Tundsin kerget moraalset kohustust siia lõppeva aasta puhul üks postitus kirjutada. Ent elu on näidanud, et midagi tarka ei ole tegelikult öelda. Eriti veel selle puhul, et tingliku ajaarvamise tulemusena üks number meie elus muutub. Aga jumal sellega. Muutub number või mitte, aga muutused saavad alguse meist endist. Ning sedagi juhul, kui eksisteerib vajadus ja tahtmine muutuse järele. Muutus ei ole kohtustus, muutus ei ole sund. Muutus on vaba inimese vaba valik. Või siis ka mitte. Elu on keeruline. Ja pealt kullakarvaline. Nagu sibul. Vahel ajab nutma, aga kui läbi praadida siis on täitsa maitsev. Mõnikord on aga seest nii mädanenud, et ei anna midagi teha temaga, viska ainult ära nagu raatuse coma sibulad, näiteks. Kuid aitab sellest eksistensiaalfilosoofia odavast demagoogiast.
Head vana-aasta lõppu ja uue algust kõigile!
3 kommentaari:
sul tuleb see mulliajamine ikka hästi välja
ma jätkaks peent demagoogiajoont sellise küsimusega: kui elu on sibul ja sa tahad seda läbi praadida, siis mis oleks see rasvaine, mida peaks praadimisel kasutama?
ma tean, et see võiks olla Risso rapsiõli, aga ma ei tea, mis võiks olla selle 'eluekvivalent':(
ilmsselt mu metafooride loomise oskus piirdub siiski ainult seosetud mula ajamisega.
Postita kommentaar