Kaamos.

Tundub, et on alanud vähemalt pool aastat kestev kaamos. Püüame aprillini vastu pidada.
Edu meile.

Птички

 

Üks põhjustest, miks ma väga ei vaevugi oma autot pesema. Sellised lärakad on üsna igapäevane  nähtus. Annelinn ei ole kajakatele sobiv elukoht. Aga nemad paraku nii ei arva. Nagu ei arva ka majade lähedal linde toitvad inimesed.

Kajakasitt ei ole muide kaugeltki mitte ainus probleem, mida need linnukesed majade vahel tekitavad. Aga hea õhupüss on kallis ja selle sihipärane kasutamine kajakate vastu vist ka õigusvastane.

Habemenuga

 

Armastus terariistade, eriti teravate nugade vastu ei ole minust kuhugi kadunud ning mind aastaid vallanud soovunelm omada kõigi nugade kuningat - habemenuga, on tänaseks täitunud. Tõsi, konkreetne isend ei ole ilmselt kõige teravam; tal puudub uue noa ideaalne ja puutumatu väärtus; tema liigend on kulunud ja lõtk suur; isegi tema lõikepinnas esineb üksikuid tillukesi sälke. Aga see-eest on tal mõnetine sentimentaalne väärtus ning eelkõige aastakümnete pikkuse kasutamisega kujunenud karakter, mida mitmesaja euro eest e-bay'st ostetud uue noaga kaasa ei saa.

 

Et põlved vastu peaks 2015 vol 1

Rõõm on tõdeda, et eelmisel aastal toimunud jalgsimatk lugupeetud sõpradega ei jäänudki esimeseks ja viimaseks ühiseks pikemaks jalutuskäiguks looduses.

2015. aasta põhimatka kahepäevane soojendust sai seekord tehtud Karula rahvuspargis mööda RMK Karula pikka matkarada mõnetiste omaloomingutega teekonna valikul. Meeskonnast puudus küll Tarqi kuid sellise kaliibriga mehele polegi soojendust vaja ning ilmselt oleks ka kahepäevane matk tema jaoks liialt labane tundnud. Tarqi väärikat kohta seltskonnas täitis Bossi nääl, kes sai ülesandega igati vääriliselt hakkama.

Kuiv statistika:

Esimene päev: 28.40 km, 9h 5m, 3.1 km/h

Teine päev: 19.45 km, 6h 26m, 3.0 km/h

Mõtteid ja mälestusi, mis jäid enim meelde antud üritusest:

• Moist
• Liigniiske
• "Tee pilti!"
• Tundus, et kõik hindasid üle vajamineva söögi kogust
• Tundus, et seljakott hakkas seekord vähem seljale (ilmselt oli teine seekord natuke kergem)
• "Tee pilti!"
• Truubid ja maaparandus
• "Aplaus loodusele"
• Gopro Hero koos endlikepiga on matkal väärt abimees, kuid pildikvaliteedis peegelkaameraga konkureerida ta paraku ei suuda
• Öine ja hommikune vihm kippus meestel söögiisu ära võtma
• Karula reljeefne maastik koos oma muu inimtegevuslikuga on väärt nägemist
• Tohutu hulk elektrikarjuseid kohati täiesti päraperses kuid vähesed kariloomad neid asustamas
• Hambaid näitav Antsu suur koer ja tema teine märksa sõbralikum koer
• Ilmateenistuse prognoosi järgi oleks pidanud nii reede kui laupäev olema laussadu. Tegelikkus erines prognoosist märgatavalt, õnneks meie kasuks
• Segavaid terviserikkeid ei esinunud, isegi ville ei tulnud jalgadele

Jään huviga ootama selle aasta teist kuid põhilist matka. Selleks ajaks on osalised ilmselt kõik juba karastunud matkasellideks kasvanud.

üheksa

Tundub, et lambiblogi on umbes nagu 9-aastane koer, kelle elupäevad hakkavad lõpule jõudma. Hing on veel vaikselt sees kuid millegagi tegeleda enam ei jõua. Umbes nagu vanadekodus vegeteerimine, kus siis sind omaksed vahel harva külastavad.

Tegelikult ei taha üldse morbiidne olla. Seega:

 

PÕS*

 

*palju õnne sünnipäevaks

Jalgsimatk lugupeetud sõpradega 2

The W eeskujul teen ka omal poolt väikese kokkuvõtte ühiselt läbitud jalgsimatkalt tehtust ja nähtust.

Algul pean vajalikuks selgitada et matkale eelnes (vähemalt minule ja the W-le) kuude pikkune eelnev planeerimine (siinkohal teen suure kummarduse the W-le kes kogu matkatee kaardistamise ning suure osa eeltööst enda kanda võttis). Mina isiklikult polnud varem nii pikka matka läbinud ning puudus ka ettekujutus mida ja kui palju kaasa võtta. Eriti puudutas see just söögi- ja joogikoguseid. Hoolimata esialgse nimekirja hilisemast kärpimisest oli matkakott peale asjade sisse ladumist oodatust oluliselt raskem.

Matka toimumise seiskohast oli väga suur tähtsus ka ilmastikuoludel. Peale mitme ilmaportaali ennustuse uurimist ning tõdemist et lausvihma ei lubata, tuli kolmapäeval üksmeelne otsus – Jah, matk toimub (So excite). Tehtud otsus oli õige, sest kogu matka jooksul sadas vihma ca 2-3 tundi ning sedagi väikese intensiivsusega.

Esimese päeva hommik kujunes meeleolukalt: varajane äratus, võileibade valmistamine, väike soojendusmatk The Answeri juurde ning sealt Ülemiste raudteejaama, esmakordne uue rongiga sõitmine 120 km/h ning Aegviidus juba kohtumine Tartu härradega.

Aegviidust startides võtsime eesmärgiks kolmandaks päevaks jõuda mereni (Võsule). Esimese päeva algus koosnes uhketest mägede vallutustest ning pidevast jutuvadinast mis juba ette ruttavalt öeldes asendus kolmanda päeva lõpuks rahuliku lonkimise ning üksikute märkustega. Hoolimata manustatud halvaa kogustest tundis ka Tarqi vahetevahel vajadust loodust lähemalt uurida, pigem ikka selle pärast et vaesed õlakesed küljest ära ei kukuks. Õnneks suutsime tõrjuda kohati kõlanud teekonna lõikamismõtted ning selle vääriliseks tasuks olid imelised Kõrvemaa vaated.

Vaheldust ning meeleolukaid hetki pakkusid Tarqi koostatud, kohati võib-olla natuke optimistlikud, challengid ( käte kõverdused, koti tassimine, putukate söömine, Sveni pildid, „palgi“ tassimine jne.) Õnneks tõlgendasid kõik asjaosalised neid oludele vastavalt ning keegi nende käigus viga ei saanud.

Õhtuks laagripaika jõudes tehtud otsus koos Tarqiga ujuma minna osutus, hoolimata tulitavates jalataldadest, mõnusaks ning värskendavaks ettevõtmiseks. Sama võib juba öelda ka teise päeva supluse kohta.

Õhtused toidud ning teed saime edukalt tehtud kohalike järvede keedetud veega. Teisel päeval aitas veevarusid täiendada ka Nõmmevesi allikas mille üles leidmine mul üksjagu aega võttis.

Kuigi matka algne eesmärk chill ning looduse nautimine kippus küll vahel ununema püüdsin isiklikult küll eeskõndija kandade vaatamise asemel hoopiski paremale ning vasakule vaadata. Ja oli mida vaadata - mägede ning järvede rohkus, tõusud, laskumised, rabad, liivaväljad, kruusa- ja asfaltteed, jõeorud, sillad, paisud, laagripaigad, trepid, vaatetornid, laudteed, inimtühjad metsamassiivid jne. See, et lühikese maa läbimisel võib looduslik taust niivõrd palju muutuda oli minu jaoks suur üllatus. Positiivse asjana tooksin välja ka selle et suurema osa matkast saimegi nautida ehtsat ürglooduslikku privaatsust sest teisi matkahuvilisi kohtasime harva.

Teise päeva imelise reljeefse lõpuosa läbisime The Answeri võidukal juhtimisel. Õhtul lõkke ääres saime juba nautida tema poolt maha jäänud hõrgutavat guljašši. Tänamata ei saa jätta ka Frau Antwort-i kes meie joogivarusid täiendas, ilma milleta poleks me saanud edukalt teostada lihaste lõõgastumisprotsessi ning järgmine hommik oleks olnud valuline. Teise päeva õhtune üllatus oli muidugi see, et õhtune buss Võsult ei stardigi, graafikut oli muudetud. Esimese hooga planeeritud äratus kell 5 ning start kell 6 jäid õnneks ära sest the Answer soostus hoolimata põlvevalust meile järgmisel päeval järgi tulema. Aitäh talle selle eest.

Kolmas päev oli minu jaoks oodatust kergem, vähemalt tundus kergem kui Tarqil. Ainult the W tahtis oma lõikamise jutuga Loobu jõe lähedal meie optimismi murda aga tulutult. Kaasa tehtud hõrgutisi ning alles jäänud veevaru sai nautida nii kõval kiviaial istudes kui ka pehmel sambal pikutades. Söögivarudest lõppkokkuvõttes peaaegu midagi alles ei jäänudki ning päevaseks veekuluks kujunes keskmiselt ca 1,5-2 liitrit (söögitegemine ning tee välja arvatud). Muidugi mahtus kolmanda päeva sisse ära veel ka kohutuslik Rakvere Hesburgeri ning tapamaja külastus.

Ka matka lõpus Võsul pingil puhates ning oma jalgu ning õlgu vastu pidamise eest tänades pidin tõdema et matkata on mõnus, eriti just sellise seltskonnaga ning sellises looduses.
Kas kunagi veel?  - Jah, kindlasti veel.

Lõpetuseks kokkuvõtte läbitud teekonnast ning selleks kulunud ajast:

Aegviidu – Järvi telkimisala, 25 km ja 8 h

Järvi telkimisala – Nõmmeveski telkimisala, 23 km ja 7 h

Nõmmeveski telkimisala – Võsu rand, 20 km ja 5,5 h

Jalgsimatk lugupeetud sõpradega

Umbes täpselt nädala aega tagasi samal ajal rändasid lambiblogi kõik neli lugupeetud härrat mööda RMK Oandu - Ikla matkateed ning diskuteerisid elavalt selle üle, kas Järvi Pärnijärve telkimisalala on esimene majutuspaik või on seda hoopiski Järvi Pikkjärve telkimisala. Arutelu vaatepunktid olid loomulikult eri osapooltel kardinaalselt erinevad, mis aga ei takistanud selle üle siiski elavalt diskuteerimast. Õnneks päädis olenemata selle triviaalse arutelu tulemustest õhtu siiski ühise konsensusega ööbida just siiski Pikkjärve telkimisalala.

Esimese lõkke ülesse tegemise ülesanne jäi üsnagi juhuslikul moel kodanik Tarqi vastutada, kes ka aktiivselt tuli RMK-le appi oma portatiivse Fiskarsi saega kuivi noori männipuid langetama. Jäetagu siinkohal aga sellise tegevuse õiguspärasus ning keskkonnateadlik-eetilis käitumishinnang igaühe enda otsustada, seda eelkõige selles valguses, et kuivi küttepuid jagus telkimisalal küllaga.

Vahemärkusena meenus siinkohal, et kodanik Tarqi paistis silma lisaks suurepärasele vaprusele kanda oma Enrico Benetti soonivat seljakotti ka sellega, et üllatas oma matkakaaslasi plastikprügi sambla või liiva alla mattes. Õnneks piirdus see ainult ühe juhtumiga, kuid sellest hoolimata pean seda ka siin tagantjärele piisavalt eetiliseks ära mainida. Oma prügi peab siiski suutma kaasas tassida või selleks ettenähtud kohta teisaldama.

Tegelikult olen ma siinkohal jõudnud seisukohale, et terve matka logi pole siia mõtet ümber kirjutada ning panen nüüd kirja mõned üksikmõtted:

• poleks iial arvanud, et olen neljast inimesest ainuke, kes võtab matkale kaasa tuletegemise vahendid. Poleks ka arvanud, et Tarqi suudab mu äsja ostetud tulemasina esimese lõkke süütamise käigus peaaegu tühjaks lasta
• hea meel on selle üle, et sääski oli väga vähe
• oma isetehtud matkapriimused osutusid üsnagi kasutuks, tuleb nad matkal laekunud kogemuste põhjal ümber/uued teha.
• tore oli vaadata kõigi kolme ülejäänud matkalise avastusi ja tõdemusi raske seljakoti kandmisel ja pikal rännakul. Vähemalt selles osas olin ainukesena oma ajateenistuse kogemuse võrra teist ees, härrased.
• matk oli minu jaoks õige veidi oodatust raskem
• lemmiklauseks, mida ma salamisi ka lootsin kuulda olid Tarqi öeldud: "Käin küll jooksmas aga sittagi kasu ei ole". Tundus, et tavalisest "kõndimistrennist" oli selle matka läbimiseks piisavalt abi.
• Ilus oled isamaa. Aegviidu -Võsu lõigu reljeefi ja silmailu jääb selles osas küll ainult kiita.
• Kahju oli The Answeri katkestamisest, aga mis teha. Enam ei ole mehed rauast, vaid ainult puust.
• Veelkord müts maha Tarqi ees, kes hoolimata meie kõigi mõnitustest ja sõbralikust lõõbist ikka aina edasi marssis. Tarqi oli, on ja jääb masinaks.
• Matka lõpuks tõmbas ikkagi põhja alt ära, selles osas on kerge pettumus.

Heietada võiks siis muidugi veel, aga aitab küll. Märk on siin vähemalt maas.

Väga tore oleks, kui sellest saaks iga-aastane traditsioon teha üks väike jalgsimatk aga tean, et selline matkavorm ei ole kaugeltki mitte igaühele meist meele järgi nagu ta seda just minule on.

Sellegipoolest, ma tänan Teid, lugupeetud sõbrad, selle toreda ürituse eest. Ja eriti Bossi, kes kunagi selle idee välja käis. Seni kuni meil nalja nabani saab on iga koosviibimine kulda väärt.

Autoportree

Aastake või paar veel ning siis ei paista ka enam nina välja.

Guljašš kartulitega

Lõpuks ometi leidsin oma gaasipliidi kõige väiksemale miniatuursele põletile sihipärase rakenduse.

Lisaks tuleb tõdeda, et selline söögitegemise viis on erakordselt mugav - midagi enam pärast pesema ei pea. Viska ainult karp prügikasti ja laku lusikas või kahvel puhtaks.

Kaheksa

Eurovisooni esimene poolfinaal on peaaegu läbi, juustupulgad, millest õnnitlus kirjutatud on, on kohe söödud, prosecco on juba ammu otsas, porgandimahl ka. Lambiblogi kaheksas sünnipäev on samuti lõppemas.
Aga loodame, et meie blogi veel otsa ei saa.

Palju õnne, Lambiblogi.

Extreme couponing

Teoreetiliselt peaks vähemalt iga päev korra hessis käima, kuna kupongid kehtivad kuni 30.06.14 ning sellest pakist natuke üle poole (70 tk) on sellised tooted, mida on mõttekas ka tarbida. Mingeid jäätiseid ja doonitsaid selle raha eest ikkagi ei ostaks.

Siinjuures tuleb ka tõdeda, et kui rahast kahju poleks, siis tõepoolest käikski iga päev burksi söömas. Sest kasutamata kupongidest oleks ju kahju.

Dineesõda

Taaskord - kuna füüsilised võimalused on piiratud, siis dineeülesvõte septembri lõpust. Taustaks kohustuslik veekogu, sedakorda Võrtsjärv. Tähele panna sealjuures seda, et lambiblogi juhtkond on jalad kaenla alt välja ajanud ning seekord ka fotosessiooni jaoks autost värske õhu kätte liikunud. Kutsun ülesse ka teisi seda tegema.

Ökoõun.

Külmkapist leidsin.
Mis sinu külmkapis huvitavat on?

Hobi või fetiš?

Ise pakuks, et pigem fetiš. Kui hobi oleks, siis CV-sse võibolla terariistad ja noad päris ei kirjutaks.

Natuke meenutades selgus, et mida suurem nuga seda kõrgem oli ka ostuhind. Välja arvatud see keskmine suntoku tüüpi nuga, mis on minu tagasihoidlikus kollektsioonis alles väga uus. Nimelt maksis teine Maximas 0.99 €. Ja kui arvata, et vastavalt hinnale on ka kvaliteet, siis tuleb siinkohal õnneks rängalt eksida. Sellest Maxima odavast hiinakast on saanud mu uus lemmik, sest kvaliteetse terituspulga abil läheb ta kergesti väga teravaks ning püsib ka kaua terav. Jah, teras on tal pehme aga kui konte sellega raiduma ei hakka siis pole probleemi.

Ise olen igatahes rahul.

Vastik lehevaras

Kodus on juba aastaid, küll üsnagi episoodiliselt aga samas ka järjepidevalt tellitud ajalehte ära varastatud. Kahtlusaluseid otseselt pole. Postkasti avab tavaline vene riidekapi ukse lukuvõti, pikemate näppudega kodanik saab ka ilma luugi avamiseta lehed kätte. Esivanemat on selline olukord üsna närvi ajanud ning nüüd täna hommikul lehte võttes avastasin postkasti põhjast sellist toredat lugemist.

Munakunst

Leidsin arvutist selle vana pildi täna. Munanädala jätkuks sobiv. Vist.

Munanädal: pühapäev

Printsess juhtis kommentaariumis tähelepanu, et iga pilt läheb siin munanädalal aina valgemaks. Noh, kõige heledam ei pruugi see pilt olla, aga valget on siin pildild kindlasti kõige rohkem. Klassikaline keedumuna valgel taldrikul. Ehe Eesti köök, printsessi palvel.

Minu poolt siis munanädala viimane üllitis. Traditsiooniline muna-millegi-sees roog ehk muna avokaados.

Tulemus oli päris maitsev, muna maitses hästi. Avokaado selle eest oli täiesti mõttetu maitsega. 2/10 - would not bang recommend.

Munanädal: laupäev

 

Praetud liha (antud juhul peekon), mille peale on löödud paar muna ja natuke rohelist sibulat on täiesti kindlasti mu lemmikute hommikusöökide esiviisikus. Esile kerkib alati nostalgia lapsepõlvest, kus vanaema seda eriti just suvel suurte pannitäite viisi tegi - ju siis oli see lihtne ja kiire söök kiirel ajal.

Ühtlasi, lambiblogist on saamas justkui mingi diletantlik kokandusblogi. Ainult söögi teemad ja pildid.

Munanädal: reede

Muna sibularõngas, teine omakorda esmaspäevasest munapostitusest üle jäänud saiast välja lõigatud sektori peal. Ja tegelikult rohelist sibulat lõigates ei jäänud ükski tükike muna peale pidama. Vot sulle tõenäosus.

Seda, kas ka munanädal puhkepäevadel jätkab, ei tea ka vanajumal ise öelda. Elame näeme, nagu klassikud on öelnud.

Munanädal: neljapäev

Plaan oli siis teha sedasi:




Tulemus tuli aga paraku selline:

Fuck this shit, ma ütlen. Kuradi munanädal.