29. oktoober 2006
25. oktoober 2006
Miks Tarqi siin nii vähe blogib?
Tere armas lambiblogi lugeja,
Minu arvates on kätte jõudnud hetk mil lambiblogi libiseb mingisugusesse kriisi, selle peamiseks avaldumis vormiks on postituste vähesus.
Seega oleks tõenäoliselt vaja natuke konstruktiivset kriitikat (jalaga perse tagumist) ja eneseanalüüsi (loogiliselt esitada seosetuid järeldusi).
Seega The W alustas selle analüüsiga ja mina jätkan ning samuti esitan nägemuse enda vaatenurgast, sest teiste omasid ei ole ma kompetentne esitama. Ehk siis ise esitan küsimuse ja ise vastan neile.
No esiteks mina püüan teha postituse, siis kui mul on mingi alljärgnevatest põhjustest:
Pean tunnistama, et ma ei taha siia blogisse mingeid enda jaoks madala kvaliteedilisi
postitusi genereerida. Samas nagu The W umbes ütles, et pea asigi et asi edasi liigub või midagi.
Mis saab lambiblogist edasi?
Ma usun, et me jätkame ja pakun välja idee kaasata veel üks või paar silmapaistvat ja andekat lambiõde/lambivenda siia blogisse. Sest õe kaasamine tõi päris palju värsket õhku siia.
Tänan tählepanu eest.
Minu arvates on kätte jõudnud hetk mil lambiblogi libiseb mingisugusesse kriisi, selle peamiseks avaldumis vormiks on postituste vähesus.
Seega oleks tõenäoliselt vaja natuke konstruktiivset kriitikat (jalaga perse tagumist) ja eneseanalüüsi (loogiliselt esitada seosetuid järeldusi).
Seega The W alustas selle analüüsiga ja mina jätkan ning samuti esitan nägemuse enda vaatenurgast, sest teiste omasid ei ole ma kompetentne esitama. Ehk siis ise esitan küsimuse ja ise vastan neile.
Miks Tarqi siin nii vähe blogib?
No esiteks mina püüan teha postituse, siis kui mul on mingi alljärgnevatest põhjustest:
- hea idee
- pole väga ammu kirjutanud
- meeltesegadus
- mingi, kindlalt määratlemata alkohooli kogus tarbitud
Pean tunnistama, et ma ei taha siia blogisse mingeid enda jaoks madala kvaliteedilisi
postitusi genereerida. Samas nagu The W umbes ütles, et pea asigi et asi edasi liigub või midagi.
Mis saab lambiblogist edasi?
Ma usun, et me jätkame ja pakun välja idee kaasata veel üks või paar silmapaistvat ja andekat lambiõde/lambivenda siia blogisse. Sest õe kaasamine tõi päris palju värsket õhku siia.
Tänan tählepanu eest.
nonii..
... päris palju vett on sellest ajast merre voolanud, kui siia blogisse viimane post tehti. Omamoodi on see pisut kurb, sest sai ju meie imearmas blogi just 5-kuuseks ning see oleks justkui märk sellest, et lamboblogil mingit elujõudu ikka sees on. Ometi on esialgne vasika vaimustus märkamatult kadunud ning uute postituste tekkekiirus langeb eksponentsiaalselt blogi vanuse kasvades. Loomulikult esineb mõningaid ajalisi fluktuatsioone kuid üldpilti see ei muuda. Märgatavat kasu ei toonud ka blogijate arvu suurendamine ning mitmekesistamine soolisel tasandil.
Põhjusi, miks antud situatsioon on käesoleval hetkel tekkinud võib otsida mitmetest eluvaldkondadest. Blogi sai loodud kevadel ning kevad on lootuste ning uue elu aeg. Vahepeal on olnud lõunamaine suvi ning nüüd on käes sombune sügis. Käes on ka kool. Ning võib-olla ei ole meil enam aega siia midagi kirjutada.Võib-olla oleme leidnud omale mingid muud huvid ning see bloginduse värk ei paku enam pinget. Meist keegi ei ole täna enam see, kes me olime eile. Me kasvame iga päevaga, vaimselt. Ning võib-olla pole me endas siiski avastanud seda kirjapisikut, mis lubaks siia pingutustevabalt kribada. Samas pean siiski tõdema, et ma ei saa rääkida mitte kellegi eest peale minu enda. Eks igaüks teab ise, miks ta siia kirjutab või ei kirjuta ning kas ta selles ka üldse midagi halba näeb või mitte ning kui tõsiselt ta seda asja siin võtab. Kuid selge on see, et iga postitus on alati teretulnud ükskõik kelle poolt meist, olenemata kui tihti või millise sisuga.
Kui ma juba isiklikuks läksin, siis räägiksin ka põhjustest, miks ma ise pole viimasel ajal siin eriti tihti sõna võtnud. Esiteks pean kohe ära mainima, et minu elu ei ole vähemalt praegusel hetkel huvitav ega selline, mille alusel oleks midagi avaldamist väärt kirjutada. Tegemist on igava ja rutiinse argieluga, kus midagi huvitavat ei toimu. See on ka peapõhjus. Ning teadmiseks Tarqi-le: see ei ole minu klassikaline hala vaid see on fakt, iseasi kas Tarqi sellest aru tahab saada. Samuti on mul viimasel ajal probleeme igasuguse inspiratsiooni leidmisega, rääkimata motivatsioonist, mistõttu mingit lambist välja imetud teksti ei suuda ma ammugi genereerida vastukaaluks reaalsest elust võetule.
Siiski, antud postitus ei ole üleskutse, see pole mõeldud kellegi peale näpuga näitamiseks ega oma pahameele avaldamiseks. Tegemist on lihtsalt subjektiivse ent neutraalse hetkeolukorra hinnanguga, mille peaeesmärk on lihtsalt täita ühe uue postituse rolli.
Põhjusi, miks antud situatsioon on käesoleval hetkel tekkinud võib otsida mitmetest eluvaldkondadest. Blogi sai loodud kevadel ning kevad on lootuste ning uue elu aeg. Vahepeal on olnud lõunamaine suvi ning nüüd on käes sombune sügis. Käes on ka kool. Ning võib-olla ei ole meil enam aega siia midagi kirjutada.Võib-olla oleme leidnud omale mingid muud huvid ning see bloginduse värk ei paku enam pinget. Meist keegi ei ole täna enam see, kes me olime eile. Me kasvame iga päevaga, vaimselt. Ning võib-olla pole me endas siiski avastanud seda kirjapisikut, mis lubaks siia pingutustevabalt kribada. Samas pean siiski tõdema, et ma ei saa rääkida mitte kellegi eest peale minu enda. Eks igaüks teab ise, miks ta siia kirjutab või ei kirjuta ning kas ta selles ka üldse midagi halba näeb või mitte ning kui tõsiselt ta seda asja siin võtab. Kuid selge on see, et iga postitus on alati teretulnud ükskõik kelle poolt meist, olenemata kui tihti või millise sisuga.
Kui ma juba isiklikuks läksin, siis räägiksin ka põhjustest, miks ma ise pole viimasel ajal siin eriti tihti sõna võtnud. Esiteks pean kohe ära mainima, et minu elu ei ole vähemalt praegusel hetkel huvitav ega selline, mille alusel oleks midagi avaldamist väärt kirjutada. Tegemist on igava ja rutiinse argieluga, kus midagi huvitavat ei toimu. See on ka peapõhjus. Ning teadmiseks Tarqi-le: see ei ole minu klassikaline hala vaid see on fakt, iseasi kas Tarqi sellest aru tahab saada. Samuti on mul viimasel ajal probleeme igasuguse inspiratsiooni leidmisega, rääkimata motivatsioonist, mistõttu mingit lambist välja imetud teksti ei suuda ma ammugi genereerida vastukaaluks reaalsest elust võetule.
Siiski, antud postitus ei ole üleskutse, see pole mõeldud kellegi peale näpuga näitamiseks ega oma pahameele avaldamiseks. Tegemist on lihtsalt subjektiivse ent neutraalse hetkeolukorra hinnanguga, mille peaeesmärk on lihtsalt täita ühe uue postituse rolli.
14. oktoober 2006
7. oktoober 2006
Tähtpäev.
Natuke hilinenult see post küll tuleb...aga 6. oktoobril sai lambiblogi 5 kuuseks. Selle ajaga on siin külastusi üle 470 ja postitusi üle 60. Vot nii.
5. oktoober 2006
"Minu esimene kommionu."
Tegevusaeg: 4. oktoober 2006.
Tegevuskoht: Tartu linn; buss nr. 16; (sihtkoht: Elvi (Maaülikooli) peatus.)
Tegelased:
Buss nr. 16
Printsess
Kommionu
Falcki-mees
Õhusõiduki Hooldaja
Proloog: Printsess tahab minna Bettonisse Õhusõiduki Hooldajale külla. Seepärast on ta istunud Vabaduse pst. peatuses bussi nr. 16. Palmihoone peatuses ronib bussi (ja muidugi Printsessi kõrvale) vanamees - Kommionu. Sõit läheb edasi.. kuni Kroonuaia peatuses tuleb bussi nr. 16 Falcki-mees...
Kommionu: "Näe, Kontrolör."
Vaikus Printsessi poolt. Falcki- mees kontrollib pileteid ja kuna Vabaduse pst. peatuses toimus bussivahetus, siis tekib hetkeks segadus, sest pileti mulgud ei klapi. Segadus lahendatud ja piletid kontrollitud, sõit jätkub. Enne Piiri peatust teeb Kommionu oma kergelt alkoholilehka levitava suu lahti:
Kommionu: "Ma võin tahapoole istuda. Ega ma teid ei sega."
Printsess: "Ei, te ei sega mind."
Kommionu: "Mis? Kui ma teid segan, siis ma võin tahapoole istuda."
Printsess: "Ei, te ei sega mind."
Kommionu: "Oi te olete ilus tütarlaps."
Printsess: "Aitäh."
Printsess vaatab aknast välja. Tundub aga, et Kommionu passib teda endiselt.
Kommionu: "Teil on väga ilusad silmad ja huuled."
Printsess: (juba veidrama häälega) "Eeee..Aitäh."
Kommionu: "Näe, mul on sulle kommi. Võta."
Kommionu ulatab Printsessile ananassikommi. Printsess võtab selle vastu..siiski kerge jälkusega, sest vanamees haiseb alkoholi järgi ning kui ta kunagi kauges nooruses isegi oli ilus, siis sellest pole tema näos küll jälgegi.
Printsess pistab kommi taskusse ja ootab juba, et Õhusõiduki Hooldaja ta päästaks.
Kommionu: "Vaadake mulle otsa."
Printsess mõtleb, et noh, olgu, muidu ei saagi temast lahti, ja vaatab.
Kommionu: "Teil on ikka väga ilusad silmad."
Printsess: "Aitäh."
Kommionu:"Ärge nüüd mu peale solvuge. Ega mina pole süüdi, et te nii ilus olete. Teie olete ise süüdi."
Printsess on vait ja vaatab aknast välja.
Kommionu: "Kui te mulle meeldite, siis te teistele meeldite kindlasti. Küll ma tean"
Vahepeal on buss nr. 16 jõudnud peatusesse Laululava.
Kommionu: "Ma lähen järgmises peatuses maha."
Printsess: "Mina ka."
Kommionu: "Kas te sõidate edasi?"
Printsess: "Ei, ma lähen järgmises peatuses maha."
Kommionu: "Ei tea kas ma teid kunagi veel näen?"
Printsess: "Kindlasti näete."
Kommionu: "Aga võibolla ma ei tunne teid ära."
Printsess: "Kindlasti tunnete."
Kommionu: "Arvate?"
Printsess: "Jah."
Kommionu: "Aga võibolla võiks kunagi väikse kohtamise teha."
Printsess: "Eee..kindlasti."
Kommionu: "Noh, ma olen teist vanem küll. Aga te meeldite mulle tõesti nii väga."
Buss jõuab Elvi (Maaülikooli) peatusesse ja Kommionu tõuseb püsti. Printsess hingab kergendatult ja üritab võimalikult kiiresti bussist väljuda ja üle tee saada, rikkudes sellega isegi liikluseeskirju. Kommionu üritab veel midagi Printsessile öelda aga Printsess juba jookseb Õhusõiduki Hooldaja juurde.
Märkus: Dialoogis võib esineda ebatäpsusi, sest kahjuks ei suutnud loo autor toimunud vestlust sõna-sõnalt meelde jätta.
Tegevuskoht: Tartu linn; buss nr. 16; (sihtkoht: Elvi (Maaülikooli) peatus.)
Tegelased:
Buss nr. 16
Printsess
Kommionu
Falcki-mees
Õhusõiduki Hooldaja
Proloog: Printsess tahab minna Bettonisse Õhusõiduki Hooldajale külla. Seepärast on ta istunud Vabaduse pst. peatuses bussi nr. 16. Palmihoone peatuses ronib bussi (ja muidugi Printsessi kõrvale) vanamees - Kommionu. Sõit läheb edasi.. kuni Kroonuaia peatuses tuleb bussi nr. 16 Falcki-mees...
Kommionu: "Näe, Kontrolör."
Vaikus Printsessi poolt. Falcki- mees kontrollib pileteid ja kuna Vabaduse pst. peatuses toimus bussivahetus, siis tekib hetkeks segadus, sest pileti mulgud ei klapi. Segadus lahendatud ja piletid kontrollitud, sõit jätkub. Enne Piiri peatust teeb Kommionu oma kergelt alkoholilehka levitava suu lahti:
Kommionu: "Ma võin tahapoole istuda. Ega ma teid ei sega."
Printsess: "Ei, te ei sega mind."
Kommionu: "Mis? Kui ma teid segan, siis ma võin tahapoole istuda."
Printsess: "Ei, te ei sega mind."
Kommionu: "Oi te olete ilus tütarlaps."
Printsess: "Aitäh."
Printsess vaatab aknast välja. Tundub aga, et Kommionu passib teda endiselt.
Kommionu: "Teil on väga ilusad silmad ja huuled."
Printsess: (juba veidrama häälega) "Eeee..Aitäh."
Kommionu: "Näe, mul on sulle kommi. Võta."
Kommionu ulatab Printsessile ananassikommi. Printsess võtab selle vastu..siiski kerge jälkusega, sest vanamees haiseb alkoholi järgi ning kui ta kunagi kauges nooruses isegi oli ilus, siis sellest pole tema näos küll jälgegi.
Printsess pistab kommi taskusse ja ootab juba, et Õhusõiduki Hooldaja ta päästaks.
Kommionu: "Vaadake mulle otsa."
Printsess mõtleb, et noh, olgu, muidu ei saagi temast lahti, ja vaatab.
Kommionu: "Teil on ikka väga ilusad silmad."
Printsess: "Aitäh."
Kommionu:"Ärge nüüd mu peale solvuge. Ega mina pole süüdi, et te nii ilus olete. Teie olete ise süüdi."
Printsess on vait ja vaatab aknast välja.
Kommionu: "Kui te mulle meeldite, siis te teistele meeldite kindlasti. Küll ma tean"
Vahepeal on buss nr. 16 jõudnud peatusesse Laululava.
Kommionu: "Ma lähen järgmises peatuses maha."
Printsess: "Mina ka."
Kommionu: "Kas te sõidate edasi?"
Printsess: "Ei, ma lähen järgmises peatuses maha."
Kommionu: "Ei tea kas ma teid kunagi veel näen?"
Printsess: "Kindlasti näete."
Kommionu: "Aga võibolla ma ei tunne teid ära."
Printsess: "Kindlasti tunnete."
Kommionu: "Arvate?"
Printsess: "Jah."
Kommionu: "Aga võibolla võiks kunagi väikse kohtamise teha."
Printsess: "Eee..kindlasti."
Kommionu: "Noh, ma olen teist vanem küll. Aga te meeldite mulle tõesti nii väga."
Buss jõuab Elvi (Maaülikooli) peatusesse ja Kommionu tõuseb püsti. Printsess hingab kergendatult ja üritab võimalikult kiiresti bussist väljuda ja üle tee saada, rikkudes sellega isegi liikluseeskirju. Kommionu üritab veel midagi Printsessile öelda aga Printsess juba jookseb Õhusõiduki Hooldaja juurde.
Märkus: Dialoogis võib esineda ebatäpsusi, sest kahjuks ei suutnud loo autor toimunud vestlust sõna-sõnalt meelde jätta.
4. oktoober 2006
CUBA - revolutsiooniline kange hele õlu
Taaskord on kätte jõudnud aeg, kus kauplusteketis Selver on kurjakuulutava nimega kampaania Laadapäevad. Aeg, kus odavatest hindadest pimestatud mutikesed hüsteerisiliselt oma faking kärudega niigi kitsaid riiulivahesid ummistavad ning sellega osadele kaaskodanikele tõsiseid närvikahjustusi tekitavad. Kuid see selleks.
Selveri Laadapäevade raames on lettidele ilmunud ka kaunis omapärane õlu nimega CUBA. Mõtlesin, et siis miks mitte ka ära proovida selline õlu. Eriti veel, kui kaheliitrise pudeli etiketil seisab alljärgnev tekst, mis kummalisel kombel päris väljakutsuvalt mõjub:
"Cuba on õlu, mis astub vastu rumalusele, omakasule, matslikkusele ja hoolimatusele. Aitab sellest, et mõned on võrdsemad ja mõnele on rohkem lubatud. Nüüd on aeg oma õiguste eest seista! Cuba - see on revolutsioon. Revolutsioon - see on õlu! Viva la Cuba!"
Tõepoolest, tekst on hea. Loomulikult siis, kui sügavamalt sellesse mitte süveneda, sest kuidas kurat saab mingi labane õlu rumalusele vastu hakata??
Mis puutub õlle maitsesse, siis kuna tegemist on heleda õllega, polegi maitse teab mis kohutav hoolimata kangest alkoholi protsendist (mida on mehiselt 7% vol). Kaunikesti mahe, mida samal ajal ei saa võrrrelda samasse klassi kuuluvate Turbo Diesel'i, Bock'i ja Taurus'ega. Positiivne eripära on veel lisaks see, et oma konkurentidest, ei ole Cuba'l omadust olla uinutav, mis eriti selgelt tuleb samal ajal esile Turbo Diesel'il, mille puhul kahe liitri ära joomine tekitab röögatu une, mida on pea võimatu tagasi hoida.
Seega on Cuba näol tegemist täiesti konkrentsivõimelise õllega, mida võivad silma pilgutamata ning häbi tundmata juua nii elukutselised kui ka tudengid.
Lõpetuseks, kui keegi leiab, et õlle kõrvale oleks hea ka midagi juurde haugata, siis võiks proovida seekord pelmeene. Ning kui juba poest sai võetud üks pudel (või ka rohkem, olenevalt proffesionaalsusest) Cuba õlut, siis võiks juurde osta ka ühe paki pelmeene, kasvõi kõige odavamaid, vahet pole. Koju jõudes tasub õlu külma panna, sest külm õlu on poole parem. Seejärel võtta üks klaas külma õlut tühja kõhu peale ning peale seda võiks asuda pelmeene praadima, sest kui juba grunt on all, siis läheb ka pelmeenide praadimine ladusamalt. Kuumuseks tasub valida selline keskmine või ka väiksem, sest muidu kõrbevad pelmeneid ära, õli võib kah mehiselt panna. Mida rohkem seda uhkem, halba see küll ei tee. Ning maitsestada mõõdukalt soolaga ning praadida kaane all kuni pelmeenid muutuvad enamvähem kuldselt pruuniks. Seda muidugi ideaalis. Enamasti tuleb ikka üks pannilt prooviks võtta ja ära maitsta. Ning kui tunned, et pelmeenid on valmis siis võid nad serveerida mingisse kaussi, kust neid on hea õlle kõrvale haugata.
Viva la Cuba !!
Selveri Laadapäevade raames on lettidele ilmunud ka kaunis omapärane õlu nimega CUBA. Mõtlesin, et siis miks mitte ka ära proovida selline õlu. Eriti veel, kui kaheliitrise pudeli etiketil seisab alljärgnev tekst, mis kummalisel kombel päris väljakutsuvalt mõjub:
"Cuba on õlu, mis astub vastu rumalusele, omakasule, matslikkusele ja hoolimatusele. Aitab sellest, et mõned on võrdsemad ja mõnele on rohkem lubatud. Nüüd on aeg oma õiguste eest seista! Cuba - see on revolutsioon. Revolutsioon - see on õlu! Viva la Cuba!"
Tõepoolest, tekst on hea. Loomulikult siis, kui sügavamalt sellesse mitte süveneda, sest kuidas kurat saab mingi labane õlu rumalusele vastu hakata??
Mis puutub õlle maitsesse, siis kuna tegemist on heleda õllega, polegi maitse teab mis kohutav hoolimata kangest alkoholi protsendist (mida on mehiselt 7% vol). Kaunikesti mahe, mida samal ajal ei saa võrrrelda samasse klassi kuuluvate Turbo Diesel'i, Bock'i ja Taurus'ega. Positiivne eripära on veel lisaks see, et oma konkurentidest, ei ole Cuba'l omadust olla uinutav, mis eriti selgelt tuleb samal ajal esile Turbo Diesel'il, mille puhul kahe liitri ära joomine tekitab röögatu une, mida on pea võimatu tagasi hoida.
Seega on Cuba näol tegemist täiesti konkrentsivõimelise õllega, mida võivad silma pilgutamata ning häbi tundmata juua nii elukutselised kui ka tudengid.
Lõpetuseks, kui keegi leiab, et õlle kõrvale oleks hea ka midagi juurde haugata, siis võiks proovida seekord pelmeene. Ning kui juba poest sai võetud üks pudel (või ka rohkem, olenevalt proffesionaalsusest) Cuba õlut, siis võiks juurde osta ka ühe paki pelmeene, kasvõi kõige odavamaid, vahet pole. Koju jõudes tasub õlu külma panna, sest külm õlu on poole parem. Seejärel võtta üks klaas külma õlut tühja kõhu peale ning peale seda võiks asuda pelmeene praadima, sest kui juba grunt on all, siis läheb ka pelmeenide praadimine ladusamalt. Kuumuseks tasub valida selline keskmine või ka väiksem, sest muidu kõrbevad pelmeneid ära, õli võib kah mehiselt panna. Mida rohkem seda uhkem, halba see küll ei tee. Ning maitsestada mõõdukalt soolaga ning praadida kaane all kuni pelmeenid muutuvad enamvähem kuldselt pruuniks. Seda muidugi ideaalis. Enamasti tuleb ikka üks pannilt prooviks võtta ja ära maitsta. Ning kui tunned, et pelmeenid on valmis siis võid nad serveerida mingisse kaussi, kust neid on hea õlle kõrvale haugata.
Viva la Cuba !!
1. oktoober 2006
Sügisene nuudliroog a'la The W
Mida sul vaja on:
Kui tunned, et öösel kella ühe paiku tahad midagi kerget süüa ning tead, et sul peaks kapis olema paar pakki kiirnuudleid ning mingi suurem tomat, mille vanaema sulle juba nädala aega tagasi kaasa andis ning mis salapärastel põhjustel on senini külmkapi tumedates nurkades kahe silma vahele jäänud, siis on viimane aeg üks maitsev nuudliroog teha, sest ega see tomat seal külmkapis kaua seisa. Lähevad teised pehmeks ja koledaks. Egas' siis head kraami saa raisku lasta minna.
Kõigepealt pane vesi kiirkeetjasse, ning samal ajal võta üks pakk nuudleid, purusta nad kergelt pakis ning aseta paki sisu sinule sobivasse anumasse. Need kuramuse õli- ja maitseainepakikesed korja seal ikka välja (kui neid seal seekord üldse oli muidugi). Kui soovid, siis võid maitseained sealt nuudlite peale puistata koos õliga, kuid see pole vajalik. Mina siiski lasin 3/4 pakist nuudlitele peale koos õliga.
Nonii, kui vesi on keema läinud, siis vala see nuudlitele peale ning aseta anumale mingi kaas peale (suvaline taldrik näiteks). Nüüd võta üks keskmise suurusega sibul, koori ära ning tükelda suvaliselt käe vahel taldrikule või kuhugi. Peenestada ei ole vaja.
Nüüd pane pann tulele, kõige kuumemale. Suur kuumus on eelkõige vajalik tomatile, mis tuleb sellega ära ehmatada, muidu läheb ta eriti plögaks. Vala pannile korralikult õli ning otsi see pisut tumedaks ning pehmeks tõmmanud tomat külmikust välja. Otsi välja ka nuga, millega sa tomatit lõigud ning kui õli on pannil juba kuum, siis asu tomatit selliste suuremate suvaliste tükkidena pannile lõikuma. Ole valmis selleks, et tomat on pehme ning temas on palju vedelat osa, mis kuuma õliga kokku puutudes hakkab tulist õli vastu sinu paljaid käsivarsi ja silmi loopima. Kuid pea meeles, tõeline gurmaan valu ei karda.
Ok, kui oled selle tomati asjaga valmis saanud siis vala see hunnik sibulat kah pannile ning sega see asi korralikult segamini. Nüüd otsi kuskilt natuke soola ning sidrunipipart, maitsesta rooga vastavalt maitsele, ehk siis maitse seda asja, mis sa kokku keerad. Sega aegajalt jälle kuni märkad, et enamik seda vett, mis tomat endast välja ajas hakkab vaikselt ära aurustuma ning alles jääb rohkem selline tihedam mass. Nüüd otsi välja sõel ja kurna nuudlid ära (võid ka kaane vahelt kurnata, kuid on oht, et osa nuudleid lõpetab oma teekonna kraanikausis). Nüüd tuleta meelde kuidas su roog just hetk tagasi maitses ning kas ja kui palju sa nuudlitele maitseained panid? Kui roog maitses kaunis krehvtiselt ning panid ka nuudlitele palju maitseainet, siis loputa nuudleid külma vee all natuke, see võtab soolasust veidi vähemaks (seda juhul, kui sa ikka sõela kasutad). Kui see toiming on tehtud, siis vala nuudlid pannile, keera enne seda kuumus madalamaks ning sega kogu see kupatus korralikult segamini. Nuudleid kuumuta pannil ainult mõni hetk, et nad kuumaks läheks.
Nüüd serveeri toit koos meelepärase joogiga ning tunne elust rõõmu.
Head isu!
- pakk Miniva kiirnuudleid
- keskmine sibul
- suur tomat
- toiduõli
- sidrunipipar ja sool
Kui tunned, et öösel kella ühe paiku tahad midagi kerget süüa ning tead, et sul peaks kapis olema paar pakki kiirnuudleid ning mingi suurem tomat, mille vanaema sulle juba nädala aega tagasi kaasa andis ning mis salapärastel põhjustel on senini külmkapi tumedates nurkades kahe silma vahele jäänud, siis on viimane aeg üks maitsev nuudliroog teha, sest ega see tomat seal külmkapis kaua seisa. Lähevad teised pehmeks ja koledaks. Egas' siis head kraami saa raisku lasta minna.
Kõigepealt pane vesi kiirkeetjasse, ning samal ajal võta üks pakk nuudleid, purusta nad kergelt pakis ning aseta paki sisu sinule sobivasse anumasse. Need kuramuse õli- ja maitseainepakikesed korja seal ikka välja (kui neid seal seekord üldse oli muidugi). Kui soovid, siis võid maitseained sealt nuudlite peale puistata koos õliga, kuid see pole vajalik. Mina siiski lasin 3/4 pakist nuudlitele peale koos õliga.
Nonii, kui vesi on keema läinud, siis vala see nuudlitele peale ning aseta anumale mingi kaas peale (suvaline taldrik näiteks). Nüüd võta üks keskmise suurusega sibul, koori ära ning tükelda suvaliselt käe vahel taldrikule või kuhugi. Peenestada ei ole vaja.
Nüüd pane pann tulele, kõige kuumemale. Suur kuumus on eelkõige vajalik tomatile, mis tuleb sellega ära ehmatada, muidu läheb ta eriti plögaks. Vala pannile korralikult õli ning otsi see pisut tumedaks ning pehmeks tõmmanud tomat külmikust välja. Otsi välja ka nuga, millega sa tomatit lõigud ning kui õli on pannil juba kuum, siis asu tomatit selliste suuremate suvaliste tükkidena pannile lõikuma. Ole valmis selleks, et tomat on pehme ning temas on palju vedelat osa, mis kuuma õliga kokku puutudes hakkab tulist õli vastu sinu paljaid käsivarsi ja silmi loopima. Kuid pea meeles, tõeline gurmaan valu ei karda.
Ok, kui oled selle tomati asjaga valmis saanud siis vala see hunnik sibulat kah pannile ning sega see asi korralikult segamini. Nüüd otsi kuskilt natuke soola ning sidrunipipart, maitsesta rooga vastavalt maitsele, ehk siis maitse seda asja, mis sa kokku keerad. Sega aegajalt jälle kuni märkad, et enamik seda vett, mis tomat endast välja ajas hakkab vaikselt ära aurustuma ning alles jääb rohkem selline tihedam mass. Nüüd otsi välja sõel ja kurna nuudlid ära (võid ka kaane vahelt kurnata, kuid on oht, et osa nuudleid lõpetab oma teekonna kraanikausis). Nüüd tuleta meelde kuidas su roog just hetk tagasi maitses ning kas ja kui palju sa nuudlitele maitseained panid? Kui roog maitses kaunis krehvtiselt ning panid ka nuudlitele palju maitseainet, siis loputa nuudleid külma vee all natuke, see võtab soolasust veidi vähemaks (seda juhul, kui sa ikka sõela kasutad). Kui see toiming on tehtud, siis vala nuudlid pannile, keera enne seda kuumus madalamaks ning sega kogu see kupatus korralikult segamini. Nuudleid kuumuta pannil ainult mõni hetk, et nad kuumaks läheks.
Nüüd serveeri toit koos meelepärase joogiga ning tunne elust rõõmu.
Head isu!
Tellimine:
Postitused (Atom)