Tuleb tunnistada, et käesoleva postituse tegemine on erakordne eneseületus. Seda seetõttu, et ma sisuliselt lubasin aasta lõpuks siia ühe sissekande teha, olgugi et motivatsiooni ja inspiratsiooni selleks sisuliselt polegi. Inspiratsioon kõlab niivõrd tagasihoidliku blogi kohta muidugi veidi liiga ülevalt - seda nii sisu kui vormi vaatenurgast.
Traditsiooniliselt peaks aastalõpukõnes rääkima nii sellest, mis tehtud ja ka sellest, mis tulemas. Ei ürita siiski antud juhul koostada klišeehõngulist aastalõpukõnet, pigem üritaks kulunud mõtteid ja fraase vältida, sealjuures kandumata ka pingutatud originaalitsemise radadele.
Postitusi lambiblogis on sellel aastal olnud võrdlemisi vähe, ent kõikide möödunud aastate lõikes kaugeltki mitte kõige vähem. Samas tunnetan, et antud aktiivsuse vähenemise tendents on siiski jätkuv ja süvenev. Kui juba lambiblogi vaimne ema ja isa ei suuda midagi postitada siis on ka teistelt aktiivsetelt kaasautoritelt seda veidi palju loota.
Õnneks on vähemalt minu elus uuel aastal muutusi oodata ning loodan just nimelt sellel heade postituste jaoks kandvat pinda olevat. Lootus on küll teadupärast lollide lohutus (ise parafraseeriks selle osalt ka laiskade lohutuseks) kuid ilma lootuseta kah päris ei saa, vaim vajab toetus- ja pidepunkti.
Teisest küljest on mul siiski hea meel, et hoolimata madalast aktiivsusest blogirindel ei ole meie kõigi omavaheline suhtlus igapäevaelus vähemalt kvaliteedi osas kannatanud. Ja see ongi põhiline.
Kui enne ei kohtu, siis 9. juunil 2013.
Head uut ja paremat.
1 kommentaar:
sulle ka, mees, sulle ka head ja paremat!
ja võtaks ikka juba varem ka kohtuda ;)
Postita kommentaar