jah, nagu pealkirigi ütleb, peab elus miskeid eesmärke ikka olema, et oleks, kuhu (ja mille nimel) edasi rühkida. ja veel, kui tahta enda üle uhke olla, peaks aegajalt võtma sihukesi eesmärke, mille täitmisest kujuneb natuke nagu eneseületamine.
need asjad, mille üle ma uhkust tahan hakata tundma, on:
1) mööduda oma blogipostituste arvuga meie edutabeli kahest viimasest (Tarqi und TheAnswer)
2) kirjutada see kuradi lõputöö õigeks ajaks valmis (ja mitte lihtsalt lõputöö, vaid väga hea, kui mitte suurepärane :P)
3) saada oma tööülesannetega hästi ja õigeks ajaks hakkama
missugused on teie eesmärgid, kallid lugejad?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
jumal, jumal, nii raske küsimuse esitad siis...noh, eh, ah, õõõõ, ei oska öelda.
mina ütlen kohe ausalt ära, kerget (ainult õige kerget) piinlikustunnet tundes, et minul pole mingeid eesmärke. isegi mitte kõige igapäevasemaid, stiilis täna peaks pesu pesema, poodi minema, külmkappi sulatama jne. alati saab kõike edasi lükata, ära jätta.
eesmärki võttes asetan endale kohustusi, kohustused mulle väga ei meeldi.
eesmärki võttes sean end olukorda, kus üheks tõenäoliseks karmiks reaalsuseks on läbikukkumine, pettumine endas.
eesmärke pole mõtet seada, kui motivatsiooni, tahmist, jõudu, viitsimist ja julgust nende poole püüelda tegelikult polegi.
Ilmselgelt dramatiseerin ma üle, sest alati saab olukorda parandada eesmärkide mikromajandamisega ehk võtta endale saavutatavad eesmärgid, õppida oma vigadest, saada jõudu ja kogemust läbikukkumistest, et teistel katsetel juba edukam olla.
aga lihtsam on lihtsalt hulpida elumeres, lasta endal lainetel ülesse-alla, edasi-tagasi kanda, kord vastu rannikukive, kord mitte. paraku ma ujuda ei oska ning vesi kah väga ei meeldi.
ahjaa, meenus siinkohal meie sõbra Sveni ütelus: " ma ei aja latti maha. ma lihtsalt ei hüppa"
(halamise ja negativismi võrratu kunst)
njaah, see kõik on mulle liigagi tuttav. a ma arvan, et nii kaua kui see eesmärgitus endale ajudele ei hakka, siis on tegelt hästi. mul hakkas ajudele ja vist esimest korda elus olen alles nüüd jõudnud punkti, kus mul on selge soov TEADLIKULT oma elu ohjad enda kätte võtta.
ullumaja...
liiga tõsised teemad äkki lambiblogi jaoks?
Postita kommentaar