öine annelinn.

Nagu õigele tudengile kohane, selle asemel, et bakatöö mahus referaati kirjutada, istusin ma kella ühe ajal öösel Youtube'is ja imetlesin selle mehe loomingut. Väljast kostus traditsioonilist annelinna taustamüra (loe: räuskavad vene noored). Uudishimust piikasin oma ribikardinate vahelt välja, et mis ja kus mida toimub. Toimus mingi kogunemine pildil paistva sügisest hõredaks jäänud 'kasesalu' all, kuhu olid kogunenud paar vene keelt kõnelevat noormeest ja üks tütarlaps. Üks tüüpidest loopis mingit asja ülesse kase otsa, mis loomulikult mütaki maha kukkus. Ja nii ikka oma mitu korda järjest (osutus hiljem naiste käekotiks). Ma ei saanud kohe üldse asjale pihta, mida kuradit seal saavutada üritatakse. Taustaks kostus kassi kurvameelne kräunumine, mõtlesin, et mingi suvaline kass.

Siis ühtäkki hakkas teine tüüp kase otsa ronima, ronis meetri paari kõrgusele ja hakkas kaske raputama. Siis märkasin mingit musta asja kase kõrgemas otsas, mis kohemaid alla kukkus. Vot siis käis jõnks südamest läbi ja dramaatikat lisades oleks see mingis filmis olnud koht, kus minu parem käsi oleks rusikasse tõmmanud (lähikaadris ja aegluubis, taustaks mingi heroiline muusika). Sest see ASI seal puu otsas oli kass. Aga asi vist lahenes õnnelikult, sest tütarlaps jooksis kohe kassi juurde, võttis ta sülle ja hakkas temale hellust jagama. Ja nagu välgust lööduna, oli ka igasugune venekeelne kisa kadunud. Näha oli vaid mõned tänuavaldused kallistuste näol poistele ning mindigi laiali.

Ja minu algne arvamus loomapiinajatest ei osutunudki päris tõeseks (kuigi ma ei tea, kas see oli parim viis selle kassi alla saamiseks).