Koli minema.

Printsess vallutas korteri. Nii ongi.

Back in business.

olen siis tagasi meie über blogosfääris ning rõõm on näha, et elu pole vahepeal siin blogis päris seisma jäänud. ses suhtes thumbs up.
küll aga pean kahjuks mainima, et minul pole juba ammu midagi tarka öelda. ka siin blogis. aga loodan, et saame kuidagi ikka hakkama.


lõpetuseks ka mõned märksõnad ning mõtted minu kahenädalasest puhkusest:

• puhkusest sai hoopis töö.
• niiskustõke Aquastop päris imesid teha ei suuda. tõstatud fakt.
• kahe nädala jooksul viibisin värskes maaõhus olude sunnil kokku orienteeruvalt umbes 10 tundi. kaunis masendav.
• katsin värviga umbes 115 m² pinda, millest ligi 90% moodustas lagi.
  
• tapeeti ning sellega seonduvat paigaldust ei taha ma enam näha vähemalt 2 aastat.
• oma vanavanemate sõidutamine nende enda vana logu Niva'ga ei ole eriti meeldiv kogemus. küll aga viimane kogemus, nii palju kui see minu enda võimuses on.
• rämedalt kägisev voodi und ei soodusta, nagu ka igasugused pederastid, kes hommikul kell 6 minu näo peal siiberdama hakkavad.

Tähelepanek No.2

Fännid on rahutud, sest lambiblogis elu seisab. The W on müstilistel põhjustel kadunud, The Answer'il pole vist midagi öelda ja Printsess kirjutab juba jälle siia.

Mis saab edasi? Kus on The W? Kas Printsess suudab oma näppe talitseda? Kas The Answer kirjutab mõne mahlaka kommentaari?

See kõik saab selgeks siin, lambiblogis.

Tähelepanek.

võibolla on see ainult minu kodus nii..aga meepurgid on väljast alati meega koos. ja muidugi ka näpud ja riiul, kus meepurk seisab.

mitte et see mind häiriks..lihtsalt. panin. tähele.

Things that don't bother me at all ;)

Sun, sea, good food and person that you love by your side...

ps. Pirita literally stinks.

Asjad, mis Printsessi ärritavad No.1

me elame infoajastul, peaaegu kõigil on olemas telefonid ja arvutid. aga MIKS siis informatsiooooooooooon EI liigu, ah? kurat küll, keegi kunagi helistada ei taha, tuues alati vabanduseks mingid meeeeeeletud telefoniarved (millest on muidugi raske aru saada kuna keegi ju kunagi kuhugi helistada ei taha. kuhu see raha kaob siis?) ja üleüldse on pidevalt mingi mök mök mök. tulemuseks on see, et mitte keegi ei tea mitte midagi ja siis hakkab jälle mingi halamine pihta a'la "miks keegi mulle siis ei helistand ja öelnud, et bla bla bla" jne.

misasja te ostate neid telefone siis? et saaks kella vaadata või? äkki hoopis sellepärast, et saaks endale sitaks uusi taustapilte ja helinaid tellida? no palju õnne teile siis. tõesti.


puhas idioootsus noh.


(ja ma tean, et ma peaks vähem põdema. )

First

This should be first post in english on this blog and I hope it won't be last.
Anyway with this I hope to get some foreign readers and mainly save my diminishing english skills.
Also I "strongly" encourage my fellow writers to write in english from time to time ;)

sellised me olemegi vol.2

kliki kindlasti pildile!!

Kuidas täielik debiilsus mu hommiku rikkus.

üldiselt ma ei huvitu eriti uudistest, ei sellest, mis toimub maailmas ega siinsamas eestis. kuid aegajalt suurest igavusest (ning mitte huvist uudiste vastu) kiikan ma ikka uudisteportaali Delfi. tegin ma seda ka siis täna, peale oma hommikusööki. ning kohe kõige esimene päevauudis äratas minus huvi: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=13511932
kuid huvist arenes kiirelt asi juba ärrituseks. lihtsalt mingi üks eesti kõige idiootsemaid avaliku elu tegelasi tuleb sõimama, kuidas Tartu on maha jäänud ning pole lootustki, et ta järjele jõuaks. ei noh, Mõisal pole samas seda ajuraasu kunagi eriti palju olnud. ei tea kas tal on kodus igav või ta ongi nii loll, et selliseid debiilsusi välja mõtleb ning neid veel avalikult ning sinisilmselt välja kuulutada julgeb. Mõis võib ise kuskil nurgas vaikselt omaette urbaniseeruda ja oma mingi kalli dziibiga mööda auklikke Tallinna tänavaid kruiisida ning kõigi proletariaatide ja Tartlaste üle irvitada. aga mis seal ikka. ju tal on siis vaja oma rumalust aegajalt avalikuse ees eksponeerida.

ning üldse. ühistransporti põlgavad ainult nõrgad. minule meeldib just bussis loksuda, teha mitu tiiru liin nr. 1 -ga Tartus. hea mõnus äraolemine. tuleb lihtsalt õigel kellaajal õige liin valida ning natuke oodata. Tartus veel oskavad inimesed elust mõnu tunda ning asju rahulikult võtta. Tallinna inimesed on nagu mingid närvihaiged, kellel on kogu aeg kiire ning vaja meeletutes kogustes pappi kokku kühveldada rahuliku äraolemise arvelt. jah, muidugi on see stereotüüpne käsitlus asjast. tegelik elu on tiba teistsugune, aga siiski. Tallinn on mingi ärilinn, mis elamiseks ei kõlba. seal elavad ainult ärahellitatud beibed ja klubisuitsust läbi imbunud ossid ning 'tegijad' ärimehed.
Tallinnal puudub hing, ta on liiga suur selleks. ega siis asjata Tartu Vaimust ei räägita.

samas on asi ka muidugi maitses. kellele meeldib Tallinn, kellele Tartu. kuid praktiliselt kunagi pole ma kuulnud, et ükski Tartlane lambist hakkab Tallinnat maha tegama ja Tartut kiitma nagu seda on kombeks Tallinna austajatel tihti teha, kui keegi väidab juhtumisi, et talle Tartu meeldib, või, et ta seal elab (tüüpkäitumine: "issandjumal, tartu on ju niiiii väike ja niii igav linn. kuidas te seal olla saate üldse??"). kuid kui midagi sellist toimub, siis on Tartlane ikka valmis oma seisukohti kaitsma. aga jah. ju ta siis maitse asi on. inimesi on igasuguseid. mõned rohkem debiilsemad kui teised.

kahju on see, et ma nüüd sellise tühise asja pärast põdema hakkasin, aga nii ta kahjuks välja kukkus. ma lihtsalt armastan Tartut selleks liiga palju ning vihakn idiootsust avalikus sektoris. püha jumal, poliitikas ja igal pool mujal tähtsatel kohtadel peaksid olema ju ajudega inimesed, mitte mingid arengupeetusega imbetsillid, kes igast sitta suust välja ajavad, mis sülg ainult suu toob. mõtelda võiks ka natuke mõnikord ikka.
igatahes nüüd on siis jälle põhjust tükk aega mitte uudiseid lugeda.

surnud kass ja muu jama.

'Uudishimu tappis kassi.' Kes selle välja mõtles, miks ta selle välja mõtles ja miks sai surma kass ja mitte mingi muu elukas, seda ma ei tea. Aga mind kohutavalt häirib kui inimesed tahavad teada asju, mida neil ei ole vaja teada.
Teiste järele nuhkimine pakub vist mingit haiglast rahuldust.

Ma loodan, et onu Uudishimu tapab edasi.

issue.

minu titepilte vaadates jõutakse päris tihti järeldusele, et ma olin paks laps. nagu was?

Kas see on normaalne?

.. kui päeval magades ärkan ülesse ja avastan, et ma olen oma käe täis ilastanud? ja seda kaks korda järjest? ning teisel korral päris korralikult veel?

samas võib vähemalt rõõmu tunda kahe asja üle antud juhtumi puhu: esiteks on tavaliselt magamise ajal ilastamine minu puhul märk väga heast unest, mis samas siiski üldse paika ei pea. kuid kindel on see, et halva unega seda ei esine.
teiseks ei ilastanud ma patja täis ning ei tekitanud sellega sinna mingit rõvedat plekki. ja seda kaks korda järjest. vot seda võib alles topelt vedamiseks nimetada.


polegi ammu ennast täis ilastanud tegelt.
kusenud ka mitte. väga ammu kusjuures isegi.

Maailma parim

kolleeg on "puhkuselt" tagasi ja esmaspäeval naaseb tööpostile.

ahjaa...tore näha, et bloggerite tiim on suurenenud aga kurb on see et vahepeal ei ole siia sittagi tehtud :D

...ja kolmest sai neli.