Üllatus küll, aga mitte kunagi enne pole ropsimine nii meeldivana tundunud. Ei mingeid raskeid emotsioone ega kibedat maitset. Otse vastupidi, ropsil oli üllatavalt hea maitse, mis mingitki moodi vastikust ei tekitanud. Võib-olla oli asi selles, et hommikul vahetult enne roopamist sõin ma ära ühe hea võileiva ning kõrvale paar lonksu piima. Kes teab, kes teab... Kahju on ainult, et hea kraam kohe välja tuli. Kahju on ka selle pärast, et ainult see hea kraam tuligi välja, mitte see kõik muu, mis öö jooksul omale sisse sai kallatud.
Ahjaa, peldikupoti kohal kummardudes võib ebatavalise asendi tõttu näha nii mõndagi teise nurga alt. Näiteks mina avastasin, et hiljuti ostetud õhuvärskendaja on extremely flammable, peale mida hakkas mõte juba liikuma kodukootud leegiheitja poole, aga kuna tervis oli hetkel kehva, siis jäigi ta ainult mõtteks.
Kokkuvõtvalt, ei olnud mul tegelt midagi meie kallile blogi lugejale öelda, aga kuna ma pole juba kuu aega postitanud, siis mõtlesin, et korra võiks midagi punnitada. Ning inspireerituna Alo TV -st edastaksin ka päeva mõttetera: ka väikestes ning seni tavalistena tundunud asjades on peidus midagi erilist, it's all about the angle of approach.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar