I'm back (mina olengi selg)

Võtsin ennast siis kokku ja tegin selle kahe minutilise profiili uuenduse ära.

Tunne on hea.

Ei hakka siin pikalt seletama, aga siiski lisaksin eelnevale The W postile natuke oma mõtteid ja fantaasiaid, mida vahete-vahel ikka silme ette sähvib.

The W, ütles et elu on keeruline ja ma nõustun temaga. (siin kohal juba võiks küll postituse ka lõpetada, sest ülejäänu on suht ebaoluline).


Ma olen seisukohal, et paljude inimeste jaoks on elu mingi "hoomamatu müsteerium", millest mõtlemine tekitab hirmu. Seda mida ei teata ega mõisteta -->tekitab sageli hirmu.
Seega mina soovitaksin sellest aastast alates inimestel, elada "probleemi põhist elu".
Sest minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt, teades probleemi ja mõistes tolle ulatust on pool tööd tehtud.

Seletav näide:
"hoomamatu müsteeriumi" variandis leiaks kodanik end öösel, kinni silmi, metsast. Ta nagu aimaks, et midagi on vaja teha, samas hääled hirmutavad teda ja mitte m****gi pole näha.
"probleemi põhise elu" variandis teab, kodanik et tal on vaja leida (näiteks) üks puu metsast. Eelnevast tulenavalt oleks loogiline minna metsa päeval ja tõenäoliselt ka kelleltki abi küsida.

Seega kodanikud, kui elu ei suju, siis mõelge mis on valesti ja kui leiate probleemi, siis võite ta kas lahendada või lihtsalt alla anda.

Lisan veel ühe näite:
"hoomamatu müsteeriumi" variandis kodanik tunneb, et elu ei suju ja kõik vihkavad teda. Katse eksitus meetodil avastab ta, alkohooli juues tekivad uued sõbrad kergemini ja ka töö tundub hoopis lõbusam.
"probleemi põhise elu" variandis kodanik mõistab, et tema enda laiskus tööl ja paar teravat kildu kolleegide pihta on muutnud elukeskkonna oluliselt stressirohkemaks. Sellest tulenavalt, saab näiteks töölt lahkuda, minna öövalvuriks, kelle töö seisneb maksimaalses logelemises ja minimaalses sotsiaalses kontaktis.


Kui kellelgi siiski , kes selle postituse läbi loeb tekis pähe idee, et elu on lihtne, siis võib-olla nii ongi. (ehk mida iganes)