11. SP

Vähemalt korra aastas jõuab kätte jälle see hetk, kus lambiblogi vaimne ema tuleb ootamatult välja teatega, et kohe-kohe on lambiblogi sünnipäev. Ilma temata ei oleks see ilmselt kunagi tähistatud saadud.

Seekord tegime sohki ja pidasime nõndanimetatud sünnipäeva päev varem ära. Heaks tavaks seda varem ära pidamist vist ei peeta aga lambiblogi saatusele see nüüd küll kuidagi veel halvemini ei saaks mõjuda kui praegune olukord juba on.

Tähelepanelik lugeja loendas juba pildilt kokku 11 küünalt, mis tähendab, et lambiblogi on internetis kättesaadav olnud juba 11 aastat. Oh my kuidas aeg lendab. Üllatuslikul kombel leidus poes ka täpselt üheteistkümne saiakesega "kringel"- IT'S A SIGN! 

Tagasivaade 2016. aastale

Tähelepanelikumad on mõistnud, et Lambiblogis enam eriti midagi suurt ei toimu. Või noh, peaaegu üldse ei toimu midagi. Aga miks mitte siis see aastane vajakajäämine kompenseerida näiteks mahuka klišeehõngulise aastalõpukõnega? Aga tõesti, miks mitte - prooviks taaskord.

Ma ei saa rääkida siinsete blogi liikmete igaühe elu ja läbielamiste eest, kuigi õnneks enamuse tööde ja tegemistega on suures osas täitsa hästi õnnestunud kursis olla. Seega ju võiks vaadata ka teiste eest aastale tagasi kuid sedasi pole teemakäsitlus piisavalt objektiivne ning seepärat lähtun ikkagi eelkõige endast ning vaatan aastale tagasi just läbi enda kogetu. Kui selle käigus saab mainitud ka mõni teine liige siin ilmselt just seepärast, et jagasime seda kõike ühiselt.

Nii mõnelegi siin on teada, et mälu pole kindlasti mitte mu tugevaim külg ning sestap üritasin mööduva aasta tegemistest leida vihjed läbi enda tehtud fotode. Peamiselt siis just telefoni abil tehtud fotode, sest kunagine fotonduse kirg peegelkaameraga - kui seda lühiajalist tugevat huvi, tahtmise ja teovõime perioodi üldse sõnaga kirg iseloomustada saab, on tõenäoliselt igaveseks lahtunud.

Mida ma siis leidsin neilt fotodelt? Selgub, et koos printsessiga sai läbi meie National Geographic'u kollaste akende külastamise projekt. Teadaolevad ametlikud aknad (23 tk) on kõik nüüdseks külastatud, kuigi siseringkonnas levivad kuulujutud, et neid on siiski plaanis ka teistesse Eesti piirkondadesse rajada.

Aasta esimeses pooles võtsin aktiivselt kätte oma tervise. Nimelt otsustasin lahti saada oma ainsast soolatüükast, mis on mu vasaku käe nimetissõrmel püsivalt olnud juba vähemalt viimased 15 aastat. Proovitud sai kõiki teadaolevaid ravivõtteid, mida seni veel proovinud polnud. Alates erinevate hapete ja muude oksüdantide kasutamisest lõpetades käsimüügis olevate külmutavate ainete ja kuudepikkuse tüüka kinni teipimisega. Nendest viimane pidi osade teadusartiklite põhjal vaata et kõige efektiivsem olema. Tulemusena saab paraku maha märkida ainult seda, et teatud hetkedel omandas sõrm sellise välimuse, kus tekkis juba kahtlus, kas teine üldse käe küljes veel püsib. Soolatüügas aga elab tänaseni edukat elu mu sõrme küljes edasi. Wat do?

Tervisega seostub ka ilmselt aasta alguses küpsenud plaan, et iga kuu kõnnin rohkem kui eelmine kuu. Kuni juunini nii õnnestuski teha, aga siis tulid puhkused ja muud mitteregulaarse iseloomuga tegemised ning ei õnnestunud ka sügiskuudel enam korralikult järje peale saada. Seega jäi Endomondos registreeritud aastane jalgsi kõnnitud kilometraaž sinna 2700 km kanti. Aga kuna taotluslikult ei ole selle hulka arvatud näiteks kodulähedaste toidupoodide külastamine ja muud väiksemad otsas, siis loomulikult on tegelik kilometraaž veidi suurem. Väiksem kilometraaž

tuli juulis, kus tänu puhkusele sai kõnnitud kõigest 94 km. Suurim aga septembris, kus õnnestus kõndida üle 268 km. Harju hea keskmine olekski olnud 250 km kuus.

Aprilli lõpus Pärnu randa külastades omandasin väärtusliku kogemuse, kus õppisin et liivarannas ohutuna näiv liivakuhi võib sinna peale astudes sind poole sääreni enda vesisesse liivamassi imada. Minu antipaatia liiva vastu sellega jätkuvalt säilis või lausa süvenes.

Mai lõpus sai härradega Lääne-Eestis matkamas käidud. Uus matkakott õigustas ennast kenasti ning tegi matka meeldivaks. Teistele härradele tegi matka meeldivaks aga hoopis tohutu kogus kanget alkoholi, millest suurem osa juba esimesel päeval ära tarbiti. Oli igati meeldiv matk ja loodetavasti see väike traditsioon jätkub. Matkalt jäid meelde ka erinevad käibefraasid, millest enamik tuleb autentsuse huvides esitada karjuvas kõnemaneeris. Eredamad näited on "Vaata, otse ees" (vms) ja "Vastaa!". Viimase kohta on olemas eluline näide ka allolevast ETV saatest, algusega 11:45:

http://etv.err.ee/v/meelelahutus/saated/286ca5f6-63e9-48f0-a88e-6fae371dd05c/pakapikudisko-etv-2008

Sügisel sai ostetud endale uus ja kallis madrats lootuses, et see mu elukvaliteeti märgatavalt parandab. Tänaseks võib väita, et investeering materiaalsesse varasse pole soovitud määral soovitud tulemusi siiski taganud. Aga parem ikka kui enne vist...

Tööalaselt võiks aastat pidada ju kordaläinuks. Uued tööruumid, paremad toakaaslased/kolleegid, uus ametikoht ja suurem palganumber. Kui aga samas need asjad kõrvale jätta, siis leidub kõigel ka teine pool, mida illustreerivad üheaegselt nii minu enda kui kolleegide järgmised seisukohad: "Sooviks hoopis mingit liinitööd, ei mingit vastutust ega pinget", "Tegelikult ei ole see üldse halb väljavaade, kui meid lahti lastakse", "Valgust tunneli lõpus veel ei näe" jne. Mixed feelings, nagu öeldakse.

Kui  aga aastale tagasi vaadata ja üritada kõik läbitu kokku võtta, siis võin küll ausa südamega väita, et oli hea aasta. Seda, kas ka parem kui eelmised aastad ei oska öelda aga see polegi vast enam oluline.

Loodan, et ka teistel siin oli üldjoontes hea aasta. Ja kui ei olnudki, siis vast tuleb uus ja parem. Ja kui ei tule just parem, siis vähemalt samasugune. Ja tegelikult polegi vahet, sest see siin kirjutatud ei oma vähimatki mõju nendele tulevikusündmustele, mille osas ma Teile häid soove soovin. Elu käib ikka omasoodu.

Igatahes soovin head vana-aasta lõppu ja varsti algavat uut.

Sitapaberi lõpp

22.07.2014 võtsin ma suurest pakist esimese rulli sitapaberit kasutusele, pakki jäi veel 23 rulli. Ma märkisin selle kuupäeva arvutisse faili nimega New Text Document.txt. Täna, 07.02.2016 tahtsin võtta hommikuks uut rulli sellest samast pakist kuid nüüdseks oli seal pakis ainult tolm ja tühjus. Seega kulus mul ühe aasta, 6 kuu ja 16 päeva peale 24 rulli kvaliteetset sitapaberit, mis arvutuslikult teeb 0.77 rulli kuus. Elada on nii odav.

Птички

 

Üks põhjustest, miks ma väga ei vaevugi oma autot pesema. Sellised lärakad on üsna igapäevane  nähtus. Annelinn ei ole kajakatele sobiv elukoht. Aga nemad paraku nii ei arva. Nagu ei arva ka majade lähedal linde toitvad inimesed.

Kajakasitt ei ole muide kaugeltki mitte ainus probleem, mida need linnukesed majade vahel tekitavad. Aga hea õhupüss on kallis ja selle sihipärane kasutamine kajakate vastu vist ka õigusvastane.

Habemenuga

 

Armastus terariistade, eriti teravate nugade vastu ei ole minust kuhugi kadunud ning mind aastaid vallanud soovunelm omada kõigi nugade kuningat - habemenuga, on tänaseks täitunud. Tõsi, konkreetne isend ei ole ilmselt kõige teravam; tal puudub uue noa ideaalne ja puutumatu väärtus; tema liigend on kulunud ja lõtk suur; isegi tema lõikepinnas esineb üksikuid tillukesi sälke. Aga see-eest on tal mõnetine sentimentaalne väärtus ning eelkõige aastakümnete pikkuse kasutamisega kujunenud karakter, mida mitmesaja euro eest e-bay'st ostetud uue noaga kaasa ei saa.

 

Et põlved vastu peaks 2015 vol 1

Rõõm on tõdeda, et eelmisel aastal toimunud jalgsimatk lugupeetud sõpradega ei jäänudki esimeseks ja viimaseks ühiseks pikemaks jalutuskäiguks looduses.

2015. aasta põhimatka kahepäevane soojendust sai seekord tehtud Karula rahvuspargis mööda RMK Karula pikka matkarada mõnetiste omaloomingutega teekonna valikul. Meeskonnast puudus küll Tarqi kuid sellise kaliibriga mehele polegi soojendust vaja ning ilmselt oleks ka kahepäevane matk tema jaoks liialt labane tundnud. Tarqi väärikat kohta seltskonnas täitis Bossi nääl, kes sai ülesandega igati vääriliselt hakkama.

Kuiv statistika:

Esimene päev: 28.40 km, 9h 5m, 3.1 km/h

Teine päev: 19.45 km, 6h 26m, 3.0 km/h

Mõtteid ja mälestusi, mis jäid enim meelde antud üritusest:

• Moist
• Liigniiske
• "Tee pilti!"
• Tundus, et kõik hindasid üle vajamineva söögi kogust
• Tundus, et seljakott hakkas seekord vähem seljale (ilmselt oli teine seekord natuke kergem)
• "Tee pilti!"
• Truubid ja maaparandus
• "Aplaus loodusele"
• Gopro Hero koos endlikepiga on matkal väärt abimees, kuid pildikvaliteedis peegelkaameraga konkureerida ta paraku ei suuda
• Öine ja hommikune vihm kippus meestel söögiisu ära võtma
• Karula reljeefne maastik koos oma muu inimtegevuslikuga on väärt nägemist
• Tohutu hulk elektrikarjuseid kohati täiesti päraperses kuid vähesed kariloomad neid asustamas
• Hambaid näitav Antsu suur koer ja tema teine märksa sõbralikum koer
• Ilmateenistuse prognoosi järgi oleks pidanud nii reede kui laupäev olema laussadu. Tegelikkus erines prognoosist märgatavalt, õnneks meie kasuks
• Segavaid terviserikkeid ei esinunud, isegi ville ei tulnud jalgadele

Jään huviga ootama selle aasta teist kuid põhilist matka. Selleks ajaks on osalised ilmselt kõik juba karastunud matkasellideks kasvanud.

üheksa

Tundub, et lambiblogi on umbes nagu 9-aastane koer, kelle elupäevad hakkavad lõpule jõudma. Hing on veel vaikselt sees kuid millegagi tegeleda enam ei jõua. Umbes nagu vanadekodus vegeteerimine, kus siis sind omaksed vahel harva külastavad.

Tegelikult ei taha üldse morbiidne olla. Seega:

 

PÕS*

 

*palju õnne sünnipäevaks

Mis tehtud, mis tegemata aastal 2014

 

Mida ma tegin: 

• väikese jalutuskäigu lugupeetud härrastega Eestimaa vaheldusrikkas looduses. Loodan, et kohtume samadel asjaoludel veel. Ja et põlved ja selg kõigil vastu peaks.
• aitasin taaskord kolida ning nägin pealinna püüdmatut rikkust ja hingematvat glamuuri
• käisin oma esimesel välislähetusel
• päevitasin omale paari tunniga korraliku maika selga
• käisin grüünes, kuid mitte nii palju kui oleks tahtnud
• liitusin PC (Gaming) Maste Race’iga
• postitasin lambiblogisse 5 postitust
• tööd 

Mida ma ei teinud: 

• sporti 
• ei lugenud omal valikul mitte ühtegi raamatut läbi (ok, aasta alguses lõpetasin Tumeda Torni sarja lugemise, kuid see oli ka kõik) 
• ei ostnud hoolimata korduvatest keelitustest Tarqile Android: Netrunner lauamängu 
• ei käinud Ämari lennushow’l 
• ei käinud oma Golfiga pikemal tripil 
• ei käinud kordagi teatris, kinos ega tarbinud muud kultuuri väljaspool koduseinu 
• väga paljusid olulisi asju

Aga üldjoontes? Hoolimata näilisest sisutühjusest ja ühiskonnas domineerva living the life elustiili puudumisest oli siiski hea aasta. Vaata, et üks viimase aja parim.

Kuidas oli Sinu aasta, kallis lambiblogger?

Jalgsimatk lugupeetud sõpradega

Umbes täpselt nädala aega tagasi samal ajal rändasid lambiblogi kõik neli lugupeetud härrat mööda RMK Oandu - Ikla matkateed ning diskuteerisid elavalt selle üle, kas Järvi Pärnijärve telkimisalala on esimene majutuspaik või on seda hoopiski Järvi Pikkjärve telkimisala. Arutelu vaatepunktid olid loomulikult eri osapooltel kardinaalselt erinevad, mis aga ei takistanud selle üle siiski elavalt diskuteerimast. Õnneks päädis olenemata selle triviaalse arutelu tulemustest õhtu siiski ühise konsensusega ööbida just siiski Pikkjärve telkimisalala.

Esimese lõkke ülesse tegemise ülesanne jäi üsnagi juhuslikul moel kodanik Tarqi vastutada, kes ka aktiivselt tuli RMK-le appi oma portatiivse Fiskarsi saega kuivi noori männipuid langetama. Jäetagu siinkohal aga sellise tegevuse õiguspärasus ning keskkonnateadlik-eetilis käitumishinnang igaühe enda otsustada, seda eelkõige selles valguses, et kuivi küttepuid jagus telkimisalal küllaga.

Vahemärkusena meenus siinkohal, et kodanik Tarqi paistis silma lisaks suurepärasele vaprusele kanda oma Enrico Benetti soonivat seljakotti ka sellega, et üllatas oma matkakaaslasi plastikprügi sambla või liiva alla mattes. Õnneks piirdus see ainult ühe juhtumiga, kuid sellest hoolimata pean seda ka siin tagantjärele piisavalt eetiliseks ära mainida. Oma prügi peab siiski suutma kaasas tassida või selleks ettenähtud kohta teisaldama.

Tegelikult olen ma siinkohal jõudnud seisukohale, et terve matka logi pole siia mõtet ümber kirjutada ning panen nüüd kirja mõned üksikmõtted:

• poleks iial arvanud, et olen neljast inimesest ainuke, kes võtab matkale kaasa tuletegemise vahendid. Poleks ka arvanud, et Tarqi suudab mu äsja ostetud tulemasina esimese lõkke süütamise käigus peaaegu tühjaks lasta
• hea meel on selle üle, et sääski oli väga vähe
• oma isetehtud matkapriimused osutusid üsnagi kasutuks, tuleb nad matkal laekunud kogemuste põhjal ümber/uued teha.
• tore oli vaadata kõigi kolme ülejäänud matkalise avastusi ja tõdemusi raske seljakoti kandmisel ja pikal rännakul. Vähemalt selles osas olin ainukesena oma ajateenistuse kogemuse võrra teist ees, härrased.
• matk oli minu jaoks õige veidi oodatust raskem
• lemmiklauseks, mida ma salamisi ka lootsin kuulda olid Tarqi öeldud: "Käin küll jooksmas aga sittagi kasu ei ole". Tundus, et tavalisest "kõndimistrennist" oli selle matka läbimiseks piisavalt abi.
• Ilus oled isamaa. Aegviidu -Võsu lõigu reljeefi ja silmailu jääb selles osas küll ainult kiita.
• Kahju oli The Answeri katkestamisest, aga mis teha. Enam ei ole mehed rauast, vaid ainult puust.
• Veelkord müts maha Tarqi ees, kes hoolimata meie kõigi mõnitustest ja sõbralikust lõõbist ikka aina edasi marssis. Tarqi oli, on ja jääb masinaks.
• Matka lõpuks tõmbas ikkagi põhja alt ära, selles osas on kerge pettumus.

Heietada võiks siis muidugi veel, aga aitab küll. Märk on siin vähemalt maas.

Väga tore oleks, kui sellest saaks iga-aastane traditsioon teha üks väike jalgsimatk aga tean, et selline matkavorm ei ole kaugeltki mitte igaühele meist meele järgi nagu ta seda just minule on.

Sellegipoolest, ma tänan Teid, lugupeetud sõbrad, selle toreda ürituse eest. Ja eriti Bossi, kes kunagi selle idee välja käis. Seni kuni meil nalja nabani saab on iga koosviibimine kulda väärt.

Autoportree

Aastake või paar veel ning siis ei paista ka enam nina välja.

Guljašš kartulitega

Lõpuks ometi leidsin oma gaasipliidi kõige väiksemale miniatuursele põletile sihipärase rakenduse.

Lisaks tuleb tõdeda, et selline söögitegemise viis on erakordselt mugav - midagi enam pärast pesema ei pea. Viska ainult karp prügikasti ja laku lusikas või kahvel puhtaks.

Extreme couponing

Teoreetiliselt peaks vähemalt iga päev korra hessis käima, kuna kupongid kehtivad kuni 30.06.14 ning sellest pakist natuke üle poole (70 tk) on sellised tooted, mida on mõttekas ka tarbida. Mingeid jäätiseid ja doonitsaid selle raha eest ikkagi ei ostaks.

Siinjuures tuleb ka tõdeda, et kui rahast kahju poleks, siis tõepoolest käikski iga päev burksi söömas. Sest kasutamata kupongidest oleks ju kahju.

teepakike

Kui mitu korda olete näiteks teie oma elu jooksul teisele inimesele äsja kasutatud teepakikest otse näkku, täpsemalt lausa silma visanud?

Mina igatahes olen vähemalt ühe korra tänase seisuga.

2013.

2013. aasta on kohe läbi. Üldlevinud traditsioonide kohaselt peaks heitma pilgu möödunud aastale ning noppima sealt välja selle, mis jäi enim meelde ja selle, mis oli olulisim.

2013. aasta lambiblogile oli üsna tavaline aasta, mingid postitused laekusid kuid erilist loomepuhangut ning midagi eredat ilmselt meenutada ei ole. Ah ei, vähemalt munanädal oli, kus sai kätt proovitud munast nägusate toitude tegemisel ja nende pildistamisel. Tulemus oli selline nagu oli.

Mis isiklikku elu puudutab, siis mõtlen palju ma mõtlen aga midagi sellist, mille üle nuriseda või mida saaks paigutada mööduva aasta negatiivsema poole peale ei olegi. Ja see on üks ütlemata tore ja harvajuhtuv asi.
Oli hea aasta ja lootust on, et oluliselt hullem ei tule ka saabuv aasta. Ideaalne (rõhk esimesel silbil).

Mis siis ikka kui head uut!

Piinlik piinlik piinlik

Mees mustas põgenes üle kõrbe ning laskur jälitas teda...

Jah, on piinlik tunnistada, et Tumeda Torni sarja läbi lugemine võttis aega natuke enam kui poolteist aastat.

http://lambiblogi.blogspot.com/2012/06/can-i-do-it.html

Kas sari oli siis nii halb? ei
Kas aega oli vähe? ei
Kas sari oli lihtsalt igav ja ei paelunud kuidagi? ei
Kas hirmutas raamatute füüsiline mahukus? ei
Mis siis viga oli? ei tea

Vanadus?

Tundub, et hakkab regulaarseks nähtuseks saama see, et kuuludes deodorandi kasutajate hulka õnnestub mul seda kaenla alla laskmise asemel aegajalt hoopis otsejoones näkku, silmadesse lasta.

Dineesõda

Taaskord - kuna füüsilised võimalused on piiratud, siis dineeülesvõte septembri lõpust. Taustaks kohustuslik veekogu, sedakorda Võrtsjärv. Tähele panna sealjuures seda, et lambiblogi juhtkond on jalad kaenla alt välja ajanud ning seekord ka fotosessiooni jaoks autost värske õhu kätte liikunud. Kutsun ülesse ka teisi seda tegema.

Awkward hetk töölaua taga

Suuuuuht awkward on näiteks see kui istud oma töölaua taga ning ühel hetkel kukub mingi räme ninakoll laua peale. Täiesti lambist, suht eikusagilt.

Õnneks polnud kedagi teist seda tunnistamas.

Hobi või fetiš?

Ise pakuks, et pigem fetiš. Kui hobi oleks, siis CV-sse võibolla terariistad ja noad päris ei kirjutaks.

Natuke meenutades selgus, et mida suurem nuga seda kõrgem oli ka ostuhind. Välja arvatud see keskmine suntoku tüüpi nuga, mis on minu tagasihoidlikus kollektsioonis alles väga uus. Nimelt maksis teine Maximas 0.99 €. Ja kui arvata, et vastavalt hinnale on ka kvaliteet, siis tuleb siinkohal õnneks rängalt eksida. Sellest Maxima odavast hiinakast on saanud mu uus lemmik, sest kvaliteetse terituspulga abil läheb ta kergesti väga teravaks ning püsib ka kaua terav. Jah, teras on tal pehme aga kui konte sellega raiduma ei hakka siis pole probleemi.

Ise olen igatahes rahul.

Vastik lehevaras

Kodus on juba aastaid, küll üsnagi episoodiliselt aga samas ka järjepidevalt tellitud ajalehte ära varastatud. Kahtlusaluseid otseselt pole. Postkasti avab tavaline vene riidekapi ukse lukuvõti, pikemate näppudega kodanik saab ka ilma luugi avamiseta lehed kätte. Esivanemat on selline olukord üsna närvi ajanud ning nüüd täna hommikul lehte võttes avastasin postkasti põhjast sellist toredat lugemist.