30. august 2010

Mu kallis kuubik,

      Tänase seisuga olen ma Sinus elanud juba neli aastat. Sa oled oma oletatava 30 aastaga palju vanem kui mina aga õnneks mitte nii palju, et tekiks suurest vanusevahest tingitud pingeid.
      Mu kuubik, Sa ju tead, et mul on Sinuga armastamise-vihkamise suhe, aga kuna Sa oled ikkagi minu kuubik, siis täna räägin ma Sinust ainult head:
      Ma tean, et Sul ei ole eriti lai silmaring, sest teisele poole maja Sa ei näe. Aga mulle meeldib, et Sul on oma vaade - mitte otse teiste akendesse, vaid õue, kus on puud ja tee peale, kus on inimesed. Selline vaade, et ma saan aru, mis aastaaeg parasjagu on.
      Mulle meeldib, et Sinu aknast välja vaadates tunnen ma ära sireli, kastani, pihlaka, pärna, kase ja vahtra. Ja tea, et tulevikus kurvastan ma koos Sinuga, kui kastanid ja pärnad pikkust juurde lisavad ning meie ilusa vaate varjavad (ja seda kõik ainult sellepärast, et see inimene, kes puid istutas ei teadnud, et neil on kombeks kasvada).
      Mulle meeldib, et ma näen Sinu aknast välja vaadates seda kustumatut Annelinna kuma, aga samas on see piisavalt kaugel, et mind mitte häirida.
      Mulle meeldib, et Sulle meeldib hommikupäike, aga samas piisavalt palju ka õhtupäike, et seda mulle vastasmajade akendest peegeldada.
      Ja mulle meeldib, et sa oled ehitatud ajal, mil arvati, et köök peaks olema suurem kui vannituba. Nii saan ma istuda Sinu köögis arvatavasti sama vana laua taga kui Sina ning süüa nii, nagu on õige, mitte arvuti taga seriaale vaadates.
      Mulle meeldib, et Sul on paberite järgi ruutmeetreid 33,3, see on ilus number - täpne, aga samas mitte.
      Mulle meeldib, et Sa oled mulle selgeks teinud, et kollane ei ole absoluutselt õige värv wc-le. Isegi kui eelmine mudane kollane on üle värvitud natuke erksama kollasega. Ja mulle meeldib, et tänu sellele on mu ülesandeks otsida ideaalne värv - selline, mis ei oleks liiga igav ja liiga kärarikas, vaid selline, mis sobiks meile mõlemale.
      Mulle meeldib, et Sa asud maapinnast piisavalt kõrgel, aga samas mitte liiga kõrgel. Täpselt nii kõrgel, et ära ei väsita, samas on aga kasulik. Ja täpselt nii kõrgel, et vaatepilt poleks igav, aga ei tekita ka hirmu.
      Mulle meeldib, et Sa ei ole euro, aga ka mitte täielik vanur. Täpselt selline, et on põhjust Sinus vigu leida ning neid siis parandada. Sa oled alati hoolitsenud selle eest, et mul igav ei hakkaks.
      Ja mulle meeldib, et Sa ei pahanda minuga kui mul Sinu vigu parandades midagi hästi välja ei tule, sest Sa ju tead, et tegijal juhtub nii mõndagi.
      Mulle meeldib Sind kuubikuks kutsuda. Isegi kui sa tegelikult ei ole päriselt kuubik, vaid pigem risttahukas. Aga kes siis ikka oma kodu risttahukaks kutsuks, eks?
      Ja tead mis mulle veel meeldib? See, et ma olen Sinu sees sama kaua elanud kui lambiblogi sees kirjutanud.

Sulle kõike head soovides

29. august 2010

DIY printsess annab nõu vol 1.

Sul on vana hea nõukaaegne radiaator? Sa tahad seda värvida aga sul pole radiaatoripintslit? Probleemi annab lahendada mitmeti: lähed poodi ja ostad endale radiaatoripintsli (loogish, eks?) või kui sa oled DIY printsess, siis teed hoopis nii:

1. Võtad ühe paljudest kasutamata maalimispintslitest.
2. Võtad näpitsad.
3. Nokitsed natuke ja tulemuseks saad midagi sellist:

Pintsel millega avastada seni värvimata jäänud kohti. Loomulikult aitab nii kelmikas pintsel kaasa tundele, et oled pigem kunstnik lõuendi kallal töötamas, kui et lihtsalt maaler radiaatorit värvimas.
Ahjaa, et tulemus veel eriti hea oleks, siis kasuta väikest peeglit. Nii näed sinna kuhu muidu silmad ei ulatu.
Ja teine "ahjaa" veel: värvi radiaatorit siis, kui veel ei köeta.

28. august 2010

Lambist

Ostsin eile uue telefoni
HTC Wildfire
Esimesed muljed on väga positiivsed, samas eks nii juhtugi kui iga nelja aasta tagant telefoni vahetad. VIST

Le Sabotage amoureux.

Õige printsess näeb unes postkaarte. Õige printsess ärkab alles siis, kui unenägu otsa saab, mitte siis, kui äratuskell heliseb. Õige printsess ohjeldab oma pikad juuksed juukseklambriga ning paneb selga valge kleidi. Õige printsess kõnnib vaipadeta põrandal paljajalu ja kui jalgadel külm hakkab, tõmbab õige printsess jalga punased sussid. Õige printsess teeb akna lahti ning vaatab kuidas vihm taevast alla kukub. Õige printsess paneb juba hommikul mängima Sigur Rósi. Õige printsess teeb hommikusöögiks kaerahelbeputru ning joob piima pokaalist. Õige printsess pikutab selili voodis ning loeb "Armastuse sõda" ning ei tee välja neist vähemalt viiest trükiveast. Õige printsess teeb lõunasöögiks pannkooke, palju pannkooke. Ja kuna pannkooke on palju, siis sööb õige printsess neid ka õhtusöögiks. Pannkoogile paneb õige printsess peale kodukootud maasikamoosi. Õige printsess ei tee välja rasvaplekkidest, mis pannkoogi küpsetamisel ta kleidile hüppasid või rasvast, mis pannkookidelt tema kehasse hüppavad. Igavuse korral võtab õige printsess kätte maalimispintsli, valge värvi ning istub põrandale ja hakkab radiaatorit värvima. Õige printsess teeb kohvi ning joob seda kassidega tassist. Ja kui niimoodi põrandal istuda, kohvi juua ning pintsliga radiaatorit võõbata, on õigel printsessil tunne, et ta on piknikul - mis siis, et väljas sajab. Õige printsess on elevil, kui ta avastab, et televiisorist näidatakse jälle Felicity’t. Ja õige printsess jälgib ekraani edasi isegi siis, kui müstilistel asjaoludel kaob pilt ja alles jäävad ainult hääl ning subtiitrid. Õige printsess ostab väikese paki piraadikõrpse, et neid Hercule Poirot vaatamise ajal krõbistada ja õige printsess pistab suhu paki viimased piraadirõngad vaid paar minutit pärast sarja algust. Ja õige printsess annab oma tagasihoidliku panuse lambiblogile, alati.

23. august 2010

Some sort of delicious biscuit.

Piparkoogid detsembrist 2009. Lilleline taldrik. Harmoonia.

22. august 2010

Tõeline Eesti Talent

Reede õhtul kell 2:00 jõudsime väikse seltskonnaga ajurünnaku käigus suurepärasele ideele.

Meie arvates oleks tõeline Eesti Talent kodanik, kes suudaks kasti viina ära juua ja siis hommikul üles ärgata ilma pohmakata.

Kahjuks see tähendaks, et üks saade peaks olema ca 12h pikk, millest esimese 5 min jooksul Talent ent viimase manala posti juurde joob ning seejärel 11h ja 50min meelemärkuseta maas lebab. Kuskil 5 min peaks kuluma ärkamiseks.

20. august 2010

Cinamon kino veebipilet - mõttetu pask?

Idee poolest peaks veebipilet olema üks ütlemata hea ja mugav võimalus ühele tegusale inimesele (ei pea ennast silmas) osta distantsilt endale headele kohtadele kinno pilet. Lunastada see näiteks printimise võimaluse puudumisel otse kinost või kuskilt mujalt väljaspool kassa järjekorda ning jalutada mugavalt ja kiirelt sellega filmi vaatama. Aga hui, võta näpust. Ostad veebist pileti, selgub, et Tartu Tasku moe- ja vabaajakeskuses ei tööta mitte ükski piletiautomaat ning oled sunnitud kassa järjekorras seisma, et oma piletit sealt välja lunastada. Aga oma logistika olid sa plaaninud sedasi, et saabud täpselt seansi alguseks. Loomulikult on ärritus ning frustratsioon sellisel juhul kerge tekkima. 
Teisel juhul, olles eelnevast pisut juba õppinud, kasutad sa võimalust lunastada veebipilet Raatuse 22 üliõpilaste ühiselamus paiknevast Cinamoni piletiautomaadist, mis annab sulle väljatrükina suht proosalise suvalise väljanägemisega paberilipaka, millel puuduvad igasugused triipkoodid või muud 'turvaelemendid', mille alusel võiks teadmatu Cinamoni teenindaja selle pileti õigsust kontrollida. Jalutad sellega teenindaja juurde, kes väidab sinu üllatuseks, et selle peaks ikka kassast välja lunastama (loe: oled saabunud enamvähem täpselt seansi alguseks aga pead nüüd jälle järjekorras seisma). Kassas uurib teenindaja kergelt müstilisi paberilipakaid, jalutab sellega siis "ametiruumi", veetes seal mõne minuti, ning tagasi tulles väidab, et sellega peaks siiski ikka niisama sisse saama. Jätkuva tagasi surutud ärrituse saatel siirdud sa jälle siis piletikontrolli juurde, kes hämmeldunult on sunnitud aktsepteerima, et ju siis tõesti peaks nende paberilipakate alusel kinno sisse pääsema ning rebib suht random kohast piletitel sümboolse kontrolli mõttes ääred ära. Koos kohtade numbritega. Ega kuna meil kõigil on fenomenaalne numbrimälu, siis pole probleemi, sest õnneks kõik see viimast kinoelamust ei varjutanud.
Aitähh, Cinamon. Vähemalt Allt flyter oli täitsa vaadatav.

17. august 2010

ALGUSES OLI / IN PRINCIPIO

Alguses oli...“ põhineb kahele Arvo Pärdi teosele – „In principio“ ja „Miserere“ ning liidab muusika sakraalsele intiimsusele võimsa meditatiivse visuaalsuse. Kõiksuse suurima ja pisima ehk ka kõrgeima ja madalaima igavesele vastasseisule lepitust otsiv lavastus tugineb Mandelbroti valemi ning püha geomeetria jumalikule loogikale.
Mida iganes see Piletilevi veebilehelt võetud tutvustav tsitaat ka ei tähendaks, selge on see, et vaatamist pakub see muusikalavastus küll. Arhitektuurihuvilistele pakub vaatamist Noblessneri valukoda, kultuuriinimestele üüratult sügavmõtteline visuaalne projektsioon ja koreograafia (loe: sihitu aelemine) ning lihtsale proletariaadile porgandpaljas nais- ja meesolevus. Mis aga muusikasse puutub, siis kallid väljamaa solistid - tehke häält, teid ei ole kuulda! Eesti enda solistidega siseinfo alusel seda probleemi ei olevat. 

Kandva mälestusena jääb mind kummitama aga see, et visuaal on sedavõrd suurejooneline ja igat dimensiooni hõlmav, et muusika on teenimatult tahaplaanile jäänud. Visuaali hoomamise ja mõistmisega on lihtsalt liialt palju tegemist. 

Hoolimata vihma tõttu läbi tilkuvast laest, meeletutest laseritest ning kõrval istuvast pidevalt haigutavast ja siplevast fat chick'is oli kogu elamus siiski 100% nauditav ning vägagi meeldejääv. Minu kultuuriannus on igatahes käes ning sellest peaks mulle mitmeks aastaks jaguma. 

P.S Tegemist oli  lavastuse peaprooviga, mistõttu your experience may vary.

14. august 2010

Ennustasin kohvipaksu pealt

Selle pildi põhjal on raske on väita, et tulevik midagi head tooks. Aga ma usun siiski, et midagi head ikka toob. Kasvõi (sini-)hallitusjuustu kui muud mitte.

PS. sekundeerin selle pildiga eestimaise blogi köök on kodusõda üldtemaatikale. Ning ahjaa, viimane post oli kuu aega tagasi.