise üksiku metsavahetee äärest leida kümneid kasutatud kondoome, kahtlaseid salvrätikuid ja tühje kondoomipakikesi. Kui sugu teha, siis ikka metsas!
  Ka prügi võib leida kõige eraldatumates ja sügavamates metsavaheteede äärtest. Lihtsalt tung metsa on eestlasel ilmselt nii suur, et sinna isegi oma prügi on vaja viia. Või on äkki tegu mingi muistse hiie rituaaliga?

Jah, mis lambiblogisse puutub, siis on see asi nagu ta on. Kunagi keegi ütles, et kui sul pole midagi öelda, siis kirjuta blogisse. Ilmselt meie siin selle lause järgi aga ei talita.

Ei jõua.

Ei jõua vist 6. maiks 50 postitust täis. Aga peab tunnistama, et seoses orkuti scrapbookielu hääbumisega oleme suutnud sellel aastal rohkem postitusi teha kui 2007. ja 2008. aastal.

Halva teeninduse nädal.

20. aprill 2009 - interpen.
21. aprill 2009 - lens optika
22. aprill 2009 - rehepapp

jätkub...?

Tervislik toitumine

Tarqi valgustas mind siin paar päeva tagasi ühe vanasõnaga hommikusöögi tähtsusest:

Hommikusöök söö ise, lõuna jaga sõbraga ja õhtusöök anna vaenlasele.

Nägu vanasõnast selgub, on tähtsaim söögikord päevas hommikusöök ning seda on meile õpetatud küll ja küll. Ei mingi uudis.

Üheks võimaluseks hommikul oma menüüsse tervislikkust lisada on kahtlemata mitmesuguste pudrude valmistamine, mis hillgavad oma kiudainete rikkusega. Kiudained on ju head, mingid imeasjad, mis mulle sajaga tervist toovad. Eksole? Aga pahatihti söön ma hommikusöögiks pudrusid haruharva. Miks? Sõjaväes käes sain ju pudrusid hommikuks süüa 6 korda nädalas ning peale vee ei olnud seal suurt midagi, kiudainetest rääkimata. Kuid sellest hoolimata kui törts moosi peale sai visatud siis läks üsna valutult see kraam alla. Miks ma siis nüüd hommikusöögiks endale ise maitsvaid pudrusid ei valmista? Ma vastan. Nimelt iga kord, kui mul tekibki hommikul geniaalne mõte endale pudru teha, siis meie tundengite ühises majapidamises on pudru valmistamiseks ainus sobiv pisike potike juba kellegi teise poolt eelnevalt kasutusele võetud ning jäetud pesemata kraanikaussi vedelema. Ok, pole ju hull teema?
Sorry, minu jaoks on. Minul põhimõtteliselt ei tõuse käsi kellegi teiste pesemata nõusid pesema. Ju on viga minu kasvatuses ja madalas empaatiavõimes, ma ei tea. Ja ma ei tea ka mis teiste viga on. Äkki kõik arvavad, et kuna ma viimasena tihtilugu ülesse tõusen ja kaalun 90 kilo (loe: olen ametlikult ülekaaluline) ja joon ja suitsetan, siis ei hooli ma mingist hommikusest pudrust? Jah, ega ausalt öeldes ei hooligi ma sellest pudrust eriti. Lihtsalt.

Lõpetuseks väike kööginurga näpunäide: kui pott vahetult peale supi serveerimist kohe ära pesta, võtab selle pesemine aega keskmiselt 15 sekundit. Kui jätta aga pott päevaks pliidile seisma, võib pesemisele kuluda aega üle 2 minuti.

Milleks minna ringiga?

Juba kolmandat päeva näen kuidas üks must kaubik sõidab mööda kaunase pst jalakäijate teed suhteliselt suurel kiirusel. kaubiku välimus ei reeda tema olemusest midagi.. pakub ta mingit teenust? hirmutab inimesi? või katsetab kergtee vastupidavust? või on tegemist lihtsalt inimesega, kes ei tea, et see pole sõiduautotee?

Märk kevadest?

Annelinna vahel oli märgata juba esimest grupeeringut, kes oli varustatud pesapallikurikaga.

Märk alkoholismist?

Juba peaaegu nädala aega seisab meie köögilaual üks lidrane ning avatama Martini. Iga jumala kord kui ma jälle kööki satun, siis ma paratamatult näen seda pudelit ning mu pead läbivad mõtted, et "gaad, ma tahaks seda praegu ära juua" või et "peaks mingi paar lonksu võtma, keegi nigunii tähele ei pane". Või siis silmitsen ma lihtsalt seda pudelit ihaleva pilguga kui ma parasjagu ootan, millal vesi keema läheb või makaronid valmis saavad.

Tühjad õllepurgid vedelevad kah oma toa laua peal juba mitu päeva. Ja toa nurgas maas tühjad 1.2 liitrised Rocki pudelid.

Pilti tegin kah.

EDIT: Viru Valge pudel on mul kah laua peal, aga sellel on ainult pisut põhjas. Nii 6 cl või midagi. Aga see on puht tehnilistel ja praktilistel kaalutlustel mul seal.

C8H10N4O2

Kui enamus inimesi väidab kohvi ja seal sisalduva kofeiini mõjuvat endale kui kerge erguti, mis näiteks hommikul ülesse äratab, päeval vitaalsust lisab ning hilisõhtul unisuse vastu võitleb, siis mina pean ilmselt vähemalt viimase punkti kohta tänase öö baasil küll teise järelduse tegema. Kui ma täna kesköösel otsustasin, et hakkan usinasti õppima siis jõin ära pool liitrit kangemat kohvi, et kerge unetundega võidelda. Kohv muidugi soovitud tulemusi ei andnud ning unemati pressis oma liivakäruga täiega silma. Andsin alla. Kuid nagu iga algaja keemikuga - kui mingi katse soovitud tulemusi ei anna, siis annab ta ebasoovitud tulemusi. Antud juhul oli siis soovimatuks tulemuseks see, et uni on täitsa olemas - jää või jalapealt magama, ent magama ei jää, sest und ei tule. Ma ei tea kui paljud selle "uni-on-aga-peale-ei-tule" tundega tuttavad on, aga saladuse loori kergitades võib julgelt väita, et tegu on suhteliselt ärritava vaimse seisundiga. Kui minna ikka öösel kell kaks magama ning esimest korda saab silma looja lasta alles peale poolt viite ning peas vasardab mõte, et pool kaheksa on juba äratus, siis kvaliteetajast (-unest) on asi väga kaugel, sest 3 tundi ei ole kaugeltki mitte piisav uneaeg. Napoleonile heal juhul oleks ainult. Aga mina ei ole Napoleon. Positiivsust ei lisa ka see, et mingi debiilik käis juba poole seitsme ajal alt postkastist hommikust Postimeest toomas. Arumaeisaaa.

Pikkade katsete ja vaatluste tulemusena saab teha alljärgneva järelduse, mis tuleb sessi ja magistritöö kirjutamise ajal läbi viidavate lisakatsetega täiendavalt kinnitada: kohv une tunnet ei vähenda, vaid ei lase sul voodis magama jääda.

Madonna lapsega

Igatahes minu MSN-i listi on ilmunud juba esimene inimene, kes käpsidega kuulutab, et müüb Madonna kontserdi piletit. Ning tema kui ärindust õppinud inimese kohta on nii varajane müük pisut üllatav.

Ahjaa, minu esimene blogiküsitlus on kah edukalt lõpuni saanud. Valimi mahuks 7 inimest ei hiilga just eriti kõrge usaldatavusega. Olgugi, et enim sai hääli variant, mis ülistas blogi kujundust taevani, ei usu ma nende vastajate tõepärasusse, sest antud vastusevariant oli üpris sarkastilise alatooniga. Samas ka "aaaah, my eyes" variant ei ole just eriti tõsiseltvõetav. Seega jäävad arvestatavateks vastusteks "pask", "pedede värk" ja "enamvähem".

Stannum

No tee või tina, aga mitte kuidagi ei õnnestu enne kella kolme öösel magama jääda. Ei aita päeval 40 minutit jooksu, millest 10 minutit läbitud 190-se pulsiga (!) ega 3 tundi mingit ajunussi keemia laboris.

Järgmine nädal katsetan ehk õppimisega. See peaks aitama küll.



Ahjaa, Tarqi intensiivsel agitatsioonil liitusin Twitteri ja Facebook'iga. Esmamuljed on oodatust tunduvalt kesisemad. Twitteri väidetav fenomen jääb minule üpriski arusaamatuks ja põhjendamatuks. Facebook kui Orkuti konkurent paistab silma minule, kui eluaegsele Orkuti kasutajale, erakordselt ebaloogilise ja segase ülesehitusega. Lisaks ei saa Facebookis suvaliste inimeste profiile vaadata. Selleks pead sa nad endale esmalt sõpradeks saama. Ning lõppude lõpuks - mille türa pärast on mul vaja kahes "sotsiaalses võrgustikus" tilbendada? Minule igatahes Orkutist piisab, sest Facebook ei ole endas seni veel ühtegi vägevat rakendust ilmutanud, mis Orkutile silmad ette teeks ja motiveeriks mind seda larfiraamatud kasutama. Ning lõpetuseks, mis Twitterisse puutub, siis minusugune lohh ei ole siiski kindlasti nende sihtrühma kuuluv kasutaja, sest keda huvitaks 140 tähemärgilised sissekanded, mis kõik oleksid sisult analoogsed:

passin arvuti taga, sügan kotte.

või

teen süüa/käisin peldikus/tulin koolist.

Twitter on pigem trendikatele, tegusatele, humoorikatele, originaalsetele ja kuulsatele kasutajatele kui argielu elavatele hallidele massidele, kes küll võivad ju säutsuda seal Twitteris, aga reaalselt ei koti nende tegemisi mitte keegi peale Twitteri meeskonna - ja sedagi ainult kasutajanumbri tõusu eesmärgil. Vajalikku infot saab liigutada ka muid kanaleid pidi.

Unejutt

Minusugusele staažikale tudengile sobib öösel kell 1 nagu rusikas silmaauku enne magama minekut vaadata sellist uudist, kus, ülla-ülla, räägitakse ülikoolilõpetajate kesistest väljavaadetest tööturul. Selliste mõtetega magama minnes vähemalt hommikul sisse ei peaks magama. Või siiski...?

Heategu ei jää karistamata

Kuna kõik minu käest midagi järsku nõudma hakkasid, siis otsustasin ka The Answer'ile oma kohustusliku "võla" ära maksta. Minule üllatuseks aga väitis SEB internetipank, et mul ei ole kontol piisavalt raha, et sellist tehingut teha. Kiirel vaatlusel selgus, et üritasin The Answer'ile üle kanda 7966 krooni. Ehk siis olin nii usin ja õhinat täis, et summa lahtrisse kirjutasin juba PIN-kalkulaatori koodi. Thank God, et ma nii rikas ikka pole.

Ahjaa, stipp tuli kah lõpuks üle. Taaskord riigi palgal.

Koolitulistamised ja Isaac Asimov

Isaac Asimovi raamat "Igaviku lõpp" (The end of eternity), kirjeldab inimesi, kes kontrollivad ajalugu ja aega. Samal ajal ise elades väljaspool oma tegude tagajärgedest.

Ajaloo muutmine on lihtne, matemaatikud arvutavad välja punkti ajas ja ruumis, kus minimaalse vajaliku muudatusega (strategic minimum action) saavutatakse maksimaalne soovitud tulemus. Selleks võib olla vaja ainult tõsta kohvitass ühest lauanurgast teise, et päästa/hävitada miljon elu.

Sama tundub ka koolitulistamistega olevat. Läheb vaja vaid ühte (suvalist) inimest 500 miljonist õigel aja hetkel mõjutada ning järgneb kaos, paranoia ja terve süsteemi ümberkujundamine.

Lollusel võiks kvoot olla

Tahtsin kirjutada ilgelt sügavamõttelist, vaieldamatult originaalset ja ajakirjanduslikult ühiskonnakriitilist postitust teemal netikommentaarid ja igaühe vaba voli oma rumalust iga virtuaalse seina peale pasandada, ent siis kustutasin kogu teksti ära, sest jõudsin järeldusele, et sel pole mitte mingit mõtet. Halvimal juhul oleksin ise nende "kommentaatorite" tasemele langenud.

Sisemise dialoogi käigus jäi vastuseta aga küsimus, et MILLEKS on neid kommentaare siiski vaja? Mina keelaks nad igatahes ära. Kui keegi oma arvamust nii väga avaldada tahab, siis helistagu sõbrale või saatku talle (e)kiri või faks. Või mingu talle külla ja erimeelsuste korral tagugu üksteise nägu raudlatiga ülesse.

Kullakallis poeskäija,

• kas sa tõesti arvad, et järjekord liigub kiiremini, kui sa eesseisvale inimesele juba kandadele astud? või vajad sa lihtsalt lähedust?
  
• kas sa tõesti arvad, et kassapidajal on lihtsam, kui sa topid terve oma korvi sisu üksteise otsa üliväiksele just äsja vabanenud lindijupile? või meeldib sulle lihtsalt torne ehitada?
  
• kas sa tõesti arvad, et kaaskodanikule meeldib su alkoholiga lõhnastatud hingeõhk? või võtab sind lihtsalt hingeldama, sest sa ei suuda ära oodata millal need 4 liitrit bocki su kõrist alla voolavad?

Forkflow with MS Office Word

Ebamaiselt haige on asjaolu, et Word' iga töö tegemise juures kulub julgelt 75% ajast mingite Word'i enda müstiliste isetegevuste parandamiseks ja välja juurimiseks, kusjuures viimase tegevuse õnnestumine on suhteliselt harv juhus. Kahjuks. Enamasti kulub aga energia selle peale, kuidas "ümber nurga" oma asju kuidagi hädaga ära ajada, ilma et järgmine kord saaks taaskord jälle ennast siniseks vihastada.

tarkuseterad vahetunnis.

• Küünehooldusele kulub nii umbes poolteist tundi.
• Kandilised küüned on aut, pikad ja teravad on innn.

Tervislik eluviis

Kindlasti olete kõik kuulnud sellest, et täiskasvanud inimene peab ööpäevas tarbima a'la mingi 2L vett või nii. No ja ma mõtlesin, et kui ma iga päev 2L õlut ära joon, siis peaksin ma ju tegelikult suhteliselt hästi seda va vee tarbimise värki eeskujulikult järgima.
Lisaks on Selveris veel laadapäevad ja saab odavalt orikat.

Mälestused praktikast

Tere, mina olin praktikal, nägin ja õppisin järgmist:

• - Lüpsilaut ei saa maksta omale võetud pangalaenu tagasi piimapulbriga (isegi mitte siis kui mitte midagi muud pole)
  
• - Nõuka ajal anti mõnikord loomaarstile vorsti, mitte raha ravimite ostmiseks majandile.
  
• - "Masina vastu ei saa", ütles vanamutt kirikus, kui oli kaks salmi orelist maha jäänud.
  
• - Sõna "Käskkiri" defineering - dokument, mis koostatakse ja/või muudetakse võimalikult tihti mingi keskasutuse poolt eesmärgiga muuta allasutuste tööd lihtsamaks/tõhusamaks, kuid mis tegelikult peaaegu alati külvab õõva ja segadust ametnikes, kes seda järgima hakkavad.
  
• - Tervisetõend - dokument, mis annab teile immuunsuse kõikide haiguste vastu järgmise 2 aasta jooksul ning loob perearstidele püsiva sissetuleku allika.
  
• - Kui lihunik ära väsib, siis ta heidab katlaruumis betoonpõrandale magama (asetades pea toolile) ja kuseb endale alla.
  
• - Kõik vaktsiinid on mürgid, sest nii kirjutatakse internetis ning koerte vaktsineerimine on inimeste meeleheitlik katse kontrollida loodust marutaudi.
  
• - Nägin et need jubedad alkohoolikute pesad, mida Peeter Võsa oma saates külastab on tegelikult ka olemas.
  
• - Nägin toredaid, rasket tööd tegevaid inimesi, kes varahommikust ööseni töötavad, kuid ikkagi ilmselt jäävad kõigest ilma antud majanduskriisis.
  

Täna paugutan mina!!!

Jeee. Justnimelt. Täna paugutan mina. Vastukaaluks sellele mürglile, mida meie naaber eelmine reede tegi. Ent minu "kättemaks", kui seda isegi üldse jutumärkidesse kõlbab panna, erineb oluliselt nädalatagusest tegevusest:

• kui naaber kuulas muusikat stiilis Meie Mees, Boten Anna ja mingi odav saksa träna, siis mina kuulan kvaliteetset trammi ja bussi (just-just, MINA olen see, kes otsustab, kas muusika on kvaliteetne või mitte).
  
• kui naabril oli muusikat nautimas (ja võib-olla midagi ka muud, kui ainult muusikat nautimas) mitu inimest, kaasaarvatud ka õrnema soo esindajad, siis mina naudin seda siin üksi.
  
• mina ei hüppa ega karga muusika saatel.
• ning kõige olulisem - ma lõpetan oma paugutamise kell 23:00 ära.
• ilmselt ei ole mul ka nii võimast helisüsteemi, et oma naabri aknad värisema panna, aga ega ma palju alla jää.

Miks TÜ on parem kui EMÜ

Väga lihtne. Kui sa Tartu Ülikoolis ei saa loenguseeria esimesse loengusse minna, siis ei ole sa midagi olulist kaotanud. Aga kui sa ei saa minna EMÜ õppejõu loetavasse esimesse loengusse, siis jääd sa kohe ilma olulisest informatsioonist. Nimelt ei saa sa teada salasõna, mis avab kõiki Õppeinfosüsteemis (!!!) olevaid pdf formaadis õppematerjale. Seepärast pead sa südaöösel tirima endale mingi salasõna häkkiva programmikese ning pingsalt meenutama teises loengus sinust pingirida eespool istuva tudengi tegemisi, kes oma läpakast neidsamu õppematerjale avas ning sinna salasõna sisse toksis. Miks? Eks ikka selle pärast, et on suur vahe, kas salasõna on 4või 8 kohaline, ning kas seal on vaheldumisi suured ja väiksed tähed või numbrid ja/või sümbolid. Sellest juhutvalt on suur vahe ka selles, kas see programmike muugib seda salasõna lahti 30 minutit või 40 päeva.
Tänu jumalale suutsin mina käesolevat olukorda ennetada, ning "passisin peale" kui seda salasõna sinna läpakasse toksiti. Meelde jäi see, et salasõna oli lühike (4-6 kohta), ei sisaldanud eraldi suuri ega väikeseid tähti, tõenäoliselt oli kasutusel ainult väiksed tähed ning lisaks võisid olla ainult numbrid. Sellega vähendasin oma salasõna muukimisele kuluvat aega kõigest 23 minutini. Kuigi "great success" tabas mind juba enne kümnendat minutit.
Loomulikult oleks võinud ka selle tundmatu tudengi käest seda salasõna küsida, ent kämoon, kuhu siis see põnevus oleks jäänud.

Ühesõnaga, ma ei saa aru, miks on EMÜ õppejõududel vaja oma õppematerjale salasõnaga kaitsta. Vanasti oli vist õppematerjal neil veebis niiöelda avalik ning oli vaja võõraste eest asju kaitsta, arusaadav. Kuid nüüd on EMÜ-l olemas Õppeinfosüsteem ja keegi suvaline (isegi mitte konkreetset ainet mitte võttev isik) ei saa neile materjalidele ligi. Ühtegi normaalset ega ebanormaalset tudengit ei huvita mitte mingisugunegi kompromiteeriv tegevus õppejõu aadressil, ei intellektuaalse omandi ega mingi muu materjali abil.

Samas EMÜ-s on tihti reeded vabad...

Mida teha halvaks läinud lihaga.

Viska minema.
Aga kui sul süda minuga sarnaselt 120 kroonise kilohinnaga soetatud suure peekonitüki peale verd tilkuma hakkab, mis ligi poolteist kuud külmikus seisnud on, siis võid selle peekoni tükkideks hakkida ja läbi praadida. Ja siis juba oma suva järgi sinna mingit suvalist gemüüset juurde vaaritada, et tummisem saaks. Pärast pead muidugi kanget kõhuvalu kannatama ja trajektoori peldikuni igaks juhuks vabana hoidma. Ja paberivarust peldikus rääkimata, see on elementaarne.

Nii, kordame üle:

Küsimus: Mida teha halvaks läinud lihaga?
Vastus: Viska minema!

Kuidas kergelt täis jääda

Alusta sellega, et oled kuu aega täiskarsklane. Jah, ma tean, see kõlab raskena aga iga algus on raske, teadjamad mehed räägivad. Seejärel võid näiteks mitu nädalat paastu pidada. Aitab nii kaalus alla võtta kui organismi nõrgestada. Järgmiseks osta endale Rimi'st soodukana 3 odavat purki GIN-i. Joo esimene purk ära, oota natuke ja juba peakski juba korralik sakk sees olema. Kui tervis kannatab, siis võid ka teise ja kolmanda purgi ära juua. Peaks enamasti toimima.

Tervist!

Inimene ei ole PÜSS!!!

Peamiselt Orkutis ringi kolades kohtab valdavalt klubimeelsete ja äsja täiskasvanu ikka jõudnute hulgas tendentsi ilusaid/seksikaid/muidu khuule emaseid liigikaaslasi nimetada pildi kommentaarides püssideks. Tihti esineb selle püssi ees mõni täiendav sõna nagu jõhker või ilge. Ning ma ei saa kuidagi sellest üle, et inimene ei ole mingi püss ja see püss ei assotsieeru kuidagigi selle inimese välimuse või mõne muu omadusega, mis paneks tema kaaslasi teda kadestama või vastassugu tiiraselt käituma. Lisaks on püss ütlemata sita ja tobeda kõlaga sõna, mille kasutust isegi Eesti Kaitseväes taunitakse (vähemalt ajateenijate seas). Püssi asemel kasutatakse sõna relv, mitte et relv oleks oluliselt parem sõna püssi asemel antud kontekstis.
Igatahes äärmiselt haige väljend ja iga selle kasutaja saab minu silmis endale kohe otsa ette virtuaalse sildi "haige värdjas, debiilne imbetsil, pubekas, vastik persepugeja jne". Jah, ma olen kibestunud, ja oi kuidas veel. Oi kuidas...

ID-pileti bläkk

...ehk lugu sellest, kuidas ma Tallinnas käisin ja tahtsin endale mobiiliga ID piletit osta, sest ühtegi vanakooli piletit müüvat R-kioskit ei olnud mõistliku kauguse raadiuses ning ma põhimõtteliselt bussist endale piletit ei osta. Kuna ma aga elus esimest korda endale ID-piletit ostsin, siis polnud ma oma tegevuses just eriti kindel. Igatahes, point selline, et helistad mingile "lühinumbrile", kus sulle vana hea telefonineiu midagi vastu möliseb ning ostu kinnitamiseks pead vajutama oma moblal seda tärni. Noh, vajutangi siis. Aga ei midagi, ei mingit tagasisidet, kas sai pilet ostetud või mitte. No ja nii ma siis kordasin (igaks juhuks, et äkki ikka tegin midagi valesti) seda protseduuri kokku mingi 5 korda, iga kord samasuguste tulemustega (tulemusteta?). Ei mingit kinnitust ostetud pileti kohta SMS-i või telefonineiu meela hääle näol. Kuna aeg tagus jalaga selga, siis astusin bussi peale ja sõitsin MUPO hirmus soovitud kohta. Õnneks kurjad MUPO onud-tädid mind seekord tülitama ei tulnud.
Mis aga tunni aja pärast selgus, oli see, et minu piletiostud siiski õnnestusid, lausa erakordselt hästi, peaks mainima. Sest kohe-kohe lõppevast tunnipiletist andis teada moblale saabunu SMS. Ja siis tuli neid SMS-e tunni ajase vahega kokku 5 tükki. Jee, raiskasin ~100 eequ jõudmaks Mustamäe haiglast autobussijaama. Samahästi oleks võinud tulla taksoga. Kõik lihtsalt seepärast, et mingi patsiga poiss ei pidanud vajalikuks ID-pileti süsteemi loomisel klienti õnnestunud tehingust teavitada. Fakk raisk.

P.S Kas ma tõesti näen sedavõrd vene rahvuse esindaja moodi välja, et ligikaudu 75% Mustamäe haigla personalist peab mind venelaseks ja vestleb minuga rahumeeli vene keeles, kuigi suudab teha seda ka samahästi eesti keeles?

Very inconvenient truth

Võib olla kõik lambiblogi lugejad ei ole sattunud lugema viimasest PNAS'i (Proceedings of the National Academy of Sciences) väljaannet, kus ilmus taolise pealkirjaga artikkel: "Irreversible climate change due to carbon dioxide emissions ".

Lühidalt kokkuvõttes:

• Praegu CO₂ emissiooni vähendamine (peatamine), ei langetaks Maa keskmist õhutemperatuuri märkimisväärselt järgmise 1000 aasta jooksul.
  
• 21. sajandil tõuseb merevee tase 0,4-1,9m võrra.
  

Nii, et peerud kahelt poolt põlema, enam vahet pole :D

Kuidas MSN-i abil naisi saada

Viruta sinna <Enter a personal message> lahtrisse alljärgnev tekst:

"olen praegu veel pede, kuid kõva kepp kauni naisega võib seda muuta"

Meeskeenjus Tarqi sõnul on tegemist täiusliku lõksuga paaritumisvalmis naise jaoks. Niiet proovi sinagi!

Tööjõuturu paradoks

Kui väga suur enamus tööandjatest otsib oma kollektiivi ainult eelneva töökogemusega töötajaid, siis kust kuradi kohast esimesi kogemusi saada, kui keegi kogenematut tööle ei võta. Täiesti surnud ring ju. Umbes nagu, et kui sündisid mustanahalisena, siis jääd elu lõpuni selleks. Enda viga.

Pühapäevased mõtted.

Mõnikord, wc-potil istudes ja kuuldes, et keegi ülemisel korrusel samuti just seda sama teeb, taban ennast mõtlemast, et mulle roojatakse pähe.

Kõrgharidus my ass.

Käimas on avatud materjalidega eksam. Kursaõde küsib teiselt: "Kuule, mis need sulfaadid on? Mingid ess-oood vä?"

Tule taevas appi!! Neli aastat ülikoolis käinud ning läbinud tohutul hulgal aineid, millest iga kolmas on tugevalt keemiaga seotud ning selle tulemus on see, et sa ei tea isegi kõige elementaarsemaid asju, mida tõenäoliselt õpetatakse juba põhikooli keemias. Midagi on nagu valesti, mulle tundub.

Mina, heategija?

Juba päris pikka aega on Tartus minuga linna peal hulkudes juhtunud, et üsna tihti küsib minult mõni pisut alkoholilembeline meesterahvas suitsu, harvemal juhul ka krooni või paar. Küsijaks ei ole siiski päris asotsiaal, vaid täiesti tavaline pohmeluse käes vaevlev mehepoeg, kel lihtsalt on siiras häda. Ja kuna ma olen pühapäevasuitsetaja, siis ei ole mul ka mõnest sigaretist kahju. Ning tihti hakatakse justkui tänutäheks jutustama lugusid sellest, miks seda suitsu vaja on jne. On antud ka raha suitsu vastu, küll pakutud külma Bocki vastutasuks. Küll on räägitud sellest, kuidas sõbraga sai taara ära viidud, selle eest paki suitsu ostetud ja sealt 2 sigarettigi ära tõmmatud ning seejärel see sama pakk aga ära kaotatud. Siis jälle pikk nutt ja hala (ent kohati täitsa traagiline), kuidas mees oma pruuti kesklinna bussipeatuses ootas (jutu järgi juba pool tundi) ja kuidas ta bussist nr. 8 maha jäi (minu silme all jäi ka teisest nr.8 bussist maha, millega ta pruudi juurde pidi sõitma) ja et mina ikka oma pruuti väga hoiaks, sest pruuti on vaja.
Meelest ei lähe ka Anne tänava lähistel vastu kõndinud noorem korralikum tüüp, kes jälle suitsu küsis kuid tol korral polnud mul talle midagi vastu pakkuda, mispeale lasi ta kuuldavale enneolematult sügavat ahastust väljendava (kurgu)häälitsuse - selgus, et ta on juba üle poole tunni ringi rassinud ja MITTE KELLELGI pole suitsu!!! Vaene mees, tõesti.
Igatahes, kas ma saan nüüd paradiisi, et ma ikka pidevalt head teen? Või on joodikutele(?) suitsu ja viinaraha andmine siiski sügavalt paganlik tegu ning mind tuleks elusalt tuleriidal põletada ja lastele seletada, et vaat mis juhtub, kui sa võõraste onudega räägid ja suureks kasvades neile raha ja suitsu annad? Igatahes saan vähemalt inimestega suhelda, ka nendega, kellega iial ei suhtleks - näha seda tõeslist teist Eestit. Asi seegi.

Tip of the Day.

Ja nii ongi.

Lõpp

Mõtlesin, et ärkan hommikul 9-st ülesse. Ilmselgelt hindasin oma võimeid üle ning sain jala voodist välja 12 paiku. Hommikusöögi kõrvale käisin netis kohustuslikud kohad üle ning jõudsin järeldusele, et vähema kui 5 minutiga suudab nett ennast ammendada.

Mind over matter

Tegin õhtuks mingit süüa, keetsin riisi ning segasin selle mingite külmutet, ent eelnevalt kuumutet aedviljade ja natukese praetud peekoniga kokku. Kõrvale praadisin mingit kanalihast kotletti. Kuna seda gemüüset sai palju, siis mõtlesin, et söön täna ära poole ja järgmine õhtusöök järgmise poole. Selgus, et see "järgmine õhtusöök" jõudis kätte paari tunni pärast.

Kahjuks sellega asi ei piirdunud. Kotlettidega oli järgmine plaan:

Kuna pakis oli 6 kotletti, siis kavatsesin igaks õhtuks põhiroa kõrvale 2 tükki süüa.

Kuid kesköö paiku saatsin asja kuradile ning sõin ühe kotleti koos leivaviiluga ära (olgem ausad, tegemist on ikka väga maitsvate kotlettidega, mis on kaugel mingist Rakvere konditustatus lihamassilaadsest tootest. Liha maitset on isegi tunda). Ent siis mõtlesin, et järele jäi ju 3 kotletti, mis on paaritu arv ja tähendaks, et ühel õhtul pean ma sööma kas ühe (mida on ilmselgelt VÄHE minusugusele lihajanus isalõvile) või siis kõik kolm kotletti korraga ära (mis on jälle ilmselge raiskamine, eriti arvestades praegust majandus-poliitlist olukorda ja minu jätkuvat vaese tudengi staatust). Seega leidis see üks üleliigne kotlet jälle tee minu paisunud makku. Selleks hetkeks olin omandanud juba minnalaskmise meeleolu ning hävitasin järgmise kotleti koos viilukese leivaga. Eks näis, mis eesootaval päeval selle üksiku kotletiga juhtub. Igatahes peaks sellest küll psühholoogidele materjali olema selle kohta, kuidas inimene endale igasuguseid peseudo-õigustusi kunstlikult loob.

Ahjaa, kuulasin täna 3 Ööülikooli loengut ning tegin sellega sammu lähemale podcast'i pedeks saamisele, nagu seda Tarqi vistitsi juba on. Seoses sellega teile üks mõttetera:

"Inimese intelligentsuse taseme üle võid sa otsustada selle kaudu, kui palju ta tekitab enda ümber tarbetut müra."

Mõelgem selle üle, kallid seltsimehed ja-naised, tõsiselt.


P.S Minu uueks meediumiks saabki see neetud lambiblogi siin. Orkut on surnud, elagu orkut!

Reede.

On reede õhtu, kell hakkab pool kümme saama. Ma lähen vist nüüd magama. Ei tea kas saan homme enne päikesetõusu üles ärgatud...

Listi kirjad

Ilmselt kõik, kes praegu studeerivad ülikoolis või hiljuti tegid seda, teavad mis asjad on listi kirjad :D

Püüan välja tuua mõned tüüpvead, mida olen näinud suuremates listides korduvat. 

1. Isiklike kirjade saatmine listi

Tüüpiline näide: 

Õppejõu kiri: palun saatke mulle aadressile x, kuupäevaks y minu aine z eksamile registreerumiseks email.

Tudeng: (saadab kirja listi) tere! Soovin kirjutada eksamit. Leida, õpinguraamatu nr: AD1235

Tudeng 2: (saadab samuti kirja listi) Tere, mulle ei sobi ükski teie poolt pakutud kuupäev, sest pean tööl käima. Maarika

2. Hüüdja hääl kõrbes 

Tüüpiline näide:

Tavaliselt üliõpilase (sageli üliõpilasesinduse liige) kiri: Kuupäeval x toimub vabatahtlik üritus y, palun kõigil osavõtta.

Selle sama üliõpilase kiri, vahetule peale ürituse y toimumist: Miks kedagi ei tulnud? Miks te nii passiivsed olete? Miks te ei hooli oma koolist? Ma ei korralda enam kunagi, mitte midagi? jne....

3. Akadeemilisel puhkusel ja infosulus elavad üliõpilased (veteranid)

Tüüpiline näide:

Üliõpilase (veterani) kiri: Miks keegi ei öelnud mulle, et kuupäeval x toimub aines y eksam/arvestus? KUI keegi midagi otsustab, siis tuleb sellest alati LISTI KIRJUTADA!!!

Näide otse elust (nimi muudetud):

Tere,

Oleks kena kui kõik kursused, sessi ajaks on õppejõududega eksamite
ja arvestuste ajad kokku lepitud, et need ka üldlisti saadetud saaks,
mitte ei jääks ainult kursusesiseseks infoks!

Ette tänades

Maarika

Vastus (?): Mitte keegi kunagi ei vasta sellisele küsimusele :D Alati tekib paratamatult küsimus, kellele see kiri tegelikult suunatud oli?

Lõpetuseks veel üks näide otse elust (natukene muudetud):

Üliõpilane 1:

Tahtsin lihtsalt jagada, et ME SAIME PEOKS FIRMALT X TOETUST!! :D:D:D

 
Need, kellega koos seda kirja kirjutasin, peaksd eriti rõõmustama!

Veroonika

Üliõpilase 2 vastus listi: 

Vau, jess! Väga lahe ;)

Muide see homse värk 9.30 – meil on ju sisehaiguse praks 10.15 :S

Tripi

Neljas.

Nii-nii, kui te veel ei tea, siis lambiblogi saab sellel aastal juba 3-aastaseks. Eks igaüks teab ise oma panuse suurust lambiblogil hinge sees hoidmisel. Seepärast pole mõtet siin kokkuvõtteid teha, kes kõige rohkem ja vähem postitusi teinud ja kommentaare kirjutanud on.
Aga siiski, mis te arvate kui teeks lambiblogile sünnipäevaks kingituse ning üritaks kõik (ma mõtlen kogu meie lambiblogi perekonda) võimalikult palju blogisse kirjutada. Nagu näha, siis The W on juba oma panuse andnud, avaldades selle aastanumbri sees juba 3 posti.

Mis te arvate siis? Kas peaks mingi eesmärgi püstitama? Kuidas kõlab näiteks 50 postitust 6. maiks? Või on see liiga hirmuäratav? Kardate? Olete arad? ah?
Mina küll ei karda. 4 posti on olemas juba ja alles on 13. jaanuar. Saame hakkama küll, või mis?

Kell on 5...

...hommikul varsti. Erakordselt nüri tunne on unetuna sellisel kellaajal voodis konutada ja moblaga igavuse peletamiseks blogisse posti sisse toksida.
Aga vähemal peaks tegu olema esimese moblaga tehtud postitusega siin fantastilises ajaveebis. Ajeee.

Teeme ise läpakale matt ekraani

Kui sul peaks kunagi mingil müstilisel põhjusel kätte sattuma läikiva ekraaniga läpakas ning sind hullupööra häirib ekraani pinnalt tagasi peegelduv valgus, siis on mul sulle lahendus. Esiteks hoia oma läpaka kaas alati lahti kui võimalik. See tagab selle, et ekraani pind on pidevalt avatud tolmule. Teiseks ära mitte kunagi pühi oma läpaka ekraani pealt sinna kogunenud tolmu ära, sest seesama tolm toimibki matistava elemendina ekraani pinnalt. Kogu lugu, nii lihtne ongi.

Ahhh, my back!

Mõtlesin, et võidan 2009. aastal siia blogisse enim postitusi teinud blogija mitteametliku auhinna. Võite hakata auhinnafondi koguma. Chop-chop!

Mis veel? Noh, peaks vist ikka päris debiilik olema kui endale antud lubadusi stiilis 'homme hakkan asjaga tegelema' siiralt uskuma peaks. A näe võta näpust, mõni usub kuude kaupa.

Selg valutab kah nõmedalt, lamatised vist. Kivisildnik ennustas mulle, kui Lõvi tähemärgi esindajale, et "Mingit muutust ei ole, ikka sama jama. Iga natukenegi lahedam Lõvi on märganud, et tema elus ei muutu mitte kunagi mitte midagi, samamoodi ka 2009. aastal." Kivisildnik on aus mees, tema mulle ei valetaks.

Ning teemasse ka üks väike video:

Klišee-hõnguline
aastalõpukõne

Kuna käesolev aasta saab loetud tundide möödudes otsa, siis tulles vastu lambiblogi andunud fännide soovidele mõtlesin ka sellel aastal kirjutada oma mõtteid mööduvast aastast ja miks mitte ka uuest algavast aastast. Ent eelmisest kõnest saadik on omajagu vett merre voolanud ning see vesi isegi ookeani ehk jõudnud ning otsapidi ka maha sadanud, mistõttu nii mõttetult pikka ja ka klišee-hõngulist epistlit ma enam pidama ei hakka. Üksi maailma ei paranda. Ka kahekesi mitte.


Punkt.

khkhmmm.

13. detsember 2008.
köök
10 minutit
42 köhatust.

amazing.

Note to self:

pean lõpetama online meediaväljaannete kommentaaride lugemise. olen veel noor, aga enam mitte nii noor, et oma tervist sellega jäädavalt rikkuda. selleks on alko, suits ning liigsöömine etemad.

Vihkan rikkureid!!*

I just hate them sooo much!!!


* rikkur - suvaline inimene, kes saab lubada ja lubab endale rohkem kui mina.

Jõuluime

Jõulud lähenevad tormilise kiirusega ning mul on hea meel tõdeda, et veel on olemas sinisilmseid inimesi, kes lapsemeelselt usuvad Jõuluimedesse. Imesse, et nõud pesevad ennas ise ära kui nad piisavalt kaua köögis vedelevad ning et neid samu nõusid ei lähe mitte kunagi enam mitte kellelgi teisel vaja. Jõulud on ilus aeg, isegi metsas on siis Jõulurahu. Rahulikke peatselt saabuvaid jõule kõigile!

Mõtted vol 1

Virisedes, ei ole veel keegi maailma päästnud.

Meie ühiskonnas on normaalne piirata kõigi inimeste õigusi asjas x, juhul kui väike osa ühiskonnast ei oska neid arukalt tarbida.  (x= alkohool, tubakas, kasiinod, autod jne...)

Kallis Tartu Ülikooli raamatukogu haldusjuht!

Paluks kiiremas korras oma järgmise kuu to do listi lisada tegevus, mis näeks ette 3. korruse meeste tualettruumi (selle, mis 1. saali kõrval on) kõige viimase ja eelviimase boksi vaheseina vahetamist senise puitplaadist seina asemel karastatud terasest või soomustatud titaanist vaheseina vastu, vältimaks olukorda, kus haiglaste kalduvustega inimesed strateegilisele kõrgusele vaheseina sisse parajalt suurt auku puurida saaks. 

Ma ei soovi jälle kogeda olukorda, kus äkitselt peale tulnud kange häda tõttu viimasesse boksi tormanuna pean kahjurõõmsalt avastama, et minu kõrvalboksis istub veel keegi meesterahvas, kes võib jumal teab mis kõlvatuid asju seal teha, samal ajal kui  mina loodusega üheks saan. (P.S ma ei saanud seda auku kinni toppida, kuna paberit oli vähe:P)

Selline auk seal seinas on olnud VÄHEMALT 4 aastat ning midagi pole selle aja jooksul muutunud. Ja üldse peaks rakendama Tartus ideed, kus avalike käimlate boksiuksed ja vaheseinad peaks olema eelpool mainitud materjalidest, sest ka näiteks kaubamajas on analoogne auguke vaheseina sisse uuristatud. 

Untitled #3

Reedehommikused mõtted:

Kallid 65-aastased ja vanemad poolsurnud Tartu linna elanikud,

1. Kui te lõpetaksite tasuta linnaliinibussides sõitmise ja maksaksite kuupileti eest kasvõi 5 kroonigi, siis äkki bussifima ei oleks kogu aeg pankroti äärel.
2. Keegi ei sunni teid ostma 500-krooniseid ravimeid ja hädaldama, et raha kulub kõik ravimite peale.
   
3. Ostke parem viina, siis ei tunne valu ka. Pealegi, viin teeb südame ja keha soojaks - ei pea enam kütte eest maksma.
4. Veearved on teil ju ka päris väiksed. Bussis oleva haisu järgi oletates, ei pese te end just eriti tihti.
   
5. Otsige üles oma sukasäärde peidetud raha.

Urr.

keskkonnateadlikust käitumisest.

lihtne.

• kui teed endale hommikul (või jumal teab, mil muul ajal) kohvi, teed või midaiganes, siis pane oma kiirkeedukannu täpselt nii palju vett kui sul VAJA on (või märgini MIN.). mitte mingi liitri jagu tassikese tee või kohvi jaoks. ja kui soe kraanivesi joogikõlbulik on, siis miks mitte ka sooja vett. seda kõike jälgides säästad sa elektrit, keskkonda ning ka aega. ja näiteks oma keskkonnateadlikku korterikaaslast varahommikusest ärritusest, kui ta leiab unise peaga eest pool täis veekannu.
• sügis on pime aeg ja valgus on tore asi. aga kui kõik inimesed on juba pikemat aega korteris oma tubadesse sulgunud, siis ei ole mõtet koridoris tuld põlemas hoida. keegi nigunii sellest kasu ei saa. ainult kahju. miks mitte siis tuli ära kustutada.
• ja kui sa kodunt ära lähed siis leia aega, et oma keset pimedat tuba hõõgav supersäästlik arvuti monitor välja lülitada. kui on aega ja võimalust, siis miks mitte ka oma arvuti magama või talvituma panna. säästab nii tehnikat ennast kui elektrit.
  

öine annelinn.

Nagu õigele tudengile kohane, selle asemel, et bakatöö mahus referaati kirjutada, istusin ma kella ühe ajal öösel Youtube'is ja imetlesin selle mehe loomingut. Väljast kostus traditsioonilist annelinna taustamüra (loe: räuskavad vene noored). Uudishimust piikasin oma ribikardinate vahelt välja, et mis ja kus mida toimub. Toimus mingi kogunemine pildil paistva sügisest hõredaks jäänud 'kasesalu' all, kuhu olid kogunenud paar vene keelt kõnelevat noormeest ja üks tütarlaps. Üks tüüpidest loopis mingit asja ülesse kase otsa, mis loomulikult mütaki maha kukkus. Ja nii ikka oma mitu korda järjest (osutus hiljem naiste käekotiks). Ma ei saanud kohe üldse asjale pihta, mida kuradit seal saavutada üritatakse. Taustaks kostus kassi kurvameelne kräunumine, mõtlesin, et mingi suvaline kass.

Siis ühtäkki hakkas teine tüüp kase otsa ronima, ronis meetri paari kõrgusele ja hakkas kaske raputama. Siis märkasin mingit musta asja kase kõrgemas otsas, mis kohemaid alla kukkus. Vot siis käis jõnks südamest läbi ja dramaatikat lisades oleks see mingis filmis olnud koht, kus minu parem käsi oleks rusikasse tõmmanud (lähikaadris ja aegluubis, taustaks mingi heroiline muusika). Sest see ASI seal puu otsas oli kass. Aga asi vist lahenes õnnelikult, sest tütarlaps jooksis kohe kassi juurde, võttis ta sülle ja hakkas temale hellust jagama. Ja nagu välgust lööduna, oli ka igasugune venekeelne kisa kadunud. Näha oli vaid mõned tänuavaldused kallistuste näol poistele ning mindigi laiali.

Ja minu algne arvamus loomapiinajatest ei osutunudki päris tõeseks (kuigi ma ei tea, kas see oli parim viis selle kassi alla saamiseks).

Laused otse elust

Mõned tsitaadid kuulsatelt inimestelt.

Best plan ever: Homme hakkan õppima ja kevadel hakkan jooksmas käima.

Mis on põhimõte?
Vastus: mingi metafüüsiline, tabamatu ime, soe õhk.

EDIT: Võta SMSlaen, mine kasiinosse ja äkki saad rikkaks.

tartu.

Miks ma seda tegin?

...Sest mul oli igav. lihtne

When I grow up...

küsimused/vastused.

Kes eesti blogimaastikul regulaarselt silma peal ei hoia, ei teagi, et levib mingi ahelkirja moodi asi kus lihtsalt iga blogija peab vastama viiele küsimusele ja siis seda kuidagi edasi levitama (detailidesse ei viitsinud süveneda), mingeid pudrumägesid ja kullaauke lubamata. Lihtsalt vasta küsimustele ja teised saavad teada, mida vastasid. Ei midagi erilist.

Sattusin siin täna aga sellise posti peale, kus asendatakse need standartsed küsimused omal vabal valikul väljamõeldud kummaliste juhtumistega oma elust. Nii põnev, kas pole. Teised saavad teada, mida põnevat oled elus teinud ning saad ka ise lugeda sama või midagi muud teiste kohta. Ühesõnaga, mõtlesin, et läheks kah siis mainstream vooluga kaasa ja teeks selle asja läbi, ainsa erandiga, et kasutaks seda kummaliste asjade versiooni. Märksa põnevam, minumeelest.

Tõmbasin siis MS Wordi käima ja alustasin ajurünnakuga. Noh, sain paar asja kirja aga siiski sujus asi kuidagi loiult. Möödus nii tunnike oma 'memuaarides' tuhnides aga suuremaid juhtumisi ei õnnestunudki leida. Pettumus. Äkki 20 aasta pärast kirjutan lõpuks midagi. Või hiljem.

Aga kui kaasblogijatel on antud teemal midagi avaldada, siis andku minna.

Ülelaskmine

Tere, edastan teile ühe huvitava kirjavahetuse ühe oma koolikaaslesega (nimi muudetud), ma ei ole ta nõusolekut küsinud, aga mis sest. Kirjade lõppu lisasin kommentaarid väikeste selgitustega.



1. kiri - Maalilt

Tsau!

Kas sul hobuste kirurgia materjali on?
Ma ei saa enam sinna vett. 2004 kodukale sisse.
saad sa siia saata, kui on midagi?

Terv. Maali

Kommentaar: õppejõud seletas pikalt ja laialt esimeses loengus, kuidas materjale kätte saada tema koduleheküljelt, Maalit seal muidugi ei olnud. Ma olin teda juba korra aidanud kuu aega tagasi vett. 2004 kodukale saamisel.


2. kiri Minult

tere,

kõik materjalid on john smith'l xdrives olemas. Osad materjalid on pptx formaadis, mida saab vist ainult Office 2007 avada, need failid on muutsin vanemasse formaati ja panin vm2004 koduleheküljele üles.

(seletan talle kuidas saada xdrive'i sisse)

Ma ei saa sulle saata materjale emu.ee aadressile kuna, need liiga suured.
Saatsin sulle uue kutse vm2004 kodukale, registreeri end uuesti.

Tarqi

Kommentaar: pptx = microsoft powerpoint esitluse fail. vm2004 kodukas = vet 2004 kodukas. xdrive = tasuta virutaalne kõvaketas internetis, kus õppejõu materjalid asusid.
John Smith - hobuste kirurgia ja sisehaiguste õppejõud, austraalane, eesti keelt ei oska (nimi muudetud).
See oli 3 kord kui ma talle kutse saatsin vm2004 kodukale registreerumiseks.

3. Kiri Maalilt

Tere!


kas sa juba tegid korra seda hobuste kirurgia osa. Need materjalid
ingliskeelsed,ma ei saa midagi aru.

Huvitav mida ta seal küsib.


Maali

4. kiri Minult

tere jälle,

terve hobuste osa eksam põhinebki nendel slaididel.
Küsimusi oli igast valdkonnast, ravimite doose ei küsinud.

Rohkem ei oska sind aidata.

Tarqi

5. Kiri Maalilt

Tsau!

Ok, aga need slaidid mis seal Johni kodukal või need mis me kodukal.
Aga siseh.haiguste osa oli ju eraldi, ma teen ainult kirurgiat.

Maali

Kommentaar: Ma ei osanud midagi sellele vastata.


6. Kiri Maalilt

Tere taas

Ega sa mulle ei saaks mingit eesti keelset seda hobuste kirurgia
lühikokkuvõtet saata. Kahjuks ma ei oska ingliskeelt, nii et jääb vist see
exam tegemata, kui just tõlkebüroosse tõlkida ei vii:(

Maali

Kommentaar: Kuidas ta nii kaugele üldse ilma inglise keelt oskamata jõudnud on?
Kas selle kirjaga tahetakse vastutust minu õlgadele lükata???

7. Kiri Minult

tere Maali

ma väga vabandan, aga mul ei ole aega, et lugeda läbi taas 500 slaidi, need tõlkida ning siis esitada neist lühikokkuvõtte.
Pealegi ma ei kujuta ette kuidas te suudaks esmaspäevaks nii rasket materjali selgeks ka õppida.

lugupidamisega,
Tarqi

Kommentaar: Saatsin selle kirja täna (laupäeval).

AK

Eks me kõik teame seda head tunnet kui pilgeni täis põis lõpuks tühjendatud saab. Aga kui sa (pissi)häda tekkides parasjagu just kuskil linna peal patseerid ning kodupeldik oi kui kaugel on, siis....mis sa siis teed?

Parima lahenduse nimi on vist avalik käimla (ehk AK. Häähää. Jah, mu huumorimeel on tõesti nagu vein - iga aastaga läheb paremaks)

Jaa, avalikud käimlad. Räpased, puhtad, haisvad, lõhnavad, väiksed, suured - igasuguseid on neid. Aga see ei ole üldsegi mu tänase jutu teema.

Minu jutu peategelaseks on hoopis see pildi peal olev asi, nimelt peldikupaberi hoidja. Noh, mis siin siis ikka - päris korralik ju teine, ilus ja läikiv, minimalistlik. Võiks ju öelda, et see disain on igatpidi tipp-topp. Aga, aga, aga, nüüd tuleb probleem.

Nimelt. Vaadake seda pilti ja eriti hoolikalt kohta, kust paber välja tuleb. Et paberit korralikult rebida saaks, on paberihoidjale disainitud nn "hambad." (okei, hambaid pole pildilt näha. Aga ma loodan, et te olete selliseid hoidikuid näinud enne).

Noh, ja kui siis Printsess peldikusse läheb ja paberit kätte saada tahab, mis siis juhtub? Keegi teab? Printsess räägib teile kohe, mis siis juhtub. Nimelt see, et
1. kuna paberit on võimalik sinna mõlemat pidi panna (nii, et paberit tuleb sikutada kas paremalt või vasakult poolt...Ah, saate vast aru ikka, mida ma mõtlen), siis kulub päris tükk aega, et vetsupaberi otsa kätte saada sealt hoidiku seest.
2.kuna hoidik on läbipaistmatu, siis ei ole võimalik näha kas vetsupaberiots on paremal pool või hoopis vasakul pool.
3.kuna selle otsa otsimiseks tuleb käsi sinna hoidikusse toppida ja siis seal ringi kombata ning kuna hoidik on varustatud hammastega, siis asuvad need niiiiii mõnusalt kohe mu kätte nosima.
4.kui ma lõpuks oma puretud käega selle paberotsa kätte saan ja seda tõmban...siis, kärts, ja paber katkeb.
Mis mõttes nagu? See kuradi rull on nii suur ja raske ning paber nii õhuke, et kui ma lõpuks peale mitut surkimist ja tõmbamist ja käte vigastamist vajaliku paberikoguse kätte saan, on avalikest käimlatest nii kopp ees, et ma ei tea...ütleks lausa, et sita ajab keema, aga see tähendaks, et ma peaks seal peldikus veel aega veetma, mis..you know..tähendaks omakorda veel käte vigastamist jne, jne.

Oeh.
Raske on olla 21.

"Õnnelik" sidrun

autoriõigused sidrunile on veel selgitamisel

WTF?

Vihkan inimesi

..., kes hingavad. Ei, mitte lihtsalt niisama hingavad. Siis peaks ma ju kogu inimkonda vihkama (mida ma samas ka ei välista). Tegelikult seisneb asi hoopis selles, et mind täiesti arvestataval määral ärritab kui teise inimese hingamine kuulda on. Nii meetri paari peale. Ja see hingamine on täiesti rahulikus tempos hingamine, mida ei sega ei kinnine ega tatine nina või mõni muu haigus. Lihtsalt mingi osa inimesi rahvastikust hingab valjult. Ning mind tõesti häirib kui bussis, loengus, raamatukogus, sanatooriumi palatis või jumal teab kus mujal keegi minu kõrval, ees või taga hingab. Nii, et ma seda kuulen. Ei ole vaja mulle seda meelde tuletada, et inimesed hingavad, selleks ei pea lõõtsutama.
See teema on mind juba väga ammu vaevanud ning nüüd sain ta ka blogi raamidesse lõpuks surutud. Blogid on ju popp.
Igatahes suur respekt neile õnnelikele looduse poolt välja valitutele, kes hingavad vaikselt. Minu jaoks on see voorus.

50

nonii. 50 päeva on reservini jäänud. polegi väga palju, arvestades seda, et enamik alles jäänud aega kulub suurte väliõppuste peale. egas tegelt muud polnudki öelda. üle 9 kuu on teenitud ning vatsake ees on endiselt suur kui mitte suuremgi. seega rannahooajaks vormi ennast tõenäoliselt enam ei suuda ajada. kurb. samas on ka pohhui.
lähen täna esimest korda välja jalutama. viimati viibisin välisõhus rohkem kui minut 24 päeva tagasi. loodan, et värske õhu mürgitust ei saa. kopsupõletiku ravi hakkab lõpule jõudma.
lahinguväljal näeme, raisk!

Esimene vikerkaar

The W läheb Iraaki

Tere kallis lambiblogi lugeja, nagu te teate on The W hetkel sõjaväes meie riiki teenimas. Eile õhtul ta helistas mulle ja palus, siia kiire teade edastada - nimelt kavatseb ta pärast sõjaväge minna Iraagi missioonile. Kes soovib võib vaadata, et The W nimi on juba järgmise missiooni nimekirjas. Eks me jääme teda igatsema.

Tolmused kõrvad.

no ma ei tea. mis mõttega ma üldse koristan, kui juba paari päeva pärast kõik kohad tolmu täis on ja tolmurullid mööda põrandat seiklevad? ah?

ja millegipärast olen ma viimasel ajal märkama hakanud, et vanadel meestel (nonii umbes 60+) on üüratult suured kõrvad.
ei tea küll millest selline iseärasus?
või oleme hoopis meie, uuem generatsioon, üks suur hulk väikeste kõrvadega värdjaid?

Privaat Õlleklubi

Eile õhtul mul sähvatas peas, õigemini hakkas mul mõte arenema juba neljapäeval, kui me käisime Bossil külas.
Ehk siis, vanad sõbrad, võiksime luua sellise väikse traditsiooni - saame kokku näiteks iga kuu (või iga kahe nädala tagant), kõik "klubi" liikmed võtavad mingi 1-4 eksootilist õlle kaasa, kusjuures üksteisele ei öelda, mis õllesid kaasa tuuakse. Siis me saame õhtul kokku, degusteerime neid õllesid, anname neile oma profesionaalse hinnangu. Õlle märjukese mekkimise kõravale mängime kaarte, või istume niisama.

Samas see on üleskutse kõigile, kes siin loevad, tehke midagi koos oma sõpradega ! See ei pea olema õlleklubi, vaid võib ka olla ju mineraalvee klubi. Kindlasti meelespidada, et igaõhtu ei ole ka mõtet õlleklubi teha, see oleks juba padujooming.

Eksistensiaalsed küsimused vol 3

Kas saada Peggle grandmasteriks?
Kas Pulsi või presidendi pilsner?
Mida tähendab geograafilise tähistusega vein?
Miks pensinäärid niivõrd varakult ühistranspordis, enne oma peatust püsti tõusevad?
Miks vabadussammas nii palju kirgi kütab?
Miks umbse loengu ruumi ühes nurgas akna avades, vastas nurgas olevad kodanikud instiktiivselt joped selga tõmbavad?
Miks snäki automaatides toidud nii palju maksavad, kuigi müüjat ei ole?

minu igapühapäevane linnaloale järgnev kohustuslik postitus

et siis peaks millestki kirjutama? jah, uus aasta on kätte jõudnud. üpris rahulikult jõudis, kui meenutada eelmisi aastavahetusi, samas kvaliteet pole langenud. kui langeda klišee radadele, siis peaks tegema lõppenud aastast kokkuvõtte. noh, märksõnad lõppevast aastast oleksid:

• bakalaureuse kraadi omandamine
  
• unetuse rekord (64h, aga ma raisk löön selle veel üle!!! vähemalt 8 tunniga!!!)
• reovesi (my love)
• ootamatult tehtud väga hea tööpakkumine, mis kadus sama ootamatult
• magistrantuuri sisse saamine (tänud Ulvile, kes viitsis paberitega ringi joosta!)
  
• ajateenistusse astumine
• edasi pole mõtet kirjutada (vt. eelmist punkti)

ja lääne kultuurile omaselt oleks sobilik teha siinkohal ka rida uusaasta lubadusi, mida ma siiski ei tee, kuna olen sõnapidaja mees ning ei taha sellega endale üleliigseid kohustusi võtta;) küll aga on mul uusaasta soovid ja ootused:

• et see kuradi ajateenistus juba läbi saaks (145 päeva veel)
• et saaks (tasuvale) erialasele töökohale
• et saaks normaalse elamise ülikoolilinna
• et teha läbi paar korralikku jalgsi/rattamatka ja mõni roadtrip
• et inimesed räägiksid omavahel (eh, kummaline või mis?)
• et suudaksin ennast lõpuks korralikult maani täis juua
• ja tegelt veel rida asju, mille avaldamisel puudub suurem mõte.

tegelt on need soovid ja ootused üpris idealistlikud, ent kirjutada ikka võib ju? ning tegelikult on kogu meie tulevik väga suures osas ikkagi meie endi kätes. vähemalt mina olen selles veendunud. seega keegi teine neid soove peale iseenda täitma ei tule. lihtne!

ahjaa, kallid sõbrad, hinnake oma vabadust. tegelt on see päris hea asi, see vabadus.

Eesti muusikast ja inimestest...

Avastasin just, et Eesti muusika on vist tuhast tõusma hakanud. Ei, ma ei mõtle mingit popmuusikat, nagu mingid Nikid ja Marileenid ja The Sun'id jms. Ma mõtlen midagi veidi vähem populaarsemat, mida näiteks Sky Plussist iga päev (või lausa tund) ei kuule. Kõige kiuste ei oska aga ma öelda ühtegi head Eesti artisti, kes millegi uue ja heaga viimasel ajal hakkama on saanud (lihtsalt ääretult sitt nimede mälu) kui Hannaliisa Uusmaa välja arvata. Oskan ainult soovitada, et kuulake Raadio 2-e õhtusel ajal terve nädala ulatuses ja midagi jääb kindlasti kõrva. Olgu selleks siis midagi indie või d&b stiilist, või hoopis electrost või tavalisest klubimuusikast. Uskuge, ka raadiost võib head muusikat tulla. Ka eesti raadiost.


Ning lisaks jõudsime üheskoos sõjaväes arusaamale, et põhimõtteliselt on olemas kolme tüüpi inimesi:

a) need, kes saavad aru rääkimisest
b) need, kes saavad aru karjumisest
c) ja need, kes saavad aru peksmisest

Ja tegelikult on olemas veel neljaski grupp: need, kes on puhta lollid ning ei saa mitte millestgi aru.


Nii, ja kuhu gruppi sina kuulud ?!?

Ebapost.

Nojah, Printsess ei ole enda üle eriti uhke. Väikese ehmatusega selgus, et tema viimane postitus lambiblogisse ulatub üldsegi mitte praegusesse aastaaega, vaid hoopis aprillikuusse. Ega Printsess ei oskagi enda kaitseks midagi öelda. Ja samas ei pea ta seda vajalikukski.
Siiski võib Printsess öelda, et ega ta lambiblogi ära unustanud ole. Päris mitmel korral on ta üritanud poste kirjutada ent tulutult. Tuleb lihtsalt tõdeda, et Printsess pole mingi kirjaneitsi ja kui midagi teinud pole, siis pole ju ka midagi kirjutada.

Shubidubiduu, Printsess ütleb guuud baai tu juuuu.

197

vaatan siin, et Tarqi toodab edukalt uusi poste blogisse, samal ajal kui ülejäänud rahvas loorberitel puhkab (shame on you, you filthy bastards). seepärast mõtlesingi ise kah midagi kohustuslikus korras siia kribada.

197 päeva on jäänud reservini. pikk periood endiselt, mis tuleb endale võimalikult lihtsaks ja kergeks teha. aga eks näeb, mis saab.
nüüdsest elan ligi 70 mehega koos ühes viilhallis. omamoodi elamus, eriti just mitmest halli nurgast lõugav rämps-trance, mis ajapikku lihtsalt ajudele hakkab. sellistel kordadel tekib mul peas retooriline küsimus, kuidas inimesed sellist muusikat päev läbi kuulata suudavad ning miks nad peavad seda valjult tegema.
ühtlasi sain ka teada, et rootsi päritolu suitsuküünla suitsu kannatab minu organism suhteliselt hästi, võin vabalt seda ilma gaasimaskita pool tundi sisse hingata, samal ajal kui osad kaasvõitlejad kiirelt värske õhu kätte ropsima põgenesid. seega 1:0 minu kasuks.
kuna ajateenistus on kui üks suur mäng, kus pidevalt sõda imiteeritakse, siis imiteerisime ka linnalahingus sõda. vaenlane oli relvastatud Airsoft relvadega, mis tulistavad pisikesi plastikkuule. pihtasaamisel on veits valus küll, lähedalt saades eriti. antud kahte asja kokku pannes võin teha järelduse, et sain linnalahingu harjutusel efektselt surma. nimelt sain airsoft valangu näkku, mis päris elus lahingmoonaga oleks minu peast minimaalse hulga inimest meenutavat osa alles jätnud. vägev, kas pole?

jõudsime üheskoos teiste võitlejatega ühisele järeldusele, et vähemalt pooled elukutselised kaitseväelased (tegelikult ka allohvitseridest ajateenijad) on niiöelda tsiviilis täielikud tossikesed ja äpud jne, või siis lihtsalt mingid labased peded, kes suudavad kaitseväes neile omistatud määrustikupärase ülema käsuõiguse kaudu endast madalamaid kaitseväelasi nussida ja käsutada ja muud moodi võlli mängida ja alandada. sõjavägi on kui väike mikroühiskond, kus kehtivad omad reeglid ning kus saavad kõvad tegijad olla ka need, kes tsiviilis seda teps mitte ei ole. teisisõnu, sõjaväes kipub rahvas ära tõusma. haledalt, kusjuures. samas on ka suurepäraseid erandeid, kus kohtab tõelist mõistmist ja inimlikkust, haritust ja arukust. müts maha nende meeste ees.

nüüd raudselt tekkis küsimus, et mida ma selle postiga siis mõtlesin. haa, viska pilk blogi pealkirjale ja sa mõistad, et mitte ühelgi selle blogi postil ei peagi mõtet olema. lambiblogis on ka lambipostid.



lõpetuseks üks kõlav tarkusetera ajateenistuse teemadel:

"Nussi sitta palju tahad, sitast saia ikka ei tee" ( õp T.T)

Ulvi sünnipäev "Rodeo Saloonis"

neljapäevati oli seal karaoke, lauluoskust polnud vaja.

Täna kell 12:58, Tartu Kaubamaja bussipeatuses...

...nägin üht noort naist, nutmas. Ta oli üksinda kõigi nende inimeste hulgas, toetudes vastu külma betoon seina. Keegi ei teinud välja, mina ei teinud välja, aga valus oli ikkagi vaadata...

Krõpsud, jäätis ja Martini

Tere,

Tahaks teiega jagada muljeid, eilsest toredast õhtust The Answer'i juures.

Kohal olid:
The Answer
Human tourch ala Kunn
Tra ahv ala Mölakas
Tarqi
Ulvi ala Fishgirl

Olulisemad momendid tollest õhtust:

• Söögiks oli 9 pakki krõpsu ehk ca 1kg, tipikastet ca 800g, üks 300g pizza ja 5 liitrit jäätist. Ning me ei söönud kõike ära.
• Joogiks oli 1 liiter Martini bianco't, 4 Ale Cog Premiumi ja umbes 8 pudelit Saku Rock'i.
• Tegevuseks olid erinevad kaardimängud. Vagiina (endise nimega Hiina turakas), turakas ja valetamine.
• Õhtu parim mõte, kuid mida ei toestatud - kaardimäng Gentelman
• Uued nimed, millega võib antud inimeste poole nüüdsest pöörduda. Tra ahv - Baari-Martin; Kunn - Kaunase-Tamur; The Answer - Pacman.
• Õhtulaulu viisike: come on pick it up, you gotta pick it.
• Õhtu mõtetera Baari-Martinilt: What goes around, comes around. (öeldes seda kui The Answer terve suure paki kaarte jälle endale pihku korjas )
• Õnnelik lõpp - keegi ei oksendanud ega jäänud väga purju

Vot nii ta oligi

Kass

Üldiselt olen ma loomaarmastaja aga mulle ei meeldi, kui kass mulle peale tuleb. Viimasel ajal tuleb eriti suur kass peale siis, kui linnaloa lõpuni on jäänud vähem kui 6 tundi. Ning eriti suur kass tuleb peale siis kui tean, mida eriti rõvedat algav väljaõppenädal endaga kaasa toob. Jesss...

Elu veebikeskkonnas paistab aegapidi välja surevat. Lambiblogi seda otseselt küll ei tõesta, kuid kaudselt küll. Nimelt, erand kinnitab teadupärast reeglit. Muus osas on aga asi trööstitu: MSN on kuidagi tühi, Orkutis tekib nädala aja peale käputäis uusi scrappe ning needki on minu ringkonnas tekitatud peamiselt 2 inimese poolt. Samas, koolielu on nüüdseks vist juba täies hoos ning muud tegemised samuti. Ehk ongi jõudnud kätte aeg, kus küberruum on ennast lõpuks ammendanud, vasikavaimustus uutest IT alastest leiutistest kaduma hakanud ning vahetu suhtlemine ja koosolek inimestega lõpuks oma teenitud koha igapäevaelus tagasi võitnud? EI tea, eks näis...

Ahjaa, reservini on jäänud 222 päeva. Ei tundugi esmapilgul eriti palju, samas kui teisendada see 7 kuuks ja 9-ks päevaks, siis on seda ikka kuradi palju:(

Do It Yourself

Pärast päris mitmeid nädalavahetusi sai mu "aktiiv"subwoofer siis valmis. Ehitamine ise võttis umbes 2 nädalavahetust. Põhiaeg läks juppide otsimise ja aja leidmise jaoks.

Pildid:
http://theanswer.planet.ee/sub/

Võimendi sai muretsetud tevalo foorumi kasutaja Jyrka käest. Võttes väikse riski, tegin võimendi korpuse ise, vanast kapiuksest. Siiani ei ole võimendi veel põlema läinud :D ja radikas ei lähe isegi mitte leigeks. Võimendi kast tahab veel liistu nurkadesse.


Kasti mõõdud ja arvutused tevalo foorumist ja bassbox pro-d kasutades.
Tevalost sai ostetud Visaton'i element T200 ja kaks kotti vatiini.
Banana plug pistitkud sai ka Tevalost soetatud.
Juhtmed sai ostetud Tallinna järveselveri A-soundist(Noortehnik).
Inverter vana hea "solgitoru" Ehituse ABC-st.
Vineer 21mm paksune, TVMK-st. Vineerid läksid kokku kruvidega ja vahele läks Moment silikoonliim(täpne nimi ei ole meeles hetkel). Lõppviimistlus on alles ees. Plaan on panna nurkadesse liist ja ülejäänud kast ära lihvida ja siis ära peitsida/lakkida.

Kliiniku öövalve & varjupaiga kassipojad

Tere,

Olen siis Maaülikooli väikeloomakliinikus öövalves. Kõik läksid magama ja mina veel õpin homseks eriepizootoloogia kontrolltööks. Koertele sai morfiini süstid tehtud (intern tegi). Millegi pärast usun, et neil oli seda väga vaja, eriti ühel Jack Russel tõugu koeral, kellest auto sõitis edasi-tagasi üle (ja põgenes). Röntgenis oli näha, et puusaluu oli viiest kohast murdunud.

Aga muidu on täna väga vaikne. Välja arvatud üks pekingi-mingi-nähvits, kes õieti ei oska haukudagi. Võib-olla on ta selle pärast pahane, et talle enam morfiini ei anta.

Väike soovitus kah. Nimelt kui sa armas lugeja soovid, või keegi su tuttav soovib varjupaigast võtta endale ühte armsat väikest kassipoega, siis ärge tehke seda. Kuna üsna varsti võite end leida kuskilt loomaarsti juurest, kes küll võib püüda kõigest väest, kuid see kiisuke sureb ikkagi ära. Ma ei hakkaks laskuma detailidesse, kuid näiteks minu kolme öövalve ajal on 4 varjupaigast toodud kassipoega siin kliinikus kõrvad pea alla pannud.

Nii et mõelge.

98 päeva

... ehk lugu sellest, kuidas ma midagi tegelikult siia kirjutada ei oska ning kirjutan ainult puhtalt moraalsest kohusetundest. Aga see selleks.

Teisisõnu, 98 päeva olen viibinud praeguseks ajateenistuses ning 238 päeva on veel reservini jäänud. Nagu iga vähegi matemaatikas orienteeruv inimene märgata võis, siis pole vähemalt esialgu mõtet reservini päevi küll lugema mõtet hakata, kui just musta masendusse langeda ei taha. Ning seda ma siiski veel ei taha.

Senised linnaload ning puhkus on edukalt tõestanud seda, et tsiviilis pole võrreldes sõjaväega nagu munnigi mul teha. Istun ainult arvuti taga, saan heal juhul mõne sõbraga kokku, taon piljardit või pokkerit ning üritan ka midagi alkohoolset kõrist alla kallata, kuid kõigest sellest jääb ikka kuidagi väheseks, et mulle midagi pakkuda. Asi meenutaks juba nagu keskea kriisi, kus ollakse tüdinenud oma senisest rutiinsest elust ning vajatakse mingeid radikaalseid muutusi, et elule uus tegu, mood ja mõte anda. Ning seepärast polegi imestada, et mul on tekkimas uus kinnisidee peale ajateenistust võtta ette hunnik mitmepäevaseid jalgsimatku üksinda kuhugi metsasügavustesse või rabaavarustesse või mida iganes. Eestimaa on küllalt ilus ja elamusterohke, eriti arvestades seda, et ma nii vähe Eestis ringi liikunud olen.

Äkki ehk suudan kokku ajada piisavalt majanduslikku ressurssi, muretseda endale korralik matkavarustus ning leida tahtejõudu oma plaanid ka teoks teha. Siis ehk leian omale äkki ka mingi tõelise ning südamerahu pakkuva hobi, mis ju tegelikult jooksvaid kulutusi praktiliselt ei nõuagi. Elame näeme. Kuid tõesti ei viitsi enam niisama passida tühjalt. Tõeliselt siiber on sellest. Oleks aeg muutusteks ja eelkõige tegudeks. Samas vaikselt olen valmis ka selleks, et kõik see suur vasikavaimustus haihtub sama kiiresti nagu ta ka tekkis. Kogemused on seda kahjuks liigagi tihti näidanud.

Imekombel lambiblogi polegi päris välja surnud, mille üle on mul väga hea meel. Samas pole blogija Printsess pea kolm kuud juba ühtegi postitust teinud, mis mind veidi murelikuks teeb. Aga eks elu teeb omad korrektuurid, nagu mulle endiselt öelda meeldib.

Igatahes sai siia midagi jälle kirja. Tükiks ajaks rahu majas jälle.

Õppemaks ja OECD = debiilikud

Antud teema ajab mul alati s**a keema.

Lugedes hiljuti ilmunud OECD raprotit Eesti kõrghariduse kohta, avastasin seal huvitava paradoksi. (tsiteerides Eesti Päevalehe artiklit)

Eesti kõrgharidussüsteemi suurim puudujääk on see, et kõigil ei ole võrdseid võimalusi sellele ligi pääseda – liiga suurt rolli mängib endiselt noorte sotsiaal-majanduslik olukord.

Seda me teame niigi, et vaeste perede lastel pole erilist võimalust ülikoolis läbi lüüa. Kuid siis millegi pärast annab OECD järgneva soovituse.

Eksperdid tegid ettepaneku juurutada süsteem, mille järgi kõik üliõpilased maksavad ise poole oma õppemaksust ja riik poole. Vaesematest oludest pärit üliõpilastele tuleb anda aga lisatuge.

Huvitav mida mõeldakse "lisatoe" all? Kuidas see ettepanek vähendaks ebavõrdsust? Äkki OECD oleks pidanud lihtsalt ütlema, et kõik inimesed ei peagi minema ülikooli.

Oletame, et õppemaks siiski tuleb ja ongi nii, et ise maksad poole ning riik ülejäänud osa.

OK olukord on siis järgmine:

Loomaarsti õppeaasta maksab tudengile 66000.- (kuigi riik maksab hetkel tegelikult 125000.- ühe koha eest)
50% sellest on 33000.-
oletatav õppelaenu suurus ca 60000.-
õppeaeg 6 aastat

summa kokku 6*60000 = 360000.-

(R.I.P. loomaarsti haridus)

Seega ülikooli lõpetades on tudengil nii diplom, kui ka väiksema suurusega kodulaen.
Alustades iseseisvat elu oleks vaja ju kuskil elada ka, milleks tuleb omakorda laenu võtta. Samas huvitav kuidas pangad suhtuvad miljoni krooni laenamisse, ilma töökogemuseta inimesele.

Üks väga huvitav aspekt on ka iibe probleem, nimelt käib mingi tõsine töö selle nimel, et eesti rahvast hoida välja suremast. Kuid samas need noored inimesed, kes on kõige paremas eas, et lapsi saada on lihsalt ennast silmini kinni laenanud.

Miks inimesed numbreid ei tunne?

Sai siis reedel hakatud bussiga Tartust Rapla tulema. Piletid netist ilusti kõrvuti ostetud, et saaks tüdrukuga koos istuda. Kuna ei viitsi eriti rabeleda siis sai bussi peale mindud alles suht lõpus(Suur viga!). Muidugi oli keegi tubli inimene juba meie koha peal ja rohkem kahte kõrvuti vaba istet ei olnud. Palusime siis ilusti noormehel ära istuda. Noormees muidugi hakkas jahuma sellest, et tema koht on ka ära võetud ja tema ei istu kuhugi. Kuna ei tahtnud suuremat skandaali tegema hakata siis sai ka asi sinna paika jäetud. Siit ka küsimus, kas on väga raske lasta kahel inimesel kõrvuti istuda, eriti kui sul endal on jumala savi kelle kõrval sa istud? Ja eriti veel siis kui sa vale koha peal istud? Ja kes selle tüübi koha ära võttis? Kas tõesti tuleb kellegile veel üllatusena, et buss läheb reedeti lõpuni täis ja alati on mingi jama nende kohtadega? Miks inimesed numbreid ei tunne?

Kes elavad Annelinnas?

Armas lambiblogi lugeja, kui sind vaevab küsimus, millised inimesed elavad Tartus, linnajaos nimega Annelinn, siis ära muretse, kohe saad sellele vastuse.

Põhimõtteliselt elab seal 3 tüüpi inimesi

1. Tudengid, kellel pole piisavalt raha, et kuskil kesklinnas korterit üürida, kuid samas ei taha ka ühikas elada.
2. Vanurid, kes on sinna kolinud või jäänud, et veeta oma viimased elupäevad betoonkuubikutes.
3. Noorpered, kes koguvad raha, et endale esimesel võimalusel äärelinna maja osta.

Mitte, et ma Annelinnast halvasti arvaks, aga nii lihtsalt ongi.

Ja tahaks veel öelda, et lambiblogi on suvepuhkuselt tagasi !!

aiai.

no mis mõttes ma olen üle kahe kuu ära ning lambiblogisse on ilmunud selle ajaga ainult 3 postitust, millest kaks on pealegi veel ainult pildi kujul esitatud. häbiväärne lugu. ma ennustasin küll lambiblogi allakäiku aga sellisel kujul ma seda päris ette ei kujutanud, pigem kujutasin seda ette väärika langusena. langegem väärikalt, kaaskannatajad.

teie tulevane nooremseersant ja jaoülem.

Suvi - õujee

Horror

mida ma suvel teinud olen?

vastus:

seemendan lehmi, sõidan punase Seatiga (spermapütt kongis), sõidan jalgrattaga ja lahkasin põllu peal ühe vasika ka ära.

Vot nii

minek.

Nonii, ongi minek. Vähem kui 12 tunni pärast alustatakse minust uue vabariigi normide kohaselt 'mehe' vormimisega. Lausa 11 kuud vormitakse. Kaua tehtud kaunikene... (kuigi väidetavalt Eesti ajateenistus 'poistest' mehi ei tee. Ning mina ei pea ennast poisiks kah, vanust ligi 22 aastat ju, kämoon. Kuid seaduse ees on kõik võrdsed)

Nagu näha, on Lambiblogi jätkuvas kriisis, ning võtan endale ülbuse öelda, et minu lahkumine tsiviilist vähendab blogi viljakust veelgi. Vot nii tähtsaks pean ennast. Aga eks teil kõigil, kaasblogijatel, on nüüd võimalus vastupidist tõestada. Aga arvan siiski, et kõigest hoolimata lambiblogi kaob unustuste hõlma... Kõik hea saab ükskord otsa, kõik. Küsimus on lihtsalt ajas.

Igatahes olge tublid ning tehke vähemalt kord kuus üks post;) Kui mulle võimalus antakse, siis teen minagi.


Teie Lambiblogi vaimne liider (taaskord päris ülbelt panin, või mis?)

Kassiblogi algus?

segased ajad.

nonii. mõõn lambiblogis jätkub. ning ärge tulge mulle valetama, et teil pole aega kooli kõrvalt siia kirjutada. haaa

igatahes, uus magamatuse rekord on kirjas. auväärt 64 tundi kõlab minu jaoks vähemalt mingi aeg küll piisavalt soliidsena. samas kallid kaaskodanikud, kui teil peaks iial tulema tahtmine kah analoogset rekordit püstitada, siis kindlasti ärge valige selleks ajaks lõputöö kirjutamise viimaseid õhtuid. otsustasin oma lõputöö uuesti läbi lugeda ning lapsikute vigade hulk, mis tõenäoliselt suurest magamatusest tekkinud oli, oli drastiliselt suur. lausa kohutav, tabelitel puudusid nimed, joonistelt olid jooned puudu ning minu enda kommentaarid olid kah töösse sisse jäänud osad. moraali antud jutust leiate ise ülesse.

nojah, mis nüüd siis. võiks ju igast mingeid mõttetuid seiku oma igapäevaelust siia kirjutada, a'la sellest kuidas peldikus sitale minnes võiks enne maha istumist potilt kaane kah ülesse tõsta, või näiteks sellest kuidas neljast õllest ning paarist lonksust Vana Tallinast on võimalik ennast täiesti sodiks tõmmata. kuid keda see ikka nii väga tegelikult huvitab.

igatahes järgmine postitus siin blogis kvalifitseerub juubelihõngulise sajanda postituse alla. seega, kes tahab auväärt postitust enda nimele või lihtsalt taaskord üht labast põhjust tähistamiseks, andke minna. omalt poolt mina selle sündmuse tähistamiseks kinke ei paku, hurrraaa ei karju ning klaasi ei tõsta. motivatsiooni peate ise leidma.

surm Atlantise tibi käe läbi.

Kui ma käisin teisipäeval jooksmas, nägin ühte pikemat kasvu, blondide juustega beibet. Ta tegi Tähtvere pargis mingeid kickboxi, kung-fu või karate liigutusi, vägagi osavalt.
Siis mul tekkis mõte, et kui ma läheks teeks talle mingi vana-hea "ema sul on...." nalja, siis ei valmistaks tal minu tapmine tõenäoliselt mingeid probleeme.

Palju õnne, lambiblogi!

Nonii, lambiblogi ongi saanud tänase päevaga täpselt ühe aastaseks. Mina kui päris esialgne lambiblogi füüsiline ja ideeline autor (jah, olen nii ülbe ja tunnistan ennast selleks, olgugi et midagi poleks sündinud ilma The Answer'i toetuseta) poleks iial uskunud, see blogi nii kaua vastu peab, et temasse ikka veel kirjutatakse. Aga ennnäe, imesid sünnib.
Seoses lambiblogi sünnipäevaga ja sellega, et ma pole juba neli kuud mitte ühtegi postitust teinud, otsustasin ma avaldada mahukat statistikat lambiblogi kohta. Käesolev idee koorus juba aasta alguses kui mitte eelmise aasta lõpus, koostöös Printsessiga. Nüüd ongi paras aeg antud töö vili avaldada. Mitmesugused graafikud on kättesaadavad spetsiaalsel lehel (külasta kindlasti), sest neid siia postitusse oleks veidi ebameeldiv olnud toppida. Üldise ülevaate aga annan ma siin:

• Aastakese jooksul on lambiblogisse tekitatud kokku 96 postitust. 100 oleks võinud ikka täis tulla, aga mis sellest. Enim postitusi on genereerinud veteran The Answer, kokku 31 postitust. Temale järgnen mina (The W) 30 postitusega, Tarqi on suutnud aega leida 12 postituse tegemiseks ning Printsess on andnud omapoolse panuse 23 viljaka postituse näol.
• Spetsiaalselt statistika lehelt võib selgelt välja lugeda seda, et postituste tegemise sagedus on tunduvalt ajas vähenenud võrreldes blogi algusaegadega. Loodame, et languse tendents peatub. Langus valitseb kõigi liikmete seas, v.a. Tarqil, kes on ühtlaselt stabiilne. Thumbs up.
  
• Kõige enim postitusi tehakse laupäeval ja pühapäeval (võrdselt 19% ehk 19 postitust päeva kohta), mis on ka loogiline, sest siis on nädalavahetus ning aega rohkem ning võimalust reedestest ja laupäevastest joomadest muljetada. Seega, keskmiselt iga 3,8 päeva tagant tuli lambiblogisse uus postitus, kuigi nii kõrge keskmise on tekitanud lambiblogi algusaja kõrge viljakus. Selge kriis on aga neljapäeviti, mil on tehtud kõige vähem postitusi - kokku 8.
  
• Ööpäevases lõikes on kõige aktiivsem periood kella 19:00 - 02:00. Tõsi, enne keskööd asi veidike vaibub, ent kohe peale seda antakse uue hooga minna. Enim postitusi (12) ongi tehtud ajavahemikul 00:00 - 00:59. Kahju on aga sellest, et kella kahest öösel kuni hommikul kella 9-ni pole ühtegi postitust tehtud. Aga ehk jõuame veel, enne kui välja sureme.
• Keskmiselt on lambiblogis kasutatud ühe postituse tegemisel 117 sõna. Kokku oleme kasutanud aga 11270 sõna, mis teeb keskmiselt 20 lk A4 arvutitrükis teksti. Seega materjali on aasta peale täitsa korralikult. Kõige suurem lobamokk olen loomulikult mina (The W), kes on kokku kasutanud 5769 sõna, järgnevad Printsess 3397 sõna, Tarqi 1377 sõna ning The Answer 727 sõnaga. Spetsiaalsel statistika lehel on ära toodud ka vastavad keskmised sõnade arvud postituse kohta, lisaks isiklikud tippmargid.
• Nonii, nüüd kommentaaridest. Kõige rohkem kommivad blogijatest ise The W ja The Answer, vastavalt 73 ja 62 kommentaari kokku. Teised blogijad jäävad juba vähemalt 2 korda alla. Rõõm on aga ka selle üle, et ka mitte-lambiblogi liikmed on suutnud tekitada 20 kommentaari.
  Keskmiselt enim kommenteeritud blogija on Printsess, kõige vähem on kommenteeritud The W-d.
  Ka enim kommentaare ühe postituse kohta on samuti kogunud meie populaarne Printsess, vastavalt 13 tükki.
  
• Lõpetuseks ka natuke külastajates. Tänahommikuse seisuga on meil alates 30. juunist olnud 1739 külastajat. Päris palju sellise kaliibriga blogi kohta minumeelest. Iseasi, kui täpne ja adekvaatne see counter on. Ära võib tuua niipalju, et päevas on meil keskmiselt 5,6 külastajat ehk unique visitors. See on siis see näitaja, mida counter arvestab. Kuidas ta seda arvestab? Nendesse detailidesse ma parem ei hakka laskuma. Ning keskmiselt avatakse meie lambiblogi lehekülge päevas 10,9 korda, seda kaasaarvatud ka meie enda poolt. Vist?!?
  Spetsiaalselt statistika lehel olevast graafikust selgub see, et just siis kui meie blogijad on loomekriisis, on kõige rohkem lehe laadimisi, seda siis neljapäeval. Raudselt kõik blogijad käivad aegajalt blogil siis silma peal hoidmas, ega keegi pole ehk nende asemel äkki bloginud. RAUDSELT !!! Samas on külastajate aktiivsus kõige suurem reedeti, ent erinevused ei ole piisavalt suured, et mingeid põhjapanevaid järeldusi teha saaks.
  Ning kõige viimaks on spetsiaalsel statistika lehel ära toodud graafik ka kogu counteri eluajal esinenud külastajate aktiivsusest. Vaatepilt on kirju ning mingeid sessoonseid erinevusi usaldusväärselt välja lugeda minul ei õnnestunud, kui siis väikene hiljutine aktiivsuse langus, mis tingitud ka blogi enda passiivsusest. Seega võib siiski väita, et külastajaid (unique visitors) on meil enamvähem stabiilselt.
  

Kindlasti jäi mõni oluline või vähemoluline statistiline näitaja mul avaldamata ning kahe silma vahele, kuid mis sellest. Vähemalt olen ma oma postituse nüüd teinud ning tuleb ühiselt loota, et jätkame ka tulevikus, kuigi minu panus järgneva aasta jooksul tunduvalt kahaneb, kuna tuleb aega teenima minna. Kuid alati saab kampa võtta jälle mõni uue ja toreda blogija. Või siis lihtsalt loota kaasblogijate peale, kes ehk ikka vahel mõni hea postituse teevad

Lõpetuseks soovingi lambiblogile palju õnne sünnipäevaks ning kindlasti pikka iga!