KLIŠEE-HÕNGULINE AASTALÕPUKÕNE

Käes on taaskord see aeg, kus inimesed kodudes võtavad aja maha ning mõtlevad tagasi sellele, mis möödunud aastal sai tehtud ning nähtud. Ning kus igaüks meist võiks endale lahti mõtestada selle, mida tal on lõppevast aastast õppida ning mille peale peab algaval aastal veel tähelepanu pöörama.

Nii otsustasin ka mina kallile blogi meeskonnale ja samuti ka kallitele lugejatele kirjutada ühe traditsioonilise ning taotluslikult klišee-hõngulise aastalõpukõne koos uus-aasta soovide ning mõtetega.

Oma lühikese elatud aja jooksul olen mina ning ma arvan ka kõik teised saanud targemaks ning kogenumaks. Ma arvan, et meist igaüks leiab lõppevast aastast mõtlemisainet, millele mõistliku pilguga saaks tagasi vaadata. On ju kokkuvõtete tegemise aeg see aastavahetus ning oleks tore kui suudaksime leida aega selles pühade meeleolus ka pisut iseendale, et analüüsida ning järele mõelda tehtule. Aastalõpp sümboliseeriks justkui raamatus ühe peatüki lõppu, millegi olulise lõppemist ning uue algust. Kui aga hakata veidike targutama, siis selgub, et ei ole siin midagi nii väga peatüki sarnast, sest peatükis on üks kokku koonduv teema, samal ajal kui elus ei toimu miskit kindlate ajaraamide vahel. Ikka on sedasi, et kellegi jaoks oluline ajajärk ei toimu mitte kindlal aastal või kindlas kuus, vaid hoopis selles ajavahemikus, kus jumal juhatab. Kuid sellegipoolest on millegipärast sedasi välja kujunenud, et aastanumbri vahetus on vähemalt lääne ühiskonnas omandanud kokkuvõtete tegemise ajaks. Eks ole see paljuski seotud meie elu korraldavate asjadega, mis on otseses seoses kalendriga, eelkõige aasta numbriga. Samas võib kellegi teise jaoks meist olla hoopis tähtsamaks kokkuvõtete tegemise ajaks oma elust pigem mõni muu sündmus, näiteks sünnipäev. Kaldun arvama, et vanemaks saades hakkabki see tendents meie elus domineerima senise aastalõpu asemel.

Kuid mitte sellest ei tahtnud ma tegelikult täna siin rääkida. Olgugi, et postituse pealkiri viitab aastaLÕPU kõnele, ei hakka ma eriti lõppevast aastast juttu tegema, sest eks igaüks teab ise, mida ta sellest 2006. aastast kaasa võtab ning mida ta selja taha igaveseks maha jätab. Ning olgugi, et osadele meist oli see aasta võib-olla raske ning täis keerulisi olukordi, mille juures just palju rõõmu tunda ei saanud, loodan ma siiski, et kõik me koos suudame uute aastasse kaasa võta ainult head mälestused ning seljatada raskused, millest ehk küll võib-olla midagi kasulikku võiks õppida, et järgmine kord nedega paremini toime tulla, ning mis veel parem, võimalusel hoopis neid üldse vältida.

Tegelikult tahtsin ma hoopis soovida midagi uueks aastaks. Midagi, mida mina pean tähtsaks ning mille poole nii mõnigi koos minuga võiks püüelda. Mõtlesin, et kõige lihtsam oleks mul oma soovid või mõtted sedasi üksikuna kirja panna, siis ei lähe mu jutt ehk liiga pikaks ja mõttetuks nagu ta juba tegelikult on läinud, mispeale ma loodan, et blogi lugeja ning teised blogi kaasautorid ehk andestavad selle tüütu iseloomujoone mulle ehk. Aga siis asja juurde:

• Alustuseks sooviks midagi tradisioonilist, nagu näiteks õnne ja tervist. Seda läheb vast meil kõigil vaja ning olen kindel, et vähemalt õnne pole kunagi vast liiga palju.
• Teiseks tahaks pöörata tähelepanu sellele, et leidkem aega. Selle kõige lihtsamas tähenduses. Leidkem aega enda jaoks ning mis veel tähtsam, leidkem aega ka teiste jaoks, eriti just nende jaoks, kes teile tähtsad. Mulle endale tundub, et mina isiklikult justkui tormaks pimesi läbi elu. See ei tähenda seda, et ma rabaks tööd teha ja õppida ning muud aktiivset teha. Absoluutselt mitte, pigem vastupidi, kuid pigem lihtsalt oleks mul nagu kuskil hinges kiire, sest ma tunnen liiga tihti, et tahaks lihtsalt maha istuda ja olla. Vaadata pigem, kuidas teised kiirustavad kuhugi, seda ise teadmata kuhu. Kuid veel parema meelega istuks kellegagi koos ning ajaks õdusat juttu maailma asjadest. Ääremärkusena meenub mulle sellisest idüllilisest olukorrast alati kaks mõnusat viinavõtmise mälestust, kus kord sai Tarqi’ga Kati sünnipäeval viina võetud laua taga ning kõigest räägitud, teine aga see, kuidas ma oma elu näinud onuga laua taga piiritusest viina lahjendasime ning elust rääkisime. Lihtsalt rääkisime ja jõime, meil ei olnud kuhugi kiiret…
• Inimesed – me kõik oleme inimesed. Ent ometi näikse nagu osad meist ei vääriks seda tiitlit kandma. Paljud meist vaatavad teistele põlgavalt või altkulmu, unustades ära meie võrdsuse. Me sünnime siia ilma täiesti võrdsetena, kuid ometi kohe peale sündi algab meie tembeldamine kuhugi klassidesse, kuni ühtäkki ongi osadest lapsena imearmsana välja näinud beebidest saanud koledad paksud täiskasvanud, keda teised kiruvad ning mõnitavad. Kuid kui tihti need mõnitajad on mõelnud sellele, mis tunne oleks neil endil, kui nad oleks sellisteks sündinud või oleks saatus neid selliselt kohelnud? Ning kui sedasi mõelda, siis võib ehk ühel hetkel ka kuskilt kaugelt hämarusest koita, et ka nemad, näiteks kõige tavalisemad Tartu linna kodutud ja joodikud on tegelikult inimesed. Kes olid nad enne, milline oli nende lapsepõlv, miks nad tegelikult sellele teele sattusid? Me ei tohiks neid süüdimatult alati hukka mõista, me ei tohiks kedagi lihtsalt ning üdini hukka mõista. Olgem sallivamad. Olgem sallivamad teiste inimeste suhtes, ka nende suhtes, kes seda võib-olla esmapilgul ei vääri. Egas asjata levi ringi ütelus “serial killers are people too”. Ma ei taha sellega propageerida seda, et iga tegu on õigustatud ning peaks valdama leebus kõigi ja kõige vastu. Kuid alati peaks püüdma mõista ka asja tõelisi tagamaid ning proovima ennast tõesti panna vastaspoole olukorda. Mõõdukas tolerants on see, mille poole võiks aegajalt püüelda. Aegajalt just selle pärast, et liiga tolerantsed inimesed kiputakse ühiskonnas piltlikult jalge all ära tallama.
• Inspireerituna eelnevast tahaks südamele panna ka seda, et elu ei ole nii lihtne ja üheselt mõistetav kui ehk esmapilgul paljule meist võib tunduda. Elu ei ole must ja valge, ei ole ainult õiget ja valet, head ega halba. Selle asemel on lõputu hulk vahevorme ja kombinatsioone. Seda alati meeles pidades näeme ehk maailma pisut paremini ning sellest johutvalt teeme ka otsuseid ning kujundame ka oma põhimõtteid teisiti, loodetavasti õigemini. Sedasi mõeldes kipume ehk ka vähem alusetult kritiseerima ja süüdistama ning pidama ennast teab mis targaks igal ala, kus sõna võtame, sest teatavasti kipuvad kõige rohkem sõna võtma just need, kes asjast õige vähem teavad. Samas ei tohi ka ära unustada, et tegelikult keerulisena näivad asjad elus võivad tihtilugu osutuda tegelikkuses hoopis lihtsaks. Tihti oleme ise just need, kes kõik nii keeruliseks mõtlevad ning sellega oma elu raskeks teevad, unustades asjade ootamatu lihtsuse. Kuid eks see elu keerukuse ja olemuse üle arutlemine on üks tänamatu ning lõputu tegevus, kus tõde ei selgu. Igaüks peab enda jaoks ikka selle oma enda tõe ja mõtte leidma, iseasi kas igaüks tahab, viitsib ja leiab aega ning mõtet selleks.
• Ene kui ma lõpetan, tahaks öelda seda, et olgugi tänapäva lääne ühiskond on selgelt orienteeritud massiivsele tarbimisele, tahaks loota ma seda, et leiduks üha enam neid inimesi, kes suudaks sellest skeemist läbi näha, ning mis veelgi enam, leida julgust ning tahet ka sellele vastu astuda. Iga päev üritatakse meile meedia ning sotsiaalse korralduse kaudu selgeks teha, et kui sa omale midagi ostad, minegid asju või ka teenuseid, siis sa oled õnnelik. Me justkui ostaks rahaga omale õnne, või vähemalt nii tahetakse meid uskuma panna, vähemalt mulle näib nii. Ent me kõik peaks juba kulunud fraasidest teadma, et rahaga õnne ei osta ning ma siiralt loodan, et enamik saab sellest ka aru. Kuid siiski ei suuda või ei taha või ei saa aru päris paljud inimesed, et raha ei ole ilmtingimatta õnn. Ikka on kaubamajad paksult täis rahvast, kes pühade aegu justkui ostaks omale indulgentsi kinkide näol, samal ajal kui parkla on ummistatud uhketest autodes, millest igaühe mark ja hind annab märku sellest, kui tegija sa oled. Kuid kas kõike seda materiaalset nänni on ka tegelikult vaja, mis nigunii kuhugi kapi otsa võib-olla kasutult vedelema jääb, või piisaks kingitusena ka soojast sõnast ning ühiselt heast kvaliteetsest koos veedetud ajast? Või olen ma lihtsalt liiga sinisilmne? Olen tihti mõelnud selle peale, et nn. asjade ostmisega ostaksime me nagu omale koha mingis ühiskonnakihis. Me justkui muretseks omale staatuse sümboleid, mis annaks teistele märku, et vat sellel on see asi ja järelikult on ta nii ja nii tegija. Kuid asjad jäävad asjadeks ning nende väärtus on kiire kaduma, võrreldes muude rahas mõõtmatute väärtustega. Ma ei räägi seda mingist kadedusest, sest mina ei suuda omale näiteks autot või midaiganes osta. Juba ainuüksi liigse tarbimise idee on loodusvaenulik, eriti veel lähenevat energiakriisi silmas pidades. Inimkond tarbib asjatult, meil ei oleks kõike seda tingimata vaja, me saaks ka ilma kaunis hästi hakkama, kuid nii on kord juba see asi seatud, ent ometi on meie võimuses midagi muuta. Seepärast kutsungi kõiki ülesse vaatama üle oma väärtushinnangud, eelkõige materiaalsete väärtuste tähtsustamise osas. Sest olgem ausad, õnn ega heaolu ei peitu ainult ju rahas ja asjades. Ei võida see, kellel on surres kõige rohkem asju ega ka mitte see, kellel on Orkutis kõige rohkem sõpru või fänne, veelvähem scrappe.
• Lõpetuseks tahaks ma öelda, et algaval aastal võiks nii mõnigi meist jõuda sinnamaani oma elus, et ta peab tegema põhimõttelise valiku – kas elada endale või teistele. Ning ma loodan siiralt, et enamik meist langetab valiku esimese variandi kasuks, sest me ei saa lõputult elada teistele, ei saa olla kinni selles, mida teised meist arvavad ega lõputult olla kellegi meele järgi, pugeda. Ei taha küll nahhaalselt ega vulgaarselt öelda, aga ärgem põdegem, inimesed! Sedasi elades on meil võimalus olla mina ise, ning ka avastada see tõeline mina iseendas. Ning ärgem unustagem unistada ning unistuste täitumiseks ka midagi ära teha. Elul on pakkuda meile enneolematult palju, tuleb osata ainult see vastu võtta.

Just sellised olid minu mõtted peagi algavaks aastaks, nii väikesed või suured, tähtsad või tähtsusetud, nõmedad või õiged, kulunud või uudsed, kuidas kellelegi tundub. Samuti ei pidanud ma oma postitusega silmas mitte kedagi ning ükski mõte ei olnud suunatud mitte kellelegi personaalselt, juhul kui keegi peaks seda juhtumisi tundma.

Jääb üle ainult soovida kõigile head vana-aasta lõppu ning veel paremat uue algust. Tehke rohkelt pauku ning pidage alkoholiga piiri. Hea tuju ei tule ju mitte alkost vaid hoopis teie enda seest. Olge üksteise vastu kenad ning unustage igasugune vaen. Tõstkem hoopis klaasike head vahuveini meie kõigi terviseks.

Pisiasjad

Üllatus küll, aga mitte kunagi enne pole ropsimine nii meeldivana tundunud. Ei mingeid raskeid emotsioone ega kibedat maitset. Otse vastupidi, ropsil oli üllatavalt hea maitse, mis mingitki moodi vastikust ei tekitanud. Võib-olla oli asi selles, et hommikul vahetult enne roopamist sõin ma ära ühe hea võileiva ning kõrvale paar lonksu piima. Kes teab, kes teab... Kahju on ainult, et hea kraam kohe välja tuli. Kahju on ka selle pärast, et ainult see hea kraam tuligi välja, mitte see kõik muu, mis öö jooksul omale sisse sai kallatud.

Ahjaa, peldikupoti kohal kummardudes võib ebatavalise asendi tõttu näha nii mõndagi teise nurga alt. Näiteks mina avastasin, et hiljuti ostetud õhuvärskendaja on extremely flammable, peale mida hakkas mõte juba liikuma kodukootud leegiheitja poole, aga kuna tervis oli hetkel kehva, siis jäigi ta ainult mõtteks.

Kokkuvõtvalt, ei olnud mul tegelt midagi meie kallile blogi lugejale öelda, aga kuna ma pole juba kuu aega postitanud, siis mõtlesin, et korra võiks midagi punnitada. Ning inspireerituna Alo TV -st edastaksin ka päeva mõttetera: ka väikestes ning seni tavalistena tundunud asjades on peidus midagi erilist, it's all about the angle of approach.

Kaheksas detsember.

Same shit different day!

Esimene detsember.

Nonii. Esimene detsember on käes ja Printsessil polegi iga-aastast šokolaadikalendrit, mis ta muidu igal aastal emme käest saanud on.

On vaid viin. Viru Valge. Ja The W vaatab Fashion tv'd...

Miks lund ei ole? Printsess nõuab lund ja mmmmmmmmmõnusat talveilma, no teate küll, särav päike ja ja ilus valge sätendav lumi. See oleks nauditav. Tõesti oleks. Avaks hommikul sooja teki all olles silmad ja vaataks talvepäikest. Ja mõnuleks, lihtsalt mõnuleks.....


Head esimest detsembrit teile kõigile.

Nb. Printsess tunneb päkapikkudest puudust.

Long-term memory and decision making.

Printsess kaalub tõsiselt kas juua ennast täis või mitte.

Just selline hommik mulle meeldib

...on laupäev. oled palja ülakehaga. hommikusöögiks praed 3 viilu ehedat vanaema tehtud soolapekki ning 3 kanamuna. ilusat kuldkollase munakollasega kanamuna, sest maal vabas õhus kasvanud kana on õnnelik. kõrvale võtad veel õhtust üle jäänud jääkülma Tindellat, millele lisad omale sobivas vahekorras Coca-Colat ning magustoiduks võtad Printsessi tehtud küpsisetorti ning kõrvale jälle Tindellat. meeleolu tekitamiseks sobib ideaalselt Foo Fighters, eriti lugu The Best Of You, mille saatel on joovastav vaadata aknast välja üle Annelinna kõrguvate paneelmajade pilvitusse helesinisesse taevasse.

see on elu. minu elu.

Annelinn

Köök.

Äpple
Jord-gubbar
Plommon
Päron
Vinbär
Körsbär
Sylt
Marmelad

Tort a'la Printsess.

Noh, Printsess otsustas siis torti teha, küpsisetorti. Põhjuseid oli mitmeid: esiteks soov tähistada orkutis 3000. skräpini jõudmist, teiseks "kerge" magusaisu ja kolmandaks Printsessi ootamatult tabav veider soov ennast kokandusalal tõestada. (Kuigi Printsess on täiesti teadlik sellest, et küpsisetort pole nüüd küll mingi kokanduse tipp. Aga noh, ise tehtud, hästi tehtud, oma käkk, hää käkk.)
Poest vajalik kraam kokku ostetud, hakkas Printsess torti ehitama.

Ja kuna jutt käib siin ikkagi söögist, siis väike nimekiri sellest, mida vaja on.

5 pakki küpsiseid. (Printsess kasutas Selga klassikalisi küpsiseid.)
1 pakk hapukoort. (20%-list ikka.)
Kakaod.
Moosi.( Printsess kasutas õunamoosi.)
Suhkrut.
Piima ja võid (Glasuuri valmistamiseks.)

Torti ehitada pole muidugi mingi kunst. Kõigepealt laod küpparitest vajaliku suurusega esimese tordikorruse. Seejärel paned sinna peale näiteks hapukoore ja raputad peale suhkrut. Järgmine kiht küppareid ja kakao-hapukoore-suhkru segu, küpparid, moos jne. Kui tort on soovitud kõrguse saavutanud, pannakse see külmkappi ning lastakse kogu sellel kraamil küpsistesse imanduda. Et tort veel vingem tuleks, soovitab Printsess sinna peale panna ka glasuuri. Glasuuri valmistamine on lihtne: sulatad või, lisad kakaod, suhkrut ja piima ning segad kuni glasuur hakkab natuke keema. Seejärel lased sellel jahtuda ning lõpuks valad küpsisetordile.

Küpsisetort tuli seekord siis välja selline:

Tsipa magus tuli aga The W ütles juba enne tordi tegema hakkamist, et nii magusat torti nagu Tarqi tegi, ei suuda vist keegi teine teha. Selgituseks vaata seda: Tort ala Tarqi

Vot siis. Head isu.

Ilm Eestis

Siin kohal toon lühi kokkuvõtte selle nädala ilmprognoosist (6.11. – 12.11.06)

• 6.11 Esmaspäeval on pilves. Ida pool sajab lund ja lörtsi ja hakkab tuiskama, läänes läheb vihmale.
• 7.11. sajab lund, lörtsi ja vihma, idapoolsetes maakondades on jäidet.
• 8.11.kohati lörts ja vihm.
• 9.11.Sajab lund, lörtsi ja vihma. Tuul on muutlik, päeval pöördub loodesse 6-11 m/s.
• 10.11.hooti sajab lund ja lörtsi.
• 11.11.päeval algab saartel lume ja lörtsisadu, mis läheb vihmaks.
• 12.11. sajab lund ja võib tuisata.

Täna on küll juba 9. november, seega väga väga vabandan sellise üüratu viivituse pärast
(informatsioon hangitud www.emhi.ee)

Loch Ness, küpsised ja Excel.

Printsess mõtles, et kirjutab, mis hetkel toimub.
Nii.
Kell on 18:24. Kolm mõisapreilit (olgu öeldud, et üks neist on The Answer), Boss ja The W on kogunenud Korterisse. Printsess istub arvuti taga (või ees, oleneb kust poolt vaadata. Vist.) ja kirjutab lambiblogisse sissekannet, sööb mõisapreilite toodud külakosti (küpsiseid) ning üritab excelis mingit ülipõnevat ülesannet lahendada. Siinkohal mainiks ära, et küpsised on kuivad ja Exceli abi (mis peaks tegelikult ju igale lollile kõik puust ja punasest ette tegema) ei suuda Printsessi siiski aidata. Võibolla on Printsess lollim kui ta arvas.
Nüüd on kell 18.31. Toimub mingisugune sügavmõtteline diskussioon. The W'l tekkis mõte pubekaid peksma minna.
Peab täheldama, et kogu see seltskond (välja arvatud Printsess, kes hetkel on süvenenud oma suhteliselt mõttetu posti kirjutamisesse) on lummatud televiisorist. Seepärast kostavad Printsessi kõrvu mahlakad kommentaarid näiteks Loch Nessi koletise kohta.
Järgnevad "tsitaadid" on vaid väike osa pikast ja mõteterohkest õhtust.
The Answer: "Kuhu kadus Loch Ness siis kui nad kogu selle vee sealt välja lasid?"
The W: "Loch Nessi pole olemaaaas."
The W: "Võiks ära mürgitada selle järve."
The Answer: "Vaata, vaata, jumala lahe. Iuu.Isegi inimesed sünnitavad vahepeal vees."
The W: "Ma vaatan, et sa jätkuvalt põed."
Boss: "Toon siin kohatuid võrdlusi."
The Answer: "See küll päris ei ole."
Mõisapreili Iiv: "On, on."
Vaikus.
Boss: "Jep."
The W: "Oli seda jama kõik seal ees vaja vä? Kas sul on siis nii mõttetult raha, et visual effekte teha?"
The Answer: "Keegi ei saand mu naljale pihta. Keegi ei kuulagi mind."
Boss: "Ma ei vasta sulle."
The W: "Mulle see äär meeldib siin."
Mõisapreili Iiv: "Tegelt see pole eagle vision."
Kell on 18:42. Rahvas on vait. Printsess ootab.
The Answer naerab.
The W: "Sealt vallast on küll hästi palju asju, mida pole tõestatud."
Mõisapreili Iiv: "Aju täidab ise mõned lüngad ära."
Bossile helistatakse.
Boss: "Ahahahah."
The W: "Oi ma olen ees ju."
Boss: "Noh, räägi. 717, nii. Nii. Noh, Oota."
Mõisapreili Ülvi: "Ahah, niimoodi neid tehaksegi."
The W: "There is no Loch Ness monster. Nii haledalt tüssavad ikka."
Kell on 18:47
Boss: "Tüübid juba vannuvad."
The Answer: "It must be alive."
Boss: "Mis teed?"
Boss saab teise kõne.
Boss: "Noh, mis sul oli?"

Tegelikult saab Printsess aru küll, et kogu see post on seosetu ja seetõttu ka suhteliselt mõttetu aga vähemalt on Printsess kirjutanud oma novembrikuu esimese posti.

The W: "Jumal, jumal, läbi sai."
Mõisapreili Iiv: "Aaaaaaah, ma ei jõua, ma ei jõua."

Ahjaaa. Printsess ütleb veel, et lambiblogi sai eile 6 kuuseks. Poste on kokku juba 72 ja külastajaid üle 700. Vahepeal on sadanud alla ka märkimisväärselt suur kogus lund.

Vot. Auf Wiedersehen.

Ahjaaa. Ja Printsess tervitab Õhusõiduki Hooldajat.
(kell on 19.03)

Uus tase insomnias.

nonii. nagu pealkiri reedab, siis sain hakkama uue insomnia rekordiga, mis seisneb selles, et ma läksin pühapäeval kuskil poole ühe aeg magama ning üles tõusin hommikul veidi enne 9-t. asja konks seisneb aga selles, et vahepealset aega ei kulutanud ma ootuspäraselt mitte magamiseks, vaid ärkvel olemiseks. ehk siis 8 tundi puhast järjepidevat ärkvelolekut, siiras lootuses, et ma siiski jään üks hetk magama. aga EI. nahhui.
poole viie ajal hommikul leidsin, et äkki oleks mõtekas einestada mõni meega kaetud leivaviil ja kõrvale võtta klaas piima. mitte et sellest põrmugi kasu oleks olnud magama jäämisel. kella kuue ajal tekkis murrang närvikavas, mis väljendus sellega, et tekkis tahtmine omal juuksed peast ära rebida, aga kuna teadupärast mul juukseid peaaegu peas ei olegi, siis kukkus ka see aktsioon haledalt läbi. peale seda kaotasin ma igasuguse lootuse ning hakkasin mõtlema, kui raske elu ikka on. kusjuures praegu seda kirjutades tuli mul deja vu, kahekordne kusjuures, aga see selleks.
seega, olles selle kõik ilusasti läbi proovinud, ei soovita ma vabatahtlikult küll kellelegi sellist kogemust. ka mina ise siiralt loodan, et ma ei pea midagi sellist lähitulevikus küll läbi elama. närvid lähevad sedasi kaunis ruttu läbi. juba praegu on veidike läinud.

Ironman

Miks Tarqi siin nii vähe blogib?

Tere armas lambiblogi lugeja,


Minu arvates on kätte jõudnud hetk mil lambiblogi libiseb mingisugusesse kriisi, selle peamiseks avaldumis vormiks on postituste vähesus.

Seega oleks tõenäoliselt vaja natuke konstruktiivset kriitikat (jalaga perse tagumist) ja eneseanalüüsi (loogiliselt esitada seosetuid järeldusi).

Seega The W alustas selle analüüsiga ja mina jätkan ning samuti esitan nägemuse enda vaatenurgast, sest teiste omasid ei ole ma kompetentne esitama. Ehk siis ise esitan küsimuse ja ise vastan neile.

Miks Tarqi siin nii vähe blogib?

No esiteks mina püüan teha postituse, siis kui mul on mingi alljärgnevatest põhjustest:

• hea idee
• pole väga ammu kirjutanud
• meeltesegadus
• mingi, kindlalt määratlemata alkohooli kogus tarbitud

Pean tunnistama, et ma ei taha siia blogisse mingeid enda jaoks madala kvaliteedilisi
postitusi genereerida. Samas nagu The W umbes ütles, et pea asigi et asi edasi liigub või midagi.

Mis saab lambiblogist edasi?
Ma usun, et me jätkame ja pakun välja idee kaasata veel üks või paar silmapaistvat ja andekat lambiõde/lambivenda siia blogisse. Sest õe kaasamine tõi päris palju värsket õhku siia.

Tänan tählepanu eest.

nonii..

... päris palju vett on sellest ajast merre voolanud, kui siia blogisse viimane post tehti. Omamoodi on see pisut kurb, sest sai ju meie imearmas blogi just 5-kuuseks ning see oleks justkui märk sellest, et lamboblogil mingit elujõudu ikka sees on. Ometi on esialgne vasika vaimustus märkamatult kadunud ning uute postituste tekkekiirus langeb eksponentsiaalselt blogi vanuse kasvades. Loomulikult esineb mõningaid ajalisi fluktuatsioone kuid üldpilti see ei muuda. Märgatavat kasu ei toonud ka blogijate arvu suurendamine ning mitmekesistamine soolisel tasandil.

Põhjusi, miks antud situatsioon on käesoleval hetkel tekkinud võib otsida mitmetest eluvaldkondadest. Blogi sai loodud kevadel ning kevad on lootuste ning uue elu aeg. Vahepeal on olnud lõunamaine suvi ning nüüd on käes sombune sügis. Käes on ka kool. Ning võib-olla ei ole meil enam aega siia midagi kirjutada.Võib-olla oleme leidnud omale mingid muud huvid ning see bloginduse värk ei paku enam pinget. Meist keegi ei ole täna enam see, kes me olime eile. Me kasvame iga päevaga, vaimselt. Ning võib-olla pole me endas siiski avastanud seda kirjapisikut, mis lubaks siia pingutustevabalt kribada. Samas pean siiski tõdema, et ma ei saa rääkida mitte kellegi eest peale minu enda. Eks igaüks teab ise, miks ta siia kirjutab või ei kirjuta ning kas ta selles ka üldse midagi halba näeb või mitte ning kui tõsiselt ta seda asja siin võtab. Kuid selge on see, et iga postitus on alati teretulnud ükskõik kelle poolt meist, olenemata kui tihti või millise sisuga.

Kui ma juba isiklikuks läksin, siis räägiksin ka põhjustest, miks ma ise pole viimasel ajal siin eriti tihti sõna võtnud. Esiteks pean kohe ära mainima, et minu elu ei ole vähemalt praegusel hetkel huvitav ega selline, mille alusel oleks midagi avaldamist väärt kirjutada. Tegemist on igava ja rutiinse argieluga, kus midagi huvitavat ei toimu. See on ka peapõhjus. Ning teadmiseks Tarqi-le: see ei ole minu klassikaline hala vaid see on fakt, iseasi kas Tarqi sellest aru tahab saada. Samuti on mul viimasel ajal probleeme igasuguse inspiratsiooni leidmisega, rääkimata motivatsioonist, mistõttu mingit lambist välja imetud teksti ei suuda ma ammugi genereerida vastukaaluks reaalsest elust võetule.

Siiski, antud postitus ei ole üleskutse, see pole mõeldud kellegi peale näpuga näitamiseks ega oma pahameele avaldamiseks. Tegemist on lihtsalt subjektiivse ent neutraalse hetkeolukorra hinnanguga, mille peaeesmärk on lihtsalt täita ühe uue postituse rolli.

Tümakapidu.

täna.
sitaks õlle ja salatit.
tulge.

Tähtpäev.

Natuke hilinenult see post küll tuleb...aga 6. oktoobril sai lambiblogi 5 kuuseks. Selle ajaga on siin külastusi üle 470 ja postitusi üle 60. Vot nii.

"Minu esimene kommionu."

Tegevusaeg: 4. oktoober 2006.
Tegevuskoht: Tartu linn; buss nr. 16; (sihtkoht: Elvi (Maaülikooli) peatus.)
Tegelased:
Buss nr. 16
Printsess
Kommionu
Falcki-mees
Õhusõiduki Hooldaja

Proloog: Printsess tahab minna Bettonisse Õhusõiduki Hooldajale külla. Seepärast on ta istunud Vabaduse pst. peatuses bussi nr. 16. Palmihoone peatuses ronib bussi (ja muidugi Printsessi kõrvale) vanamees - Kommionu. Sõit läheb edasi.. kuni Kroonuaia peatuses tuleb bussi nr. 16 Falcki-mees...

Kommionu: "Näe, Kontrolör."

Vaikus Printsessi poolt. Falcki- mees kontrollib pileteid ja kuna Vabaduse pst. peatuses toimus bussivahetus, siis tekib hetkeks segadus, sest pileti mulgud ei klapi. Segadus lahendatud ja piletid kontrollitud, sõit jätkub. Enne Piiri peatust teeb Kommionu oma kergelt alkoholilehka levitava suu lahti:

Kommionu: "Ma võin tahapoole istuda. Ega ma teid ei sega."
Printsess: "Ei, te ei sega mind."
Kommionu: "Mis? Kui ma teid segan, siis ma võin tahapoole istuda."
Printsess: "Ei, te ei sega mind."
Kommionu: "Oi te olete ilus tütarlaps."
Printsess: "Aitäh."

Printsess vaatab aknast välja. Tundub aga, et Kommionu passib teda endiselt.

Kommionu: "Teil on väga ilusad silmad ja huuled."
Printsess: (juba veidrama häälega) "Eeee..Aitäh."
Kommionu: "Näe, mul on sulle kommi. Võta."

Kommionu ulatab Printsessile ananassikommi. Printsess võtab selle vastu..siiski kerge jälkusega, sest vanamees haiseb alkoholi järgi ning kui ta kunagi kauges nooruses isegi oli ilus, siis sellest pole tema näos küll jälgegi.
Printsess pistab kommi taskusse ja ootab juba, et Õhusõiduki Hooldaja ta päästaks.

Kommionu: "Vaadake mulle otsa."

Printsess mõtleb, et noh, olgu, muidu ei saagi temast lahti, ja vaatab.

Kommionu: "Teil on ikka väga ilusad silmad."
Printsess: "Aitäh."
Kommionu:"Ärge nüüd mu peale solvuge. Ega mina pole süüdi, et te nii ilus olete. Teie olete ise süüdi."

Printsess on vait ja vaatab aknast välja.

Kommionu: "Kui te mulle meeldite, siis te teistele meeldite kindlasti. Küll ma tean"

Vahepeal on buss nr. 16 jõudnud peatusesse Laululava.

Kommionu: "Ma lähen järgmises peatuses maha."
Printsess: "Mina ka."
Kommionu: "Kas te sõidate edasi?"
Printsess: "Ei, ma lähen järgmises peatuses maha."
Kommionu: "Ei tea kas ma teid kunagi veel näen?"
Printsess: "Kindlasti näete."
Kommionu: "Aga võibolla ma ei tunne teid ära."
Printsess: "Kindlasti tunnete."
Kommionu: "Arvate?"
Printsess: "Jah."
Kommionu: "Aga võibolla võiks kunagi väikse kohtamise teha."
Printsess: "Eee..kindlasti."
Kommionu: "Noh, ma olen teist vanem küll. Aga te meeldite mulle tõesti nii väga."

Buss jõuab Elvi (Maaülikooli) peatusesse ja Kommionu tõuseb püsti. Printsess hingab kergendatult ja üritab võimalikult kiiresti bussist väljuda ja üle tee saada, rikkudes sellega isegi liikluseeskirju. Kommionu üritab veel midagi Printsessile öelda aga Printsess juba jookseb Õhusõiduki Hooldaja juurde.

Märkus: Dialoogis võib esineda ebatäpsusi, sest kahjuks ei suutnud loo autor toimunud vestlust sõna-sõnalt meelde jätta.

CUBA - revolutsiooniline kange hele õlu

Taaskord on kätte jõudnud aeg, kus kauplusteketis Selver on kurjakuulutava nimega kampaania Laadapäevad. Aeg, kus odavatest hindadest pimestatud mutikesed hüsteerisiliselt oma faking kärudega niigi kitsaid riiulivahesid ummistavad ning sellega osadele kaaskodanikele tõsiseid närvikahjustusi tekitavad. Kuid see selleks.

Selveri Laadapäevade raames on lettidele ilmunud ka kaunis omapärane õlu nimega CUBA. Mõtlesin, et siis miks mitte ka ära proovida selline õlu. Eriti veel, kui kaheliitrise pudeli etiketil seisab alljärgnev tekst, mis kummalisel kombel päris väljakutsuvalt mõjub:

"Cuba on õlu, mis astub vastu rumalusele, omakasule, matslikkusele ja hoolimatusele. Aitab sellest, et mõned on võrdsemad ja mõnele on rohkem lubatud. Nüüd on aeg oma õiguste eest seista! Cuba - see on revolutsioon. Revolutsioon - see on õlu! Viva la Cuba!"

Tõepoolest, tekst on hea. Loomulikult siis, kui sügavamalt sellesse mitte süveneda, sest kuidas kurat saab mingi labane õlu rumalusele vastu hakata??
Mis puutub õlle maitsesse, siis kuna tegemist on heleda õllega, polegi maitse teab mis kohutav hoolimata kangest alkoholi protsendist (mida on mehiselt 7% vol). Kaunikesti mahe, mida samal ajal ei saa võrrrelda samasse klassi kuuluvate Turbo Diesel'i, Bock'i ja Taurus'ega. Positiivne eripära on veel lisaks see, et oma konkurentidest, ei ole Cuba'l omadust olla uinutav, mis eriti selgelt tuleb samal ajal esile Turbo Diesel'il, mille puhul kahe liitri ära joomine tekitab röögatu une, mida on pea võimatu tagasi hoida.

Seega on Cuba näol tegemist täiesti konkrentsivõimelise õllega, mida võivad silma pilgutamata ning häbi tundmata juua nii elukutselised kui ka tudengid.

Lõpetuseks, kui keegi leiab, et õlle kõrvale oleks hea ka midagi juurde haugata, siis võiks proovida seekord pelmeene. Ning kui juba poest sai võetud üks pudel (või ka rohkem, olenevalt proffesionaalsusest) Cuba õlut, siis võiks juurde osta ka ühe paki pelmeene, kasvõi kõige odavamaid, vahet pole. Koju jõudes tasub õlu külma panna, sest külm õlu on poole parem. Seejärel võtta üks klaas külma õlut tühja kõhu peale ning peale seda võiks asuda pelmeene praadima, sest kui juba grunt on all, siis läheb ka pelmeenide praadimine ladusamalt. Kuumuseks tasub valida selline keskmine või ka väiksem, sest muidu kõrbevad pelmeneid ära, õli võib kah mehiselt panna. Mida rohkem seda uhkem, halba see küll ei tee. Ning maitsestada mõõdukalt soolaga ning praadida kaane all kuni pelmeenid muutuvad enamvähem kuldselt pruuniks. Seda muidugi ideaalis. Enamasti tuleb ikka üks pannilt prooviks võtta ja ära maitsta. Ning kui tunned, et pelmeenid on valmis siis võid nad serveerida mingisse kaussi, kust neid on hea õlle kõrvale haugata.



Viva la Cuba !!

Sügisene nuudliroog a'la The W

Mida sul vaja on:

• pakk Miniva kiirnuudleid
• keskmine sibul
• suur tomat
• toiduõli
• sidrunipipar ja sool

Kui tunned, et öösel kella ühe paiku tahad midagi kerget süüa ning tead, et sul peaks kapis olema paar pakki kiirnuudleid ning mingi suurem tomat, mille vanaema sulle juba nädala aega tagasi kaasa andis ning mis salapärastel põhjustel on senini külmkapi tumedates nurkades kahe silma vahele jäänud, siis on viimane aeg üks maitsev nuudliroog teha, sest ega see tomat seal külmkapis kaua seisa. Lähevad teised pehmeks ja koledaks. Egas' siis head kraami saa raisku lasta minna.

Kõigepealt pane vesi kiirkeetjasse, ning samal ajal võta üks pakk nuudleid, purusta nad kergelt pakis ning aseta paki sisu sinule sobivasse anumasse. Need kuramuse õli- ja maitseainepakikesed korja seal ikka välja (kui neid seal seekord üldse oli muidugi). Kui soovid, siis võid maitseained sealt nuudlite peale puistata koos õliga, kuid see pole vajalik. Mina siiski lasin 3/4 pakist nuudlitele peale koos õliga.
Nonii, kui vesi on keema läinud, siis vala see nuudlitele peale ning aseta anumale mingi kaas peale (suvaline taldrik näiteks). Nüüd võta üks keskmise suurusega sibul, koori ära ning tükelda suvaliselt käe vahel taldrikule või kuhugi. Peenestada ei ole vaja.

Nüüd pane pann tulele, kõige kuumemale. Suur kuumus on eelkõige vajalik tomatile, mis tuleb sellega ära ehmatada, muidu läheb ta eriti plögaks. Vala pannile korralikult õli ning otsi see pisut tumedaks ning pehmeks tõmmanud tomat külmikust välja. Otsi välja ka nuga, millega sa tomatit lõigud ning kui õli on pannil juba kuum, siis asu tomatit selliste suuremate suvaliste tükkidena pannile lõikuma. Ole valmis selleks, et tomat on pehme ning temas on palju vedelat osa, mis kuuma õliga kokku puutudes hakkab tulist õli vastu sinu paljaid käsivarsi ja silmi loopima. Kuid pea meeles, tõeline gurmaan valu ei karda.

Ok, kui oled selle tomati asjaga valmis saanud siis vala see hunnik sibulat kah pannile ning sega see asi korralikult segamini. Nüüd otsi kuskilt natuke soola ning sidrunipipart, maitsesta rooga vastavalt maitsele, ehk siis maitse seda asja, mis sa kokku keerad. Sega aegajalt jälle kuni märkad, et enamik seda vett, mis tomat endast välja ajas hakkab vaikselt ära aurustuma ning alles jääb rohkem selline tihedam mass. Nüüd otsi välja sõel ja kurna nuudlid ära (võid ka kaane vahelt kurnata, kuid on oht, et osa nuudleid lõpetab oma teekonna kraanikausis). Nüüd tuleta meelde kuidas su roog just hetk tagasi maitses ning kas ja kui palju sa nuudlitele maitseained panid? Kui roog maitses kaunis krehvtiselt ning panid ka nuudlitele palju maitseainet, siis loputa nuudleid külma vee all natuke, see võtab soolasust veidi vähemaks (seda juhul, kui sa ikka sõela kasutad). Kui see toiming on tehtud, siis vala nuudlid pannile, keera enne seda kuumus madalamaks ning sega kogu see kupatus korralikult segamini. Nuudleid kuumuta pannil ainult mõni hetk, et nad kuumaks läheks.

Nüüd serveeri toit koos meelepärase joogiga ning tunne elust rõõmu.



Head isu!

Kas see ongi lõpp?

Esmalt väike eellugu:

Kaks aastat tagasi sai alustatud oma ülikooli õpinguid Tartus ning kolitud kolmekesi elama ühetoalisse korterisse. Kõrvalkorteris olid naabriks mingi pere, mitmetoalises korteris. 2005 aasta kevadel kolis pere välja ning kuskil jaanipäeva paiku algas korteris remont. Kuidas ma tean? Eks ikka selle kohtuava puurimise, kolistamise, kuvaldaga vastu seina tagumise, nühkimise ja venekeelsete tööliste möla järgi, mis läbi seinakontakti kostis.

Praegune seis:

On möödunud ligi poolteist aastat ning selle aja jooksul pole remont kordagi pikemalt katkenud. Võiks öelda, et kohati oli sessi ajal sinu kõrva juures puuriv tegelane teiselpool seina kaunis ärritav. Ning ma ei olnud ainuke. Oli ka juhtumeid, kus üks lähinaabrist labiilsema närvisüsteemiga mutike pistis koridoris remondimeeste peale kisama ja ning ähvardas politsei ja ehitusinspektsiooni kohale kutsuda, viidates sellele, et need kohutavad kuvaldalöögid olid ehk mingi vaheseina maha võtmise pärast. Eriti kummaline oli asjaolu, et mutike ei lasknud kunagi uksekella vaid karjus niisama ukse taga. Ilusa puntki pani ta oma tegevusele vahva kirjakese kirjutamisega, milles ta võttis kokku oma eelnevad ähvardused ning kleepis selle märkmepaberi korteri uksele.

Kuni tänase päevani kestiski see remont, kuid õhtul koju tulles nägin ma midagi kummalist naabri ukse ees. Seal lebas jalamatt. Ning mitte tavaline jalamatt, vaid seal oli kirjas lausa Tere tulemast.

Kas see ongi lõpp sellele enam kui aastasele odüsseiale. Katsumustele, kus ainsaks meeleheitel lahenduseks oma naabreid raskel õppimise ajal vaigistama sundida oli mingi suvalise puutoikaga vastu seina tagumine, mis osutus loomulikult täiesti kasutuks. Kas lõpuks saame me omale tõelised naabrid, mitte mingit kolistavad töömehed, keda kusjuures haruharva näha oli.
Mina igatahes ei ole veel lootust kaotanud ning usun selles osas helgemasse tulevikku.

Muljed soolaleivapeost nr. 2.

Haa. Muljed puuduvad, sest mind polnud seal.

üks ilus deviis...

Teeme suitsu, võtame viina, vaatame naisi.

vot selline võiks elu olla...niisama..

Tra...

närvi ajab kui need türastanud rämedalt haisevad prükkarid alati minu ligidusse bussis satuvad...paneks jalaga näkku teile raisk kui jalga ära ei määriks

idiootsusel võiks ju piir olla.

Plahvatus ja muud numbrid.

1. Ütleks nii, et Tarqil ei vea: kolmapäeval kallas The Answer talle alkoholi selga ja neljapäeval otsustas jogurt plahvatada ja Tarqi sokid ära määrida, köögi ka muidugi.

2. Järgmisel nädalal tuleb läbi viia operatsioon "veekeetjate puhastus."

3. Õhusõidukihooldajal algab esmaspäevast raske periood.

4. Raplast on mingil kummalisel põhjusel saanud munakivilinn?

5. Külm on, raisk.

Muljed The Answer'i, Ulvi, Eva ja Piia(?) soolaleiva peost

Tere,

Tahaksin kohe alustada vabandusega, nimelt ma ei ole siia nii kaua kirjutanud. Palun vabandust.
Mõtlesin algul, et räägiksin antud postituses mul just alanud uuest ainekursusest "Seemendus ja sigimisõpetus" kuid moraalsetel põhjustel ma seda siiski ei tee.

Seega ma jagaks muljeid teiega (armas lambiblogika lugeja) sellest eilsest peost.

Peo orienteeruv algus oli 20.00, kuid The Answer toonitas (mulle), et me võime ka varem tulla, mida me kahjuks küll teha ei saanud, arvestades meie tihedat ajagraafikut (eriti The W oma).

Õhtu tähtsündmused olid:

• õlu ostmine Eedenist,
• minu saabumine,
• minu lahkumine,
• ekskursioon korteris "Siin me elame",
• The Answeri jutustus teemal "Miks mul on vill paremas pihus",
• Martini segane pobin,
• Tamuri (veel tugevat lihvimist) vajavad naljad,
• Liviko metsamaasika napsu nuusutamine,
• nelja tooliga (üheskoos) köögis kääksutamine,
• "caveman'i haak"= The Answer'i liikumine vetsust vannituppa
• mingi jaapani keelse hip-hop loo kuulamine.

Õhtu valupunktid olid

• The Answeri eksimuslik käe liigutus, mille tõttu Bacardi rum + Coca Cola koks mulle selga sadas,
• see et keegi viina ei võtnud,
• lauale toodud küpsiste mitte ära söömine
• Piia väike osalus kõiges selles möllus.

Õhtu vaieldamatu kulminatsioon

• oli see, kui The Answer hindas oma võimeid alkohooli tarbimises üle ning väljutas oma mao sisu (suu kaudu) vetsupotti.

Meelde jäi ka Eva küsimus (mis umbes kõlas nõnda, vähemalt 5 korda): "miks te ainult köögis istute, liikuge ringi."

Seega selline ta oligi, tore.

Koli minema.

Printsess vallutas korteri. Nii ongi.

Back in business.

olen siis tagasi meie über blogosfääris ning rõõm on näha, et elu pole vahepeal siin blogis päris seisma jäänud. ses suhtes thumbs up.
küll aga pean kahjuks mainima, et minul pole juba ammu midagi tarka öelda. ka siin blogis. aga loodan, et saame kuidagi ikka hakkama.


lõpetuseks ka mõned märksõnad ning mõtted minu kahenädalasest puhkusest:

• puhkusest sai hoopis töö.
• niiskustõke Aquastop päris imesid teha ei suuda. tõstatud fakt.
• kahe nädala jooksul viibisin värskes maaõhus olude sunnil kokku orienteeruvalt umbes 10 tundi. kaunis masendav.
• katsin värviga umbes 115 m² pinda, millest ligi 90% moodustas lagi.
  
• tapeeti ning sellega seonduvat paigaldust ei taha ma enam näha vähemalt 2 aastat.
• oma vanavanemate sõidutamine nende enda vana logu Niva'ga ei ole eriti meeldiv kogemus. küll aga viimane kogemus, nii palju kui see minu enda võimuses on.
• rämedalt kägisev voodi und ei soodusta, nagu ka igasugused pederastid, kes hommikul kell 6 minu näo peal siiberdama hakkavad.

Tähelepanek No.2

Fännid on rahutud, sest lambiblogis elu seisab. The W on müstilistel põhjustel kadunud, The Answer'il pole vist midagi öelda ja Printsess kirjutab juba jälle siia.

Mis saab edasi? Kus on The W? Kas Printsess suudab oma näppe talitseda? Kas The Answer kirjutab mõne mahlaka kommentaari?

See kõik saab selgeks siin, lambiblogis.

Tähelepanek.

võibolla on see ainult minu kodus nii..aga meepurgid on väljast alati meega koos. ja muidugi ka näpud ja riiul, kus meepurk seisab.

mitte et see mind häiriks..lihtsalt. panin. tähele.

Things that don't bother me at all ;)

Sun, sea, good food and person that you love by your side...

ps. Pirita literally stinks.

Asjad, mis Printsessi ärritavad No.1

me elame infoajastul, peaaegu kõigil on olemas telefonid ja arvutid. aga MIKS siis informatsiooooooooooon EI liigu, ah? kurat küll, keegi kunagi helistada ei taha, tuues alati vabanduseks mingid meeeeeeletud telefoniarved (millest on muidugi raske aru saada kuna keegi ju kunagi kuhugi helistada ei taha. kuhu see raha kaob siis?) ja üleüldse on pidevalt mingi mök mök mök. tulemuseks on see, et mitte keegi ei tea mitte midagi ja siis hakkab jälle mingi halamine pihta a'la "miks keegi mulle siis ei helistand ja öelnud, et bla bla bla" jne.

misasja te ostate neid telefone siis? et saaks kella vaadata või? äkki hoopis sellepärast, et saaks endale sitaks uusi taustapilte ja helinaid tellida? no palju õnne teile siis. tõesti.


puhas idioootsus noh.


(ja ma tean, et ma peaks vähem põdema. )

First

This should be first post in english on this blog and I hope it won't be last.
Anyway with this I hope to get some foreign readers and mainly save my diminishing english skills.
Also I "strongly" encourage my fellow writers to write in english from time to time ;)

sellised me olemegi vol.2

kliki kindlasti pildile!!

Kuidas täielik debiilsus mu hommiku rikkus.

üldiselt ma ei huvitu eriti uudistest, ei sellest, mis toimub maailmas ega siinsamas eestis. kuid aegajalt suurest igavusest (ning mitte huvist uudiste vastu) kiikan ma ikka uudisteportaali Delfi. tegin ma seda ka siis täna, peale oma hommikusööki. ning kohe kõige esimene päevauudis äratas minus huvi: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=13511932
kuid huvist arenes kiirelt asi juba ärrituseks. lihtsalt mingi üks eesti kõige idiootsemaid avaliku elu tegelasi tuleb sõimama, kuidas Tartu on maha jäänud ning pole lootustki, et ta järjele jõuaks. ei noh, Mõisal pole samas seda ajuraasu kunagi eriti palju olnud. ei tea kas tal on kodus igav või ta ongi nii loll, et selliseid debiilsusi välja mõtleb ning neid veel avalikult ning sinisilmselt välja kuulutada julgeb. Mõis võib ise kuskil nurgas vaikselt omaette urbaniseeruda ja oma mingi kalli dziibiga mööda auklikke Tallinna tänavaid kruiisida ning kõigi proletariaatide ja Tartlaste üle irvitada. aga mis seal ikka. ju tal on siis vaja oma rumalust aegajalt avalikuse ees eksponeerida.

ning üldse. ühistransporti põlgavad ainult nõrgad. minule meeldib just bussis loksuda, teha mitu tiiru liin nr. 1 -ga Tartus. hea mõnus äraolemine. tuleb lihtsalt õigel kellaajal õige liin valida ning natuke oodata. Tartus veel oskavad inimesed elust mõnu tunda ning asju rahulikult võtta. Tallinna inimesed on nagu mingid närvihaiged, kellel on kogu aeg kiire ning vaja meeletutes kogustes pappi kokku kühveldada rahuliku äraolemise arvelt. jah, muidugi on see stereotüüpne käsitlus asjast. tegelik elu on tiba teistsugune, aga siiski. Tallinn on mingi ärilinn, mis elamiseks ei kõlba. seal elavad ainult ärahellitatud beibed ja klubisuitsust läbi imbunud ossid ning 'tegijad' ärimehed.
Tallinnal puudub hing, ta on liiga suur selleks. ega siis asjata Tartu Vaimust ei räägita.

samas on asi ka muidugi maitses. kellele meeldib Tallinn, kellele Tartu. kuid praktiliselt kunagi pole ma kuulnud, et ükski Tartlane lambist hakkab Tallinnat maha tegama ja Tartut kiitma nagu seda on kombeks Tallinna austajatel tihti teha, kui keegi väidab juhtumisi, et talle Tartu meeldib, või, et ta seal elab (tüüpkäitumine: "issandjumal, tartu on ju niiiii väike ja niii igav linn. kuidas te seal olla saate üldse??"). kuid kui midagi sellist toimub, siis on Tartlane ikka valmis oma seisukohti kaitsma. aga jah. ju ta siis maitse asi on. inimesi on igasuguseid. mõned rohkem debiilsemad kui teised.

kahju on see, et ma nüüd sellise tühise asja pärast põdema hakkasin, aga nii ta kahjuks välja kukkus. ma lihtsalt armastan Tartut selleks liiga palju ning vihakn idiootsust avalikus sektoris. püha jumal, poliitikas ja igal pool mujal tähtsatel kohtadel peaksid olema ju ajudega inimesed, mitte mingid arengupeetusega imbetsillid, kes igast sitta suust välja ajavad, mis sülg ainult suu toob. mõtelda võiks ka natuke mõnikord ikka.
igatahes nüüd on siis jälle põhjust tükk aega mitte uudiseid lugeda.

surnud kass ja muu jama.

'Uudishimu tappis kassi.' Kes selle välja mõtles, miks ta selle välja mõtles ja miks sai surma kass ja mitte mingi muu elukas, seda ma ei tea. Aga mind kohutavalt häirib kui inimesed tahavad teada asju, mida neil ei ole vaja teada.
Teiste järele nuhkimine pakub vist mingit haiglast rahuldust.

Ma loodan, et onu Uudishimu tapab edasi.

issue.

minu titepilte vaadates jõutakse päris tihti järeldusele, et ma olin paks laps. nagu was?

Kas see on normaalne?

.. kui päeval magades ärkan ülesse ja avastan, et ma olen oma käe täis ilastanud? ja seda kaks korda järjest? ning teisel korral päris korralikult veel?

samas võib vähemalt rõõmu tunda kahe asja üle antud juhtumi puhu: esiteks on tavaliselt magamise ajal ilastamine minu puhul märk väga heast unest, mis samas siiski üldse paika ei pea. kuid kindel on see, et halva unega seda ei esine.
teiseks ei ilastanud ma patja täis ning ei tekitanud sellega sinna mingit rõvedat plekki. ja seda kaks korda järjest. vot seda võib alles topelt vedamiseks nimetada.


polegi ammu ennast täis ilastanud tegelt.
kusenud ka mitte. väga ammu kusjuures isegi.

Maailma parim

kolleeg on "puhkuselt" tagasi ja esmaspäeval naaseb tööpostile.

ahjaa...tore näha, et bloggerite tiim on suurenenud aga kurb on see et vahepeal ei ole siia sittagi tehtud :D

...ja kolmest sai neli.

ohutus ennekõike

olin täna tööl. objektil. vahelduse mõttes kukkus mulle mingi 7 meetrine 10x5 cm pruss pähe. kiivrit peas ei olnud. kolakas käis ainult ning valus ei olnud. taaskord tõestus sellele, et olen suht puupea ehitusel ikkagi.

ahjaa. The Answer tõstis täna orienteeruvalt 10 000 kg. maailma parim kolleeg tõestas ennast jälle, viies töökvaliteedi (kvantiteedi?!?) uuele tasemele.

Mõned muljed Soomes töötamisest

Kallid inimesed, kes te olete arvamusel, et Soomes on võimalik saada tomati kasvuhoonetes kergelt pappi, siis alljärgnev on teile.

Loetlen mõned punktid

• Palk on 4€ tunnis, kui oled alla 18 saad 3,50€ tunnis (soomlased saavad sama tööd tehes 12€ tunnis)
• Söök tuleb endal kaasa võtta
• Laevapiletid küll ostetakse kohe välja, kuid edasi liikumisel Soomes tuleb rongi ja bussipiletite raha endal välja käia (edasi tagasi sõit ca. 80€)
• Tööpäev kestab 7,5 tundi, 6 päeva nädalas ja kui ülemus käsib teha ületunde siis peavad seda kõik tegema ca. 2,5 tundi
• Töö ajal rääkida ei tohi
• Naised ja mehed elavad lahus, suhete tekkimisel saadetakse kas üks osapooltest teise kasvuhoonesse (u. 100 km eemal) või kohe koju
• Unise näoga ei tohi tööle tulla
• Linna peal ei tohi ringi tõmmata
• Tomati söömise eest vahele jäämisel on 10€ trahv.
• Kuna kasvuhooned asuvad on eri asulates, siis pole eriline juhtum kui sind päeva pealt teise kohta saadetakse, olenemata su enda vastuseisust.
• Sõbraga koos minnes ei ole ühes kohas koos töötamise soov mingi argument, kuhu sa lähed. Otsustab ülemus.
• Tööd tuleb teha kiiresti, kvaliteet on teisejärguline.
• Ühe päeva peale antakse sulle tavalised (õhukesed) kummikindad, kui veab siis korra nädalas saab ka riidest kindad, mis peavad paar päeva vastu.
• Ja kui sa paari päevaga ei saa selgeks mõnda keerulisemat tööd, mille õppimine võtab tegelt nädalaid, siis on see su enda süü.

Seega mõelge inimesed, 4€ tunnis võib tunduda küll suur raha, aga kas ta ikka seda ka väärt on?

Ideaalsed jalad

No comments.
Yet.

maailma parim kolleeg.

ta töötab koos minuga ehitusel ja ta nimi on The Answer. selleks, et ta sind kuidagi aidata saaks või muud moodi kasulik olla saaks, pead sa peale oma palve esitamist talle haamriga pähe lööma, et ta reaalsusesse tagasi tuua, mispeale ta sind jalaga vastu sinu sääremarja kaunis tugevasti lööb ning heal juhul ka sinu palutu rahulikult ära teeb. kuid muidu on ta tore mees. nalja saab ja laentsi võtab kah.

Maailma parim müüja

töötab Tõdva poes ja ta nimi on Sirje...oma lummava pilguga murrab ta teid maha ja muidu on ka tore inimene.

Asjad mis The Answerit vahest ärritavad

kui statoili bensuka ümber on sitaks reklaami et uus kebabi hot-dog müügil ja bla bla bla ja siis kui sisse lähed ja küsid siis öeldakse et ei ole...nagu WTF?..naahui naada reklaamida

Miks koss on parem kui jalka.

1. Kossus ei tirita särkidest
2. Ei ole sellist varianti et mängitakse 120 minutit ja seis on 0:0
3. Kõvasti vähem näitlemist
4. Vähem mängijaid palli kohta
5. Palju kiirem, järelikult ka minule huvitavam

Minu meelest ainuke põhjus miks jalka on populaarsem kui koss on see et jalka jaoks on vaja ainult kahte posti ja palli...

vaielge vastu siis ;)

Mis toimub?

Viimastel päevadel olen märganud, et pea pesemisel eraldub mu peast täiesti märgatav kogus juuksekarvu, olgugi, et mul neid peas suht vähe on. Kas tõesti:

1. on mul küljes mingi tervisehäda, mis sellisel kujul avaldub?
2. hakkan ma juba kiilanema?
3. olen ma lihtsalt vanaks jäänud?
4. olen viibinud viimasel ajal normist tugevamas ioniseeriva kiirguse väljas, millest võiks anda tunnistust ka minu ülakehalt mahakooruv nahk. Jah, just nimelt ioniseeriva kiirguse väljas, sest tavakasutuses olev väljend radioaktiivne kiirgus on terminoloogiliselt täiesti vale ning nonsens.
5. kujutan ma seda hoopis ette?

... või olen ma lihtsalt pede <-- sedasi vastaksid Tarqi ja Boss mulle kui me korteris oleksime.

Mrs. Heli Kaart

sai siis ostetud läpakale väline helikaart. Selline tore väike karp mille ühendad läpaka USB-sse ja saad nautida üle keskmise heli. Kaasa tuli ka pult millega saab teoreetiliselt vingelt mussi panna ja värki. Praktikas tuli välja et pult on siiski mõeldud eelkõige Creative enda softi jaoks....pärast kahe tunnist mässamist sain ka winampi tööle ja olen kokkuvõttes rahul. Kaasa tuli ka terve hunnik softi. Igatahes olen rahul ostuga...saan nüüd ässata hommikul kui voodist tõusmata saan mussi panna.

mitte et ma loodaks et keegi creative firmast seda blogi loeks või oskaks lugeda aga võiks siiski teha teine kord teha nii et tavainimene ka saaks seda pulti vabalt kasutada


Ps. tänu sellele, et venna arvutist 2h-d mingit spywaret välja rookisin tahaks kõigile sellise softi tegijatele hea keretäie peksa anda.

õhtuoode a'la The W

siit tuleb siis väike poissmehe õhtuoote retsept isehakanud gurmaanidele, mida võivad vabalt teha ka kõik teised. söök on lihtne, maitsev, valmib kiiresti ning mis peamine - odav.

vajaminevad komponendid:

• poolik või ka tiba väiksem halvaks läinud välimusega loomaliha konserv, mis on soovitatavalt tükk aega külmkapis seisnud
• üks keskmise suurusega söödav sibul
• natuke odavat Leedu päritolu salatimaitseainet (mis iseenesest on parem kui Santa Maria toodete seeriast pärinev salatimaitseaine)
• natuke hoidise kujul mingit maitsvat salatit, soovitatavalt kergelt hapukat
• võimaluse korral ka mõni 'oks' tilli

Esmalt aseta pann mõõduka või madala kuumusega tulele. Rasva ega õli pole vaja pannile panna. Oota kuni pann on juba mõnusalt kuumaks läinud, võta külmikust poolik loomaliha konserv, millest sa loodetavasti oled ennem kõik imemaitsva kallerdise juba ära söönud ning kanguta mingi asjaga allesjäänud liha pannile. Kui tunned, et liha paistab veidi kuiv, võid konservi kaane alt natuke kahvli otsaga rasva pannile kraapida. Nüüd võid lõpuks konservikarbi juba üle ajavasse prügikasti ära visata, vajadusel suru tugevalt olemasolevale prügihunnikule peale, et kõik prügi üle äre maha ei tuleks (sa ei kujuta ette kui palju prügiämbrid tegelikult mahutavad!!), sest prügikasti läheb sul kohe uuesti vaja.
Nüüd võta mingi asi, millega sa saaksid selle lihakänaka natuke väiksemaks teha. Ära päris nuga võta, sest sellega võid oma teflonist panni kergesti ära rikkuda. Kui oled lihakänaka mõnusalt pannile ühtlase kihina ära jaotanud, otsi kuskilt ruttu omale üks keskmise suurusega sibul. Sibul võiks kena kah välja näha. Hea lihtne koorida ja puha. Kui oled sibula prügiämbri kohal ära koorinud, siis lõigu see sibul pannile. Selleks ära mingit lõikelauda nüüd küll otsima hakka. Võta aga sibul kätte ja lõika sellise paraja suurusega ning suvalise kujuga tükid pannile. Lase kuju osas fantaasial lennata.
Nüüd sega kogu see kupatus segamini, vajadusel suuremaid sibulatükke kergelt muljudes, et nad tiba väiksemaks läheks. Protsessi juures võid märgata, et sinu loomaliha läbib kuumutamisel kõikvõimalikud kõige ebaisuäratavamad olekud, alates mingist ebaühtlasest plögast kuni mingite kummaliste pasa-tükikesteni välja, kuid ära lase sellest ennast heidutada. Vahepeal võid kapist otsida omale odavat Leedu päritolu salatimaitseainet, mida võid õige pisut oma roale peale raputada, et mitte üle maitsestada, sest nigunii tuleb roog veidi soolane.
Aegajalt oma rooga segades jälgi sibula värvi ning loomaliha konsistentsi. Kui sibul hakkab natuke juba värvi muutma, muutudes kergelt klaasjaks ja pehmemaks ning liha on omandanud tavalise hakkliha praadimise juures iseloomuliku graanulja oleku, on viimane aeg oma maitsev õhtuoode serveerida.
Selleks võta üks tavaline alustass, mille ühte poolde tõsta pannilt kõik oma imepärane roog, teisele poole tõsta aga võimalusel mingit kergelt hapukat salatit. Ning tõelisel gurmaanil leidub alati külmkapis mõni oks tilli, mida saab kas kääride või noaga näppude vahel oma maitsva liha-sibularoa peale pikantseks kaunistuseks lõikuda, andes sellele lõpliku filigraanse ilme. Kõrvale sobib suurepäraselt üks tavaline kruusitäis mahedat külma kraanivett.

Head isu!

kurb.

on üks mees. elab minu vastasmajas. tal on pere. tal on auto. passat, hall, sedaan. ning iga päev tööpäeva lõpus, kui ta on oma auto ära parkinud, väljub ta autost kolm pudelit Saku Rock õlut käes. olen kindel, et need pudelid ei lähe tema ja ta naise vahel jagamisele. ning sedasi on see olnud juba kolm aastat niipalju kui mina olen seda kõike märganud. ning siis veel öeldakse, et rutiin tapab.

Et siis

jooge ennast korralikult täis saabuvatel jooma pühadel



ps.see oli kerge irooniaga postitus

sellised me olemegi

TheAnswer says:
räme koll

The W says:
ninas

TheAnswer says:
ei...juba väljas

The W says:
seda ma kartsin

minu über ema

ei saanud juhust kasutamata jätta ning sai siis öösel veits tinutatud, kuna kedagi polnud kodus. hommikuks oli ema koju jõudnud ning mind ootas kerge sitahäda, mille ma peldikus ära lahendasin. mõni hetk hiljem asus ka ema tualettruumi teenuseid kasutama, peale mida ema ütles: "Ahaa, oled siin joonud jah??" ma siis vastu: "Kust kurat sa seda võtad?" mille peale ema ütles, et: "No ma saan kohe haisust aru, kui keegi joonud on"
mul oli selle peale kerge hämming ning pidin tõepoolest tunnistama, et sai joodud (mitte, et mul oleks vaja olnud seda salata)
siit loo moraal: don't fuck with your mother (jumala eest, seda ei tohi nüüd valesti kohe mõista, sõna otseses mõttes mitte kindlasti. see on ikka kaudses mõttes)

Käsi mullas...

perse kullas - jee rait

hihiii

tulin dušši alt ja tsekkasin, kas keegi on meie blogisse uue posti või kommi teinud. ise olin samal ajal full naked

siiski kirjutamise ajal praegu suvatsesin bokserid jalga tõmmata.

There's a time and place

for everything

MIKS?!?!?!???

04.01.06

õnnestu persse keerata oma arvuti heliväljund, ehk see kuradi 3.5mm auk seal taga arvutil, mille kaudu saab musakeskuse ühendada. parem kanal ei tööta enam, ja nüüd ragisevad mõlemad kanalid juba niisama. äärmiselt masendav.
noh, positivne on vähemalt see, et saab omale helikaardi ning natsa kvaliteetsemalt mussi kuulata. muidugi oleks jube vaffa see, kui selgub, et ka uue helikaardiga asi ei tööta. siis ma vist lasen maha ennast kuskil metsas.

05.01.06

läksin hommikul poodi helikaarti ostma. jei, "5-10. juuni oleme puhkusel" seisis ukse peal kirjas. mis saaks veel parem olla? läksin siis teise poodi, kuskil linna teises otsas. jei, nii kalleid helikaarte ma kah ei osta kui seal müüdi. jei, kas saaks veel paremini minna?

otsustasin oma velo tagajooksu kinni keerata kuna see veits kriitiliselt logises. jõudnud protsessiga poole peale vaatasin, et asi on kahtlane. lähemal uurimisel selgus, et asi on rohkem kui kahtlane - asi on katki. v***u küll. pooleks lausa, nagu alt pildi peal näha.
noh. positiivne on see, et ma selle vea kodus avastasin. sitem lugu oleks siis olnud, kui mu tagumine ratas oleks mingi 45 km/h laksu pealt kuskil kurvis alt ära tulnud.

ahjaa. teie positiivne asi on muidugi see, et ma saan veel raha välja käia.

jei.. über jei lihtsalt.

huvitav, mis mind homme ees ootab. äkki isegi saab veel paremaks minna?

tahtsin ennem siia kahesajaga blogida aga leht oli täiega umbes nii et ei saanud....nüüd on leht pangest väljas aga ma ei mäleta enam mida ma siia kirjutada tahtsin

ahhjaaaa....sai täna siis emajões ära käidud esimest korda..põlvini küll aga asi seegi...vee temp oli 13, väljas 16 kraadi...suht chill

Tort ala Tarqi

Nüüd väike retsept kõigile gurmaanidele

3 pakki vahvleid vanilliga
1 pakk Tere kohupiimapastat
1 maasika moosi purgi põhi
1 jõhvika moosi põhi
1 terve purk vaarika moosi

Kõigepealt valmistada segu moosidest ja kohupiimapastast, seejärel moodustada kihid vahvlist ja eelnevalt valmistatud "segust".

Segu võib tulla vähe vedel, kuid sellepärast ei tohi kohe põdema hakkata.

Seejärel tort panna külmkappi ca. 12 tunniks ja voila.

(Tort võib tulla kergelt magus.)

Serveerida koos meelepärase joogiga.

Ruubiku Kuubik

täna pani boss ruubiku kuubiku kokku... peale seda kui ma ise üritasin seda kokku panna ning see mu käes tükkideks pudenes...

lambipost

peeretasin...
aga keegi ei kuulnud...

Et siis

tahtsin ullult aktiivne olla ja midagi tarka siia kirjutada...aga võta näpust või ma ei tea kust kohast veel - ideid ei ole...võimalik et süüdlane on siis kergelt uimane olek mille tingis eile mingi väike läbu moodi asi...olen alla käinud

Ei saa

jätta märkimatta et sain biokeemia C, mis sest et järeleksam....peaasi et see õudus läbi on

diip vol. 2

Ekstensiaalsed küsimused:

• Kui söötmise õppejõud (meesterahvas) näpib oma rinnanibusid auditooriumi ees, kas see on siis naljakas?
• Miks paneb T-marketi turvamees päeva lõpus Tauruse pudeli külmikusse?
• Miks mormoonid T-marketis käivad?
• Miks ma mingist joobeastmest enam hästi ei kuule?
• Kas ma suudaks korraga ära süüa 1kg jogurtit, 2 pakki Miniva nuudleid, 1 kg biokeefirit ja 2 pätsi Seemne Siirit, ilma et ma oksele hakkas ja piimatooted keret lahti võtaks?
• Miks peale kuuendat õlut kõik nii segaseks läheb?

Surm

väike küsimus teile siis :D

Surm on:
a) Ainult evolutsiooniline kohastumus?
b) Ainult statistiline paratamatus?
c) Nii see kui teine?
d) Ei kumbki?
e) Kahetsusväärne nähtus, millega tuleks võidelda

ütlen ausalt ära et ise ei ole päris kindel milline on kõige õigem nendest

diip

eksistentsiaalsed küsimused:

• kas juua või mitte juua?
• kas osta jälle veel üks täidisega pikuke või mitte?
• kas lebotada natuke veel edasi selle asemel, et eksamiks õppida?
• kas üldse eksamiks õppida?
• kas minna külmkapi kallale ja teha omale veel paar võileiba või lõpetada see kuradi näkitsemine söögikordade vaheajal?
• kas süüa suur karp Merevaiku korraga ära või jätaks ka järgmiseks päevaks midagi?
• kas süüa üldse kõik korraga ära või jätaks ka hilisemaks midagi alles?
• ...plus veel hunnik küsimusi, mis siinkohal avaldamisele ei jõua.

kajakas

sõitsin täna 120km/h mööda tartu maanteed...võõra autoga kusjuures....ahjaa..kajakas istub akna taga 110kv liini posti otsas

Tolm

Ma ametlikult vihkan tolmu.

Vi**u küll

Täis ratturid suurte teede ääres ärritavad ikka sitaks....ja mitte töötav tehnika ärritab umbes kaks korda rohkem kui töötav tehnika suudab ärritust maha võtta

Asjad, mis The W'd ärritavad No.4

mind on juba väga ammu ärritanud asjaolu, et köögis on kraanidel nimi külma- ja kuumavee kraan. nahhui. kust otsast ta külma vee kraan on. tra selle kraani nimi peaks olema kusesoojase vee kraan. ma pean mingi kuradi kümme ämbritäit mingit kusesoojast vett niisama kraanist laskma ja alles siis on mul lootust saada tõesti külma vett, mida hea januga juua sobiks. eriti ärritav on siis, kui on jube janu ja veel eriti kaua võtab aega, et see külm vesi minuni jõuaks. krt, vaesed neegrilapsed kuskil Somaalias kannatavad nälja ja puhta joogivee puuduse käes. mina lasen siin ämbrite viisi puhast joogivett kraanikausist pohhuilt kanalisatsioni. kus on õiglus.
(mitte et ma nüüd väga hooliks sellest)(mitte et ma nüüd väga õnnelik eelmise väite üle oleks)

Juhe

seoses mitsubishi soetamisega oli juhet vaja, läksin poodi ja ostsin juhtme, juhe sobis - ei mingit ärritust

Biokeemia

TCA tsükkel, Krebsi tsükkle, tsitraadi tsükkel - heal lapsel mitu nime?

ehk siis biokeemia suudab mind see semester korduvalt ärritada..ja mitte vähe..ja lootust on et ärritab ka järgmine aasta ......... :(

Asjad, mis The W'd ärritavad No.3

mikropehme lollid progejad ärritavad. või noh. üldse lollid progejad ärritavad. aga see selleks.
sellest täpsemalt juttu mõni teine kord tõenäoliselt.

Asjad mis The Answerit vahest ärritavad

on pühapäeva hommik inimesed on kõik kodus...loogiline ju et lähen ja teen kerge turuuuringu küpsistest...kammoon kes ikka pühapäeva hommikul magada tahab?

Asjad, mis The W'd ärritavad No.2

tra. ei noh. ma saan aru, et see on inimese töö, aga käib nagu pinda kui pühapäeva hommikul kell pool üksteist tuleb sulle kurat mingi turuuuringu teostaja ukse taha ja siis teeb mingit turuuuringut faking kaks tundi. näiteks küpsistest!!! ja veel mingitest mõttetutest asjadest.
krt. pühapäev on puhkepäev. andke rahu inimestele.

Asjad, mis The W'd ärritavad No.1

Ehk siis asi väga lihtne. mind sitaks ärritab vahel see, kui ma avan mingit faili photoshopiga ning kummalisel kombel juhtub selline asi nagu pildil näha. ehk siis see kuradi aken kaob poolenisti sinna ülesse varju ära ja mina pole veel suutnud mingit meetodit leiutada/otsida, kuidas ma saaks selle akna tagasi lohistada. ärritav peaks mainima. lihtsalt pean faili kinni panema ja siis uuesti lahti tegema.

Title <--ilgelt lahe..The W sebis pealkirja värgi siia

veel üks testi post, posti test...ahjaa seda et..rohkem ei olegi midagi

ajee. teeme pansueid kah kui kaua me suudame seda jama siin aktiivselt hallata?

anyone??

wellkamm wellkamm....see peaks siis olema kahe tüübi blogi kus me oma möla lugemiseks ja kommentaarimiseks välja paneme....kuna minu emakeele hinne oli kogu kooliaja vältel 3 siis vabandan ette ära vigade eest


ahjaa...hondad ruulivad!?

böö