Kuna veebruarimaraton on vaevalt poole peale jõudnud siis pidev pinge ja valmisolek iga päev vajadusel postitus teha paneb maailma teisiti nägema ning sunnib otsima inspiratsiooni kõikjalt me ümber, igast pisiasjast. Ja nii juhtubki, et seisan Konsumi kassasabas ja näen silti, mis juuresoleval pildil enda eest ise räägib. Tegelikult olen seda silti ammu ennegi näinud, aga nüüd jäin põhjalikumalt mõtisklema sildi korrektse keelekasutuse üle. Nimelt pälvis mu tähelepanu sõna 'pangatäht', mida arvasin juba pelgalt kassasabas oodates ja oma väga nõrgale keelelisele intuitsioonile toetudes olevat täiesti valeks sõnakasutuseks. Õigeks pidasin hoopis sõna 'rahatäht' kasutamist.
Poest lahkusin loomulikult suure õhina ja kahjurõõmuga, et saan teha postituse Konsumi kauplusteketi (või lausa ETK) kapsaaeda, mida lisaks illustreerib veel salaja tehtud pilt (enamasti ju poest pilti teha ei tohi). Paraku selgus fakte kontrollima hakates vastuolu:
Eesti keele seletav sõnaraamat annab pangatähe seletuseks:
emissioonipankade poolt käibele lastav raha funktsioone täitev krediididokument, mida võib vahetada näit. kulla vastu.
Mitte just kõige selgem seletus, ent ometi sain esmapilgul asjast aru sedasi, et antud terminit paberraha kohta kasutada ei sobiks. Samas sõna 'rahatäht' kohta oli selge seletus: paberraha.
Vastuolu ilmneb aga siis kui Eesti Panga kodulehte külastada ning selgub, et ainult pangatähtedest räägitaksegi. Rahatähte kui sellist ei mainita.
ESTERM väidab samuti ühesõnaliselt:
"Pangatäht" on kõige ametlikum nimetus paberraha kohta, seda kasutatakse Eesti Panga sularahaosakonnas.
Kas ÕS siis tõesti valetab? Kas ma ei oska korralikult ÕS'i seletusest aru saada? Mis erakond saab valmistel enim kohti riigikogus? Will I ever get laid? Kus on Olle? Nii palju küsimusi, aga nii vähe vastuseid.