Me kõik sureme õudset surma

Sõin mingit kooki. Kus oli kokku 16 E-ainet.

Huvi pärast vaatasin ka netist järele, et millega siis tegu ja nii. Kurvastuseks ei midagi erilist. Näiteks E410 on jaanileivapuujahu ning E330 vana hea sidrunhape. Lisaks avastasin, et näiteks E175 on kuld ning E174 hõbe (neid minu koogis polnud). Nii et kui leiad oma toidu etiketilt need numbrid siis ära karda -  sa oled hoopis rikkur. Üldiselt jäi siiski mulje, et kui oled sündinud nõrga organismiga, kellel iga kõikvõimaliku ainegrupi vastu allergia lisaks igasugustele astmatele ning kui sa lisaks juhtud veel imik või väikelaps ka olema, siis ilmselt võid jah raskeid tervisehädasid selle toiduga endale kaasa tuua. Muul juhul kui oled nagu õige Eesti mees muiste ei juhtu sinuga midagi (Tõe ja õiguse analoogiad jätan täna veel toomata). Eeldusel muidugi, et sa iga päev kilode viisi taolist koogikest sisse ei vitsuta.

Selle peale, et E1520 võib põhjustada südameatakki ja närvisüsteemi vapustusi ma miskipärast naersin. Selle peale, et tuttava tuttav, nähes poest ostetud tordi etiketil suurt E-ainete hulka ja tordi seepärast prügikasti viskas ma kurvastasin. Ja mitte tordi enda pärast.

Raske on olla mees

Ütleme nii, et nõuab tegelikult ikka erakordset osavust, et iseendale vastu mune virutada. Ja nii valusasti, et hiljuti nähtud stseen animatsioonist, kus kubemesse löögi saanud mees valust oksendas ei tundugi enam nii elukauge.

Ja mismõttes mingid väiksed lapsed kell 12 öösel mul akna all ikka veel väljas mängivad.

Mõõnawuss

Mu viimane postitus ei olnud täpselt kolm nädalat tagasi. Aga palju puudu kah pole. Mõõn? Absoluutselt. Kuna ma kirjasõnas vastupidiselt verbaalsele olukorrale olen kaunis (handsome?) jutukas noormees, siis teen nagu ikka tarbetult pikalt.

Seoses tööülesannetega on olnud võimalus pikemalt autoga sõita ning tundub justkui mind painab raske/rahutu jala sündroom. Sest püsikiiruse hoidikut autol pole ning siledal sirgel tõusudeta teel ei taha kuidagi auto kiirus konstantsena püsida. Kord 90-e alas 110, kord jälle 75 rauas. Need on muidugi ekstreemsed näiteks nendest kordadest, kui ma spidomeetrit pikemalt ei jälgi. Ja mul oleks parema meelega muudki teha kui aina spidomeetrit kontrollida. Et siis olen wuss, et ei suuda oma jalakest nii täpselt selle pedaali peal doseerida? Või olen hoopis patoloogiline perfektsionist, sest ilma kerge kiiruse kõikumiseta ei saagi? Või äkki teistpidi wuss, sest vähegi pikemal sõidul jääb gaasi jalg kangeks ja ebamugaks.

Ideaalse mugava sõiduasendi leidmisest ei ole siin mõtet muidugi rääkidagi.

Mõõnakarp.

Mu viimane postitus oli täpselt kolm nädalat tagasi. Mõõn? Kindlasti. Kuna ma väga jutukas tüdruk pole kunagi olnud, siis teeme lühidalt täna. Siin on minu viimane projekt. Alguses oli ENE aastast 1975, aga pärast oli karp, mõõnakarp.

200

Kui ma siin juba olen, siis vormistan ka teise asja ära. Nimelt oma 200. postituse. Kirjutanud olen palju, aga kas mul ka midagi öelda on olnud, rääkimata sellest, kas öeldu asjalik või mitte, seda ei tea. Aga et postitus pelgalt tühjaks formaalsuseks ei jääks toon allpool välja ka väikese fotodokumentatsiooni The Answeri külmkapist, kes tinglikus mõttes veidike poissmehe elu on ajutiselt elama asunud.

500

Ei saanud mitte kiusatusele vastu panna ja ära noppida selle sümboolse tähendusega postituse ära tegemine. Sümboolne on ta selle pärast, et tegemist on lambiblogi 500. postitusega. Ja egas muud nagu erilist polnudki. Lihtsalt tahtsin ära vormistada.

Ahjaa, kui keegi peaks kunagi endale korruselamusse korterit elamiseks valima, siis vahetu prügikasti lähedusse ei soovita. Palju kärbseid ja 24/7 kraaksuvad varesed on kaunis tõenäoline, ning mis peamine - ärritav stsenaarium. Viht küll, ma ütlen.

täiesti Vilsandi!

tere, päevik! kirjutan sulle juba mitmendat korda. kui ei kirjutaks, ei oleks vist päevik kah. a tegelt ju ei olegi päevik, ergo ma siis ei kirjuta praegu? ei mõista.
olen Vilsandil. jaani pole siin.
käisin täna esimest korda (sel hooajal muidugi) mere sees ujumas. algul oli külm, a siis hakkas hea. peaaegu, et tahaks teha ropu nalja, et "alguses on ikka natuke valus". rannas oli paras ports rahvast. üks väike plika jonnis, nii et maa(/meri?) must. lõugas vahetpidamata. või noh, plikad ei lõuga, nad kriiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiskavad.
a üldiselt me sööme, teeme tööd, passime, sööme, passime, magame, sööme.
eile oli väike pidu. isegi tantsu oli törts. täna hommikul olid paar inimest täitsa katki. naljakas vaadata kohe.
fotoka vedasin kaasa, aga pole viitsinud pilte teha. nõme.
kajakad ja muud linnud. ja kalad. ja hirmpalju suuri pekiseid ämmelgaid. lollakad.

eile mingid hääd inimefed tegid fuitfulefta. maiiiiiiitfev oli. jefffff!!!

tänaseks aitab.
peaks magama.