kandideerisin, võitsin, pakuti, läksin.

vot umbes nii sai lambiblogi ametnike esinduskogu endale minu näol täienduse. tegelikult oli kogu saaga pikem ja keerulisem, aga see polegi tähtis. tähtis on see, et kui ma ükskord ennast kõikidest asjaajamiskordadest ja süsteemidest ja nõuetest ja kõigest-kõigest läbi närin ja kui inimeste näod ja nimed ja tööülesanded meelde jääma hakkavad, läheb vist suisa põnevaks. aga kuniks see kõik juhtub, on lihtsalt hulk peataolekut ja kui see pea siis kuskilt välja ilmub, peab teda, vaesekest, kohe raginaga murdma hakkama. ja samas on see kõik veel esialgu talutav, sest rõõmsaid nägusid ja nalja ja kringlisöömist on ka....