Guljašš kartulitega

Lõpuks ometi leidsin oma gaasipliidi kõige väiksemale miniatuursele põletile sihipärase rakenduse.

Lisaks tuleb tõdeda, et selline söögitegemise viis on erakordselt mugav - midagi enam pärast pesema ei pea. Viska ainult karp prügikasti ja laku lusikas või kahvel puhtaks.

mõista-mõista

Küsimus: kuidas aru saada, et TheW on külas käinud?
Vastus: lemmiknuga on nii terav, et võikski salatit hakkima jääda :)

veel mõned dineed olles kodus ja teel

kodus:

Esimest korda elus keetsin vähke ja esimest korda elus neid ka sõin (kallis kaasa muidugi ka). Ütleme nii, et käras küll, kui mitte, et oomaigaadkuihea :) Täitsa päris kodumaised metsikud jõevähid, küll mitte mu enda püütud, aga üks lahke töökaaslane käis püügil ja halastas mu peale, kui kuulis, et mu maitsepungad vähjaga tuttavad pole...

ja teel:

Selline malbe merevaade avaneb marsruudil Helsingi-Tallinn. Pitsa ise ei olnud nii malbe, sain vist lausa rasva üledoosi. Veel järgmisel päeval ei suutnud ma suurt midagi süüa ja hommikul ajasin VastusMehe kokakoolale päkad silma.

Peaks vist hakk'ma luulemaie
ei sääl vahet, joond või kaine
riimid ise tahtvad tulla
teenivad ehk raske kulla?

Munanädal: pühapäev

Printsess juhtis kommentaariumis tähelepanu, et iga pilt läheb siin munanädalal aina valgemaks. Noh, kõige heledam ei pruugi see pilt olla, aga valget on siin pildild kindlasti kõige rohkem. Klassikaline keedumuna valgel taldrikul. Ehe Eesti köök, printsessi palvel.

Minu poolt siis munanädala viimane üllitis. Traditsiooniline muna-millegi-sees roog ehk muna avokaados.

Tulemus oli päris maitsev, muna maitses hästi. Avokaado selle eest oli täiesti mõttetu maitsega. 2/10 - would not bang recommend.

Munanädal: laupäev

 

Praetud liha (antud juhul peekon), mille peale on löödud paar muna ja natuke rohelist sibulat on täiesti kindlasti mu lemmikute hommikusöökide esiviisikus. Esile kerkib alati nostalgia lapsepõlvest, kus vanaema seda eriti just suvel suurte pannitäite viisi tegi - ju siis oli see lihtne ja kiire söök kiirel ajal.

Ühtlasi, lambiblogist on saamas justkui mingi diletantlik kokandusblogi. Ainult söögi teemad ja pildid.

Munanädal: reede

Muna sibularõngas, teine omakorda esmaspäevasest munapostitusest üle jäänud saiast välja lõigatud sektori peal. Ja tegelikult rohelist sibulat lõigates ei jäänud ükski tükike muna peale pidama. Vot sulle tõenäosus.

Seda, kas ka munanädal puhkepäevadel jätkab, ei tea ka vanajumal ise öelda. Elame näeme, nagu klassikud on öelnud.

tütarlapsest sirgub naine

ehk nisanäpu teine tulemine.

Ma olen peale meheleminekut nii ülbeks kätte ära läinud, et otsustasingi siin omale ägedama nime võtta ja kutsusin uut ennast blogiga liituma. Ja no mis sa oskad kosta, uus mina võttiski kutse vastu.... Nimevahetusest hoolimata on mu näpud aegajalt endiselt nisajad, aga nüüd on üks neist vähemalt korralikult rõngastatud.

nisanäpp jääb esialgu lehe paremasse serva autorina kõdunema, aga kui peaks ilmnema, et mu seniseid postitusi saab imekombel uue kontoga siduda (või et kui sellenimelist autorit kustutades kõik vanad postitused alles jäävad), kaotan ma ta sealt ära. Või kaotavad ülejäänud adminnid kasvõi kohe, kui tahavad :)

Munanädala mõtetest kantuna ka minu poolt väike panus: sõin täna töö juures lõunaks okroškat, mille sees olid ka keedumuna tükid (kuigi neid polnud nii palju kui eelmisel korral), kõrvale haukasin kiluleiba, millel oli kaks peaaegu leivaviilu-paksust munaseibi. Õhtusöök koosnes värskest salatist, kuhu lõikasin sisse 4 keedumuna.

Munad on surnud, elagu munad!!!!

Munanädal: neljapäev

Plaan oli siis teha sedasi:




Tulemus tuli aga paraku selline:

Fuck this shit, ma ütlen. Kuradi munanädal.

Munanädal: kolmapäev

Tegelikult on see ju lihtne: prae muna millegi sees.

"Muna paprikas"

Munanädal: teisipäev

Teise munanädala päeva lõpuks on selge, et kõik nii laudusalt ei pruugi minna nagu oled plaaninud. Seda illustreerib ka allolev pilt, kus on nii katse nr 1 kui katse nr 2. Ilmselt iga pikk viiner kõvaks painutamiseks ei sobi. Soovitud tulemus oleks pidanud konkureerima pigem millegi sellisega.

"Muna viinerist südames"

Munanädal: esmaspäev

Mis juhtub, kui külmkapp lakkab töötamast, toas on 30 kraadi sooja kuuma ja oma lõppu on ootamas arvestatav hulk toitu, sealhulgas kaks pakki mune? Tuleb The W'le külla minna, kogu toit kaasa võtta ja tema külmkapist ka pakk mune leida ning esimene Lambiblogi munanädal ongi alguse saanud.
Tere tulemast.

"Muna saia sees"

dinee vol 1.0.2

Tagasivaade neljapäevaõhtusele tagasihoidlikule dineele pärast Veeriku Selveri külastamist. Ühtlasi vaade odrapõllule.

Herr ja Frau Vastuse üritust päris järele ei teinud, geograafilised tingimused ei soosi. Piimakarjakasvatuse vaheprodukti, sitahaisu, läbi auto salongiventilatsiooni kopsudesse tõmbamine päris Jägala joa jõeõhuga  vist  ka ei konkureeri.

Jaanipäev kodustes tingimustes

Jah - jaanipäev ning mitte jaanilaupäev, paluks neid mitte segi ajada.

Aga pikk jutt lühidalt. Jaanilaupäeval sai ostetud natuke lihaollust, mida võimaluste puudumise tõttu kuskil sütel grillida ei õnnestunud ning ega ma tegelikult ka sellele panustanudki. Ent lihaisu on mul alati suur olnud (või noh, tegelikult üldse isu) ning seepärast plaanisin liha tavalisse elektriahju pista. Teadagi - tulemus ei tule kindlasti mitte nii hea kui sütel kõrvetades aga parem ikka kui mitte midagi.

Samas üks asi, mis alati elektriahjus just grillimiseks mõeldud lihatoodete valmistamisel mulle muret valmistab on asjaolu, et selline küpsetamine määrib tohutult ahju ja ahjutarvikuid. Ja kellele siis meeldiks nii väga kõrbenud rasva jmt ahjuplaatidelt ja restidelt küürida. Ilmselt mitte kellelegi.

Tõsi, antud juhul olin valmis tegema ohverduse ning ahjuresti siiski ära määrima. Küll aga ei olnud ma nõus lihast alla tilkuva rasva, marinaadi ja lihamahlaga ära määrima ahju põhja/rasvaplaati. Selleks võtsin kasutusele fooliumist alloleval pildil presenteeritud lahenduse.

Tundub, et toimis. Kõik alla tilkuv kräpp jäi fooliumile pidama ning ülesse keeratud servade tõttu ei valgunud ka vedelam kraam üle ääre ahju põhjale.

Tomati-basiilikumarinaadis seakaelakarbonaad õnnestus mul enda üllatuseks mitte üle küpsetada ning saavutasin üsnagi ideaalilähedase küpsetusastme - liha keskelt mõnusalt roosakas. Lihaga koos ostsin ka muid tervislikke lisandeid, mida oli plaanis koos valminud lihaga süüa ent lõpptulemusena sõin ainult paljast liha. Ja ma ei kahetse midagi.

Ma küll täna avaldasin arvamust, et lambiblogi on surnud ent printsess minuga ei nõustunud ning kirjeldas tekkinud olukorda lihtsalt kui väga pikka pausi ning pööras tähelepanu sellele, et kõik on meie endi teha.

Seitse

Ja mis teie täna tegite?

dinee

Tagasivaade reedesele õhtusöögile pärast Jugala Jäga külastamist, ühtlasi vaade merele. Kadestage või mitte, tehke järele või mitte. Metsikute mürisevate veemasside manu kopsude jõelõhnalist õhku täis tõmbamine oli igatahes ütlemata kosutav :)

kalkuni-köögivilja wok rohelise karri kastmega

Vot sehukese kraamiga kostitas end eile õhtul perekond Lärm. Tegin nii palju, et saame täna ka süüa, aga õnneks kukkus välja hea, nii et jejee!

Kuumsuitsu latikas vaakumis

Täna on siis internatsionaalne toidupäev. Kalendrist vaatasin. Suure tähtsa päeva puhul siis sõin kah ning tegin piltigi.
Mida sina täna sõid?

üritus

nagu ikka, kui üritada, kukub välja üritus. üritasin eile maitsvat lehttaignapirukat teha, kusjuures üüberplaani teine (ja võibolla, et isegi söömisest olulisem) osa oli, et teen pärast sellest imelisest ahvatlevast tulemist pildi ja riputan siia kõigile kadestamiseks üles. nonii, pilti pole. ei tea miks? eks ikka seepärast, et välja kukkuski üritus.
panin mina ahju sooja, hakkisin ära kaks suurt punast sibulat, võtsin külmkapist välja poest ostetud lehttaigna (mitte see sügavkülmutatud variant vaid pehmem, jahekapi oma), rullisin seda pisut, lõikasin panni servast üle ulatuva riba ära, tegin kahvliga taignasse portsu auke, puistasin sibulahunniku taignale, lisasin portsu fetajuustukänakaid ja päris korraliku koguse aknalaualt värskelt näpistatud tüümiani ja panin kogu kupatuse ahju (sest see oli vahepeal kuumuse kruvimisega valmis saanud). no ja siis selle ülejääk-taignariba lõikasin juppideks ja panin sinna peale tomatikettad ja värsket basiilikut ja jälle tüümiani ja fetajuustu ja panin need ka ahju. ja siis nad seal küpsesid üsna lõpmata aja ja sibul läks juba kuivaks (kuigi ma lõikasin meelega üsna mõnusad suured tükid) ja tüümian krõbestus. ja tainas oli ikka löss... lõpuks võtsin kraami ahjust välja ja süüa ju kõlbas, aga pilti teha ja kiidelda mitte.
ei tea, mis valesti läks. võibolla oleks pidanud seda lehttainast natuke eelküpsetama, võibolla midagi muud. "natuke" äratas kahtlust see, et üsna varsti pärast plaadi ahjust välja võtmist sai selle servast palja käega kinni hoida....................

Scotch eggs

Nagu elus ikka, siis teiste tehtud asjad tulevad ikka paremini ja ilusamini välja kui enda tehtud (enamasti). Nagu ka need Šoti munad?, mis teistel internetis leiduvatel piltidel kuidagi ilusamad välja näevad.
Aga sitta kah, maitsesid täiesti hästi. Ja väga koledad kah siiski välja ei tulnud ju? Suur tänu siinkohal ka kodustele kanadele, kelle tõeliselt kollase rebuga munad pildile ilusat värvi lisasid.

and then there were three

ehk et R kolis koos oma kasvuhoone produktidega sisse (ja need produktid kolivad tasapisi minu kõhtu, ajee!!!!!!!!!! :)