Kuidas puhastada sitast dušširuumi Raatuse 22 ühika näitel

Parim soovitus oleks, et lase üle. Pohhui, las teised koristavad. Kuid kui sinus lööb vahepeal välja Monkilik pedantne puhtusearmastus, siis on mul sulle mõned soovitused. Samas ole rahulik, see perfektsionismile kalduv puhtuse taga ajamise tung läheb koristamise käigus peagi üle. Aga nüüd asjast.

Alustuseks varu endale aega. Nii 9 tundi näiteks. Selle võib ka kahe päeva peale ära jagada, siis saab sellest omamoodi Weekend Project. Seejärel tutvu olukorraga. Minu olukord nägi üldplaanis välja selline, nagu kõrvaloleval pildil näha. Selge on see, et kerge svammiga nühkimisega sellist olukorda ei lahenda vaid kasutusele tuleb võtta teised meetmed. 

Kuna lubjasette paksust seinal sai mõõta kohati juba millimeetrites, siis esimene mõte oli kasutada kindlasti teraskäsna, mida kulus kokku 2 tükki, ning mingit kangemat puhastuskemikaali. Kemikaaliks soovisin muretseda endale kodumaise päritoluga Sanit happelist puhastusvahendit, mille pH pidi tooteinfo järgi jääma vahemikku 1-2, kuid lähimas ehituspoes oli puhastuskeemia valik sedavõrd minimaalne, et leidsin Konsumist alternatiivse Sanit-M toote, millel arvasin samalaadsed omadused olevat.

Kummikindad kätte, happelist puhastusvahendit seinale piserdades ning teraskäsnaga hõõrma asudes sai selgeks kaks asja. Esiteks see, et see Sanit-M ei tööta praktiliselt üldse ning kogu järgnevad 9 tundi tuleb sisutada toore jõuga nühkides. Lisaks selgus, nagu karta oligi, et teraskäsnaga tugevamini ja intensiivsemalt nühkides kriibib see ära seinaplaadid ning jätab koledad tumedad triibud. Seega tuli toorest jõudu omakorda piirata.

Poole töö peal aga lahvatas kõige lootusetumas seisus idee. Ruttasin kööki ja ja tõin sealt endale selle:

See klassikaline pannilabidas(?) osutus oluliselt paremaks tööriistaks kui teraskäsn, sest pahtlilabida tööpõhimõtet rakendades sai seinalt oluliselt kiiremini lubjasetet eemaldada kui käsnaga. Küll, nagu selgus, siis labida ümar esiosa kahandas töö produktiivsust oluliselt, sest efektiivne tööosa oli labidal vaevalt sentimeetri laiune. Ning ka külgega kraapides polnud asi parem. Ent kokkuvõtvalt oli asi siiski edukas.

Ent aega võttis ja asja sai. Töö peaeesmärk - sein - sai puhastatud. Hilisemal viimistlusel selgus omakorda, et Sanit-M jätab kuivades alles valge settekihi, mis isegi peale mitmeid loputusi ei taha seinalt ega põrandalt kaduda. Seega üks üsna FAIL toode, ma leian.

Koristamise käigus motivaatorina kasutatud  mõte, et pärast on hea tunne valges ja puhtas dušširuumis pesemas käia kahjuks tagantjärgi ei realiseerunud. Peldik jääb siiski peldikuks.

Kuidas mu lõputöö edenes?

Tere kallis lambiblogi sõber!

Teid on kindlasti vaevanud küsimus: kuidas valmis minu lõputöö?

Püüangi nüüd anda sellest protsessist lühiülevaate kirjeldades "loputoo.doc" aka minu lõputöö mahu ja sisu muutumisest ajas.

"loputoo.doc" - loodi millalgi sügisel 2009, kuid kõige vanem säilinud versioon on tehtud 24.01.10 ja viimane (lõplik) 24.05.10. Lõplikus töös oli 9295 sõna (joonis 1) ja 86 kasutatud kirjanduse allikat (joonis 2).

Joonis 1. Sõnade arvu muutumine ajas. Esimeses failis 366 ja lõplikus 9295 sõna.

Joonis 2. Kasutatud kirjanduse, lehekülgede ja viidete arvu muutumine ajas. Viitamiskordade arv erineb kasutatud kirjanduse hulgast märkimisväärselt, sest paljudele kirjandusallikatele viidati rohkem kui üks kord.

Üks positiivne postitus siis

Kolm debiili.

Võiks ju ikka rohkem positiivseid postitusi kirjutada aga jätame selle mõneks teiseks korraks. Ehk siis mis mõttes minu postkasti tulnud kaubamaja ajakirjal "Hooaeg" ei ole kolm dee reklaami ja selle vaatamiseks spets prille ja kilomeeter eemal olevasse postkasti jõuab kolm dee ilusti kohale? Õh?

Sääsed, mis muud

Kurat võtaks, isegi poes ei saa käia, ilma, et sääsed kallale ei tuleks. Ja ma ei räägi mingist lahtise uksega külapoest vaid suurest kaubanduskeskusest.
Ja kel toas õhtusel tunnil sääsed kimbutama kipuvad, siis toakaaslase näitel võin väita, et sääskede tolmuimejaga püüdmine pidavat täiesti arvestatav meetod olema nende eemaldamiseks enne magama minekut.

Kuidas mitte lukustada oma jalgratast

Seisis teine mul sedasi enam kui 3 ööpäeva kuni täna poest tagasi tulles teda silmanurgast tsekkasin ja tundsin, et midagi on valesti.

?a?armiselt ?ulbe ?o?okull ?ohtuh?amaruses.

Nagu me k?oik teame, siis eesti keeles on t?apit?ahed. See on ju ?age. Aga kas te seda teate, et p?aris h?airiv on tv6-st vaadata filmi, kus t?apit?ahti ei tunnistata ja kogu tekst n?aebki v?alja selline? Mhmh. T?osijutt.

lambiblogi lambi sünnipäev

minu esimesed triibulised (loe: minu esimene wet t-shirt show)

käisin Vanemuise 46 õppehoone kandis ja hakkasin sealt tagasi tulema hetkel, kui taevas tõmbus kurjakuulutavalt.. ee... kurjakuulutavaks. õhk oli niiske ja paks ja ma lootsin, et jõuan enne sadu koju, aga kõik märgid hakkasid väga kiiresti vastupidisele osutama:
* riia-pepleri nurgal valgusfoori taga seistes hakkas tibutama, kuulsin kerget müristamist
* sealsamas nurgal järgmise valgusfoori taga seistes (noh need kahekordsed, mis Ekraani poole üle tee minnes ette jäävad) muutus tibutamine kergeks sajuks; nägin pärisvõimsat välku ja mürin oli korralik; muhelesin omaette
* Ekraani juurde jõudes mõtlesin: "raisk, mul on valge pluusi all mustad rinnahoidjad", sest sadu oli ikka täitsa sadu; itsitasin totakalt
* hakkasin jooksma; müristamisest sai ragin; surusin ühe ragina ajal sõrmed instinktiivselt kõrvadesse
* (v)äike-tähe ja võru tn nurgale jõudes oli sadu jube tihe; pluus ja linasest riidest püksid kleepusid haledalt ihu külge ja päris tobe oli olla
* väike-tähe tänavas ühel hetkel ei näinud eriti midagi, kuna näkku peksis räme vesi; jäin ühe puu alla korra seisma ja hakkasin kohe uuesti jooksma, sest kartsin peatudes külmetuda; naersin
* jooksin oma poolpimeduses otse mingi maja vihmaveerenni alt läbi: tunne oli, nagu keegi oleks ämbritäie leiget vett kaela valanud; lõkerdasin naerda
* pöörasin tähe tänavale ja villa margaretha nurgal varju all seisis mingi mees, kes vahtis ühte veepihus mööda tuiskavat naervat naisisiksust ikka päris totra näoga
* naerev naisisiksus hakkas veel rohkem naerma ja jooksis edasi
* naerev naisisiksus oli jooksmisest täitsa omadega läbi, kui tilkuvana kolmandale korrusele jõudis

Jee!

Järgmiseks suveks saledaks.

Tee nii: värvi lage. Loodetavasti on sul olemas ka redel. Kogu selle tegevuse juures pead sa kindlasti redelit liigutama ning üles-alla ronima. Trikk seiseb aga selles, et jäta värvialus põrandale ning iga kord kui sul rullilt värv otsa saab, pead uuesti alla ja üles ronima. Trenn missugune. Meeleolu loomiseks võid kuulata Miley Cyruse lugu The Climb.

Kui sa peaksid juhuslikult aga näiteks ust lihvima, siis ära pane kogu jõudu ainult oma kätesse. Pane ikka kogu oma keha tööle. Jällegi, trenn missugune. Aga pane kindad kätte, muidu ei jää su sõrmedest midagi järele. Meeleolu loob The Soundsi Seven Days A Week.

Muskleid kasvatab ka näiteks kapiuste ühest kohast teise tõstmine. Või kui tahad midagi raskemat, võid vabalt trenni teha näiteks vannitoauksega, mis kaalub "nats" rohkem kui kapiuks. Kõlada võiks näiteks Taio Cruzi I Can Be.

Venitusharjutuseks kõlbab väga hästi näiteks tolmu pühkimine ülemiselt uksepiidalt. See muidugi on parim lühikestele inimestele. Samas kõlbab ka põranda pesemine lapiga nii, et jalgu ei kõverda. Siinkohal kuula mingit lõõgastavat lugu.

Lisaks võib juhtuda, et kogu selle tegevuse käigus unustate söömise üldse ära. Ühest küljest ebatervislik, teisest küljest mõjub aga hästi figuurile.

Nii, et trenni, trenni, lapsed.

Ah?

Selveril on pidevalt päevad, maximal on aitäh-kaardid ja margid. Rimi jagab sädelevaid kleepse ja Konsumis jookseb taks toidukaupade vahel ringi.

side lõpp.

Kuidas saada positiivset vastukaja?

Vastus: 14000 Hz teie poolt valitud kõlaritest.

Kuidas mitte vastukaja saada?

Minna täispeaga Märt Avandi juurde ja öelda talle: "Jou Märt!"

Kus kingid on, ah?

Ah et mis kingid, küsid sa? Eks ikka sünnipäevakingid. Muide, kui sa pole veel aru saanud, siis see blogiasjandus on siis tänaseks päevaks täpselt 4 aastat kestnud juba. Ja suremise märke oluliselt ei ilmuta. Vindub teine küll vahepeal aga mis siis. Alustasime The Answeriga kahekesi, umbes niisama, sest õhtul polnud midagi teha ja tegimegi blogi lambist. Lambiblogi. Nüüd on meid rohkem ja selle üle on ainult hea meel. Aga mitte üleliia.

Ausalt öeldes ma ei teagi, miks keegi siia meist blogib, kui üldse. Aga vahel on päris hea vanu poste lugeda ja vaadata, mis huvitavat toimunud on ning ka veidike naeru kõkutada. Kuulsust ja feimi me selle blogiga siin igatahes ei jahi, nii et poste pingutama ei pea.

Kallis lambiõde printsess võttis vaevaks oma vabast ajast juba ammu korraldada ka küsitluse teemal, milline on lambiblogi parim postituse pealkiri, mille tulemused on ka tänaseks selgunud. Aitähh kõigile hääletajatele, mis sest, et teid marginaalne hulk oli. Ja aitähh muidugi ka printsessile. Samas tuleb printsessile endale palju õnne soovida, sest just tema oli see, kes võitis ka mainitud küsitluse oma postituse pealkirjaga "Minu esimene kommionu". Sohki ei olnud, ma loodan.

Aga mis seal ikka. Kel tahtmist ja jõuab, võib ennast tänase tähtpäeva puhul premeerida. The W ja printsess  juba premeerisid. Igatahes, 

Palju õnne, lambiblogi!!