üki

kaki, kommi nommi
vanalinnas purjus sommi
kuulsin täna õdagu
"viina!" karjus meeletu

vissa kussa sessa kassa
mis sa, hull, seal seina kastad
mine parem koju vetsu
prillilaud sind rüppe kutsub

luuletuseks oma joove
hääga oksa külge poogem
sestap kutsun teidki üles
ridu looma terve sülem!

pihitool

ma ei kirjuta teile hilinemisega, kuidas Ämeeuika oli äge ja Maiaami Biitš oli kuum ja niiske ja vingeid autosid täis (täielik Mustangi- ja Camaropedede märg unenägu näiteks) ja kuidas sealne pitsa oli jõle rasvane ja hea ja kuidas öösel on ookeanis lahe ujuda, kui kaugel merel on ilus äikesetorm ja teisel pool on Miami Vice stseen öise skyline'ga (ja natuke õudne on ka, sest pimedas ei näe, kui laine tuleb, eriti, kui silmad soolast ilgelt kipitavad) ja kuidas head tahvelarvutid on odavamad kui siin.

ma kirjutan teile hoopis värskelt, kuidas ma hommikul tööle minnes nägin, kuidas üks ennast täiesti kännuämblikuks joonud meesterahvas pärast ühe lähedalasuva maja trepist vaevalt püstijalu alla tulemist paar kukesammu tegi ja siis asfaldi poole selg ees peakat hüppas (päriselt ka, umbes nii nägigi välja, käed ainult vehkisid koordineerimatult) ja kuidas see pea JÕLE vastiku kolksuga vastu teed kõmatas ja kuidas ta siis kahe käega peast kinni haaras ja seal külili jäi ja siis oma käsi vaatas ja neid vastu teed puhtaks üritas pühkida ja kuidas ma kaugelt ei saanud aru, kas seal on ports verd või mitte ja kuidas ma ei teinud selle peale mitte midagi....

ma kirjutan hoopis, kuidas ma küll mõtlesin, et peaks kasvõi ligi astuma ja üritama uurida, kas talle peaks äkki abi kutsuma, aga ei astunud, või kuidas ma imestasin, et ka ükski teine trammipeatuses seisnud inimene ei tee midagi. või kuidas ma kergendatult ohkasin, kui üks härra, kes kukkunust mööda sattus tulema, seal korraks ikkagi peatus ja juttu tegi ja siis ikkagi rahulikult edasi sammus. või kuidas ma terve tee trammiga tööle loksudes ja veel töö juureski päris pikalt mõtlesin, kuidas ma olen üks neist, keda ma nende tuimuse ja osavõtmatuse pärast vihkan.

ma ei tea, mis see oli, mis mind takistas, aga mind ajavad need inimestes olevad "takistid" oksele. ma ajasin ennast täna hommikul oksele. eks järgmine kord jälle...

aga muidu have a happy thursday evening, sõbrad :)

Seitse

Ja mis teie täna tegite?

Veinitegu

Tere!
Tegin elus esimest korda ise veini. Võin kohe öelda, et kogemus oli positiivne ja soovitan kõigil kätt proovida önoloogias.



Septembri viimasel nädalal korjasime õunad, purustasime ja pressisime neist mahla. Selle märjukese panin pudelisse. Kasutasin spetsiaalset õunaveini komplekti (saadaval hästi varustatud poodidest ca 6€ eest). Lisasin suhkrusiirupi ning panin korgi koos mulksutajaga peale, mille sulgesin tihedalt mäkgaiveri teibiga.


Algas äge käärimine, mis kestis kolm nädalat.


Käärimise lõppedes nägi vein selline välja. Hägususe kõrvaldamiseks ja käärimise lõpetamiseks pidin veel mingeid aineid lisama.


Kuigi vein ei olnud päris valmis pidin seda degusteerima. Suurem sõõm veini võttis seest soojaks. Pärast kahte pokaali olin sunnitud heitma hetkeks diivanile pikali, et puhata.


Üks nädal hiljem oligi vein valmis.


Nüüd mul on külmarohi kõledate talveõhtute olemas. Tulemusega jäin rahule! Kuigi kangust oleks võinud vähem olla ;)

Pakendiseadus nöögib endiselt vaeseid

Kuna ma olen pigem veendunud, et paremal majanduslikul järjel inimesed ei joo Presidendi 8 nimelist 7%-list kanget õlut, mille tühja pudelit Raatuse Comarket'i taaraautomaat jätkuvalt vastu ei võta, siis mulle tundub, et tegemist mingi skämmiga raisk. Aga õnneks Double Bocki pudelid lähevad siiski läbi. Asi seegi.

See ÕIGE veiniarvustus

Kliki kindlasti pildile, et suuremalt vaadata

Kuna kibestumus maailma vastu on suur ning ega see poissmehe elugi mee lakkumine pole, otsustasin ennast millegi hõrguga hellitada, mis ühtlasi ka natuke pähe hakkaks. Algsest plaanist White Russian'i teha ei tulnud poes midagi välja, sest eestimaist ja odavat kohvilikööri polnud. Kahlùa ja Cointreau olid minu silmis uue auto hinnaga võrdsed. 

Suundusin veinileti juurde ja leidsin sealt ühe toreda Eesti veini, mis meeleoluka ent samas lihtsa kujundusega kohe silma torkas. Nagu ka hind, mis oli väga odav ent mis mul enam paraku meeles pole. Kes pilti lähemalt uurib, näeb ka, et tegemist on valge veiniga. Valikus oli ka punane vein, ent leidsin, et 300g küüslauguleivakestega sobib valge paremini. 

Pudel on tehtud kvaliteetsest plastikust, mis minu higiste käte vahelt maha kukkudes kindlasti katki ei lähe. On hea meel näha, et ka veinide tootearenduses on ergonoomika ja tarbijasõbralikkus päevakorda kerkinud. Negatiivse poole pealt võiks välja tuua selle, et pudeli kork on metallist. Omast kogemusest võin öelda, et sellise korgi üle vindi keeramine on lihtsam kui enamike plastmassist korkide keeramine.

Disainist veel niipalju, et oskuslikult on mängitud ka sõnadega etiketil, mis annab veinile kahtlemata lisaväärtust nagu tegelikult kogu veinipudeli disain tervikuna. 

Maitseomaduste ootused mul antud veinile väga suured ei olnud. Kuid kõigi õnneks selgus juba kohe alguses, et etikett ei valetanud - vein oli tõesti rikastatud hõrgu aroomiga, mis oskuslikult maskeeris igasuguse piirituse ja muu ebameeldiva aroomi. Ka 21%  alkoholisisaldus ei väljendu milleski muus kui ainult etiketil vastavas numbris.  Kuna tegelikult üle poole pudeli on juba ära joodud ning näpud kaunis pehmed, siis oleks kaunis paslik siinkohal ka arvustusele lõpp teha. 

Igatahes soovitan kõigil tõelistel veinisõpradel seda veini proovida. Väga odav, parajalt volli ja ei maitse üldse halvasti. Ka soojalt mitte. Eelistaksin seda nii mõnegi veini asemel, mida ma joonud olen.

Reservõlle plussid ja miinused

reservõlu ‹reservõlle, reservõlut, reservõllesse, reservõllede, reservõllesid, reservõlledesse› s. tärkliserohkest toorainest (hrl. odralinnastest) kääritades saadud vähese alkoholisisaldusega jook, millega täidetud hermeetilised anumad on vajalikul hulgal poissmehe elamispinnal pidevas kasutamisvalmis; reservõlle miinimumkogus majapidamises on 3 ühikut; vähemalt miinimumkogus reservõlut on soovitatav hoiustada külmkapis.

Hiljuti sai soodsate võimaluste kokkulangemiste tulemusena soetatud kast Carlsbergi, mille rakendasin edukalt reservõllena. Tuginedes hiljutistele ning tegelikult ka lähiminevikust pärit kogemustele teen lühikese kokkuvõtte reservõlle, kui nii suurepärase kontseptsiooni, plussidest ja miinustest. (ok, keelepeded. kas eelmises lauses on komad õigustatud ja õigel kohal, või oleks saanud asja lahendada mõttekriipsu või hoopis muu meetodiga?).

Plussid:

• kohe kui tuleb tuju juua on alks omast käest võtta
• saab juua ilma poodi minemata
• saab juua ka öise alkoholimüügi keelu ajal
• õlut joovate külaliste saabumise korral saab neile lahkelt ja kiirelt külma õlut pakkuda (mitte, et seni oleks selleks võimalus avanenud)
• mured ei kasva üle pea

Miinused:

• pideva kiusatuse tõttu jood rohkem kui tavaliselt (loe: iga päev)
• pikemas perspektiivis läheb raha rohkem
• taarat tekib palju
• mõjub negatiivselt dieedile nii alkost saadava energia kui joobest tingitud enesekontrolli kadumisele söömise üle
• ei mõju kindlasti positiivselt poolmaratoniks treenimisele
• suurendab kandevõimet ehk jääd raskemini täis (loe: raha läheb rohkem)

Viinakrooks

- mite just kõige meeldivam hetk õhtu jooksul.

Tõsijutt

Viimased kolm korda kui ma alkoholi olen tarbinud on mul jooma käigus pea valutama hakkanud. Nii viina kui õllega. Marx pakkus, et ma ei joo piisavalt kiiresti kuna vahepeal jõuab pohmakas peale tulla. No ma ei tea... Imelik igatahes.

Peab rohkem jooma!

Kuue pindi Sasssi sisse kallamine ei ole piisav, et kogu maailma valu enda õlult maha loputada. Kaugel sellest. Väga kaugel.

Lisaks kaalusin ka EMO-ks hakkamist. Aga emod ei joo vist? Või mis asja?

Abiks dieedi pidajaile

Kui sul ikka on kombeks mõnikord õhtul paar õlut võtta, et öösel kiire uinumine ja rahulik uni kindlustada siis võid arvestada asjaoluga, et peale esimest õlut võivad kaduda igasugused enesekontrolli mehhanismid, mis reguleerivad söögiisu. Seepärast pole mingi probleem endale süümepiinadeta kesköösel paar võileiba teha, mille peal ilutsevad enam kui sentimeetri paksused vorstiviilud. Ja nii mitu korda.

Ja idee, et mingi teadusartikli lugemine ja sellest oluliste osade välja kirjutamine alko aurude all erakordselt hästi välja tuleb on küll paras enese petmine. Tõsiselt.

God dammit!! (...put some pants on)

Uskumatu

Võtsin tühja kõhu peale ühe õlle. Uskumatu kui hästi pähe hakkab juba poolest purgist õllest. Jälle üks põhjus dieeti pidama hakata. Saab ennast vormi, hoiab raha kokku nii söögi arvelt kui alko arvelt, sest hakab paremini pähe.

Tegelt ega vist rohkem polegi vaja siia blogisse postitada, sest soovitud 50 postitust 6. maiks on juba täis ning aasta lõpuks tuleb ilmselt ka külastatavuse rekord aasta lõikes ära. Well done, pillid kotti. Või munad. hahahahaaa.

Märk alkoholismist?

Juba peaaegu nädala aega seisab meie köögilaual üks lidrane ning avatama Martini. Iga jumala kord kui ma jälle kööki satun, siis ma paratamatult näen seda pudelit ning mu pead läbivad mõtted, et "gaad, ma tahaks seda praegu ära juua" või et "peaks mingi paar lonksu võtma, keegi nigunii tähele ei pane". Või siis silmitsen ma lihtsalt seda pudelit ihaleva pilguga kui ma parasjagu ootan, millal vesi keema läheb või makaronid valmis saavad.

Tühjad õllepurgid vedelevad kah oma toa laua peal juba mitu päeva. Ja toa nurgas maas tühjad 1.2 liitrised Rocki pudelid.

Pilti tegin kah.

EDIT: Viru Valge pudel on mul kah laua peal, aga sellel on ainult pisut põhjas. Nii 6 cl või midagi. Aga see on puht tehnilistel ja praktilistel kaalutlustel mul seal.

Tervislik eluviis

Kindlasti olete kõik kuulnud sellest, et täiskasvanud inimene peab ööpäevas tarbima a'la mingi 2L vett või nii. No ja ma mõtlesin, et kui ma iga päev 2L õlut ära joon, siis peaksin ma ju tegelikult suhteliselt hästi seda va vee tarbimise värki eeskujulikult järgima.
Lisaks on Selveris veel laadapäevad ja saab odavalt orikat.

Kuidas kergelt täis jääda

Alusta sellega, et oled kuu aega täiskarsklane. Jah, ma tean, see kõlab raskena aga iga algus on raske, teadjamad mehed räägivad. Seejärel võid näiteks mitu nädalat paastu pidada. Aitab nii kaalus alla võtta kui organismi nõrgestada. Järgmiseks osta endale Rimi'st soodukana 3 odavat purki GIN-i. Joo esimene purk ära, oota natuke ja juba peakski juba korralik sakk sees olema. Kui tervis kannatab, siis võid ka teise ja kolmanda purgi ära juua. Peaks enamasti toimima.

Tervist!

CUBA - revolutsiooniline kange hele õlu

Taaskord on kätte jõudnud aeg, kus kauplusteketis Selver on kurjakuulutava nimega kampaania Laadapäevad. Aeg, kus odavatest hindadest pimestatud mutikesed hüsteerisiliselt oma faking kärudega niigi kitsaid riiulivahesid ummistavad ning sellega osadele kaaskodanikele tõsiseid närvikahjustusi tekitavad. Kuid see selleks.

Selveri Laadapäevade raames on lettidele ilmunud ka kaunis omapärane õlu nimega CUBA. Mõtlesin, et siis miks mitte ka ära proovida selline õlu. Eriti veel, kui kaheliitrise pudeli etiketil seisab alljärgnev tekst, mis kummalisel kombel päris väljakutsuvalt mõjub:

"Cuba on õlu, mis astub vastu rumalusele, omakasule, matslikkusele ja hoolimatusele. Aitab sellest, et mõned on võrdsemad ja mõnele on rohkem lubatud. Nüüd on aeg oma õiguste eest seista! Cuba - see on revolutsioon. Revolutsioon - see on õlu! Viva la Cuba!"

Tõepoolest, tekst on hea. Loomulikult siis, kui sügavamalt sellesse mitte süveneda, sest kuidas kurat saab mingi labane õlu rumalusele vastu hakata??
Mis puutub õlle maitsesse, siis kuna tegemist on heleda õllega, polegi maitse teab mis kohutav hoolimata kangest alkoholi protsendist (mida on mehiselt 7% vol). Kaunikesti mahe, mida samal ajal ei saa võrrrelda samasse klassi kuuluvate Turbo Diesel'i, Bock'i ja Taurus'ega. Positiivne eripära on veel lisaks see, et oma konkurentidest, ei ole Cuba'l omadust olla uinutav, mis eriti selgelt tuleb samal ajal esile Turbo Diesel'il, mille puhul kahe liitri ära joomine tekitab röögatu une, mida on pea võimatu tagasi hoida.

Seega on Cuba näol tegemist täiesti konkrentsivõimelise õllega, mida võivad silma pilgutamata ning häbi tundmata juua nii elukutselised kui ka tudengid.

Lõpetuseks, kui keegi leiab, et õlle kõrvale oleks hea ka midagi juurde haugata, siis võiks proovida seekord pelmeene. Ning kui juba poest sai võetud üks pudel (või ka rohkem, olenevalt proffesionaalsusest) Cuba õlut, siis võiks juurde osta ka ühe paki pelmeene, kasvõi kõige odavamaid, vahet pole. Koju jõudes tasub õlu külma panna, sest külm õlu on poole parem. Seejärel võtta üks klaas külma õlut tühja kõhu peale ning peale seda võiks asuda pelmeene praadima, sest kui juba grunt on all, siis läheb ka pelmeenide praadimine ladusamalt. Kuumuseks tasub valida selline keskmine või ka väiksem, sest muidu kõrbevad pelmeneid ära, õli võib kah mehiselt panna. Mida rohkem seda uhkem, halba see küll ei tee. Ning maitsestada mõõdukalt soolaga ning praadida kaane all kuni pelmeenid muutuvad enamvähem kuldselt pruuniks. Seda muidugi ideaalis. Enamasti tuleb ikka üks pannilt prooviks võtta ja ära maitsta. Ning kui tunned, et pelmeenid on valmis siis võid nad serveerida mingisse kaussi, kust neid on hea õlle kõrvale haugata.



Viva la Cuba !!

minu über ema

ei saanud juhust kasutamata jätta ning sai siis öösel veits tinutatud, kuna kedagi polnud kodus. hommikuks oli ema koju jõudnud ning mind ootas kerge sitahäda, mille ma peldikus ära lahendasin. mõni hetk hiljem asus ka ema tualettruumi teenuseid kasutama, peale mida ema ütles: "Ahaa, oled siin joonud jah??" ma siis vastu: "Kust kurat sa seda võtad?" mille peale ema ütles, et: "No ma saan kohe haisust aru, kui keegi joonud on"
mul oli selle peale kerge hämming ning pidin tõepoolest tunnistama, et sai joodud (mitte, et mul oleks vaja olnud seda salata)
siit loo moraal: don't fuck with your mother (jumala eest, seda ei tohi nüüd valesti kohe mõista, sõna otseses mõttes mitte kindlasti. see on ikka kaudses mõttes)