Õppemaks ja OECD = debiilikud

Antud teema ajab mul alati s**a keema.

Lugedes hiljuti ilmunud OECD raprotit Eesti kõrghariduse kohta, avastasin seal huvitava paradoksi. (tsiteerides Eesti Päevalehe artiklit)

Eesti kõrgharidussüsteemi suurim puudujääk on see, et kõigil ei ole võrdseid võimalusi sellele ligi pääseda – liiga suurt rolli mängib endiselt noorte sotsiaal-majanduslik olukord.

Seda me teame niigi, et vaeste perede lastel pole erilist võimalust ülikoolis läbi lüüa. Kuid siis millegi pärast annab OECD järgneva soovituse.

Eksperdid tegid ettepaneku juurutada süsteem, mille järgi kõik üliõpilased maksavad ise poole oma õppemaksust ja riik poole. Vaesematest oludest pärit üliõpilastele tuleb anda aga lisatuge.

Huvitav mida mõeldakse "lisatoe" all? Kuidas see ettepanek vähendaks ebavõrdsust? Äkki OECD oleks pidanud lihtsalt ütlema, et kõik inimesed ei peagi minema ülikooli.

Oletame, et õppemaks siiski tuleb ja ongi nii, et ise maksad poole ning riik ülejäänud osa.

OK olukord on siis järgmine:

Loomaarsti õppeaasta maksab tudengile 66000.- (kuigi riik maksab hetkel tegelikult 125000.- ühe koha eest)
50% sellest on 33000.-
oletatav õppelaenu suurus ca 60000.-
õppeaeg 6 aastat

summa kokku 6*60000 = 360000.-

(R.I.P. loomaarsti haridus)

Seega ülikooli lõpetades on tudengil nii diplom, kui ka väiksema suurusega kodulaen.
Alustades iseseisvat elu oleks vaja ju kuskil elada ka, milleks tuleb omakorda laenu võtta. Samas huvitav kuidas pangad suhtuvad miljoni krooni laenamisse, ilma töökogemuseta inimesele.

Üks väga huvitav aspekt on ka iibe probleem, nimelt käib mingi tõsine töö selle nimel, et eesti rahvast hoida välja suremast. Kuid samas need noored inimesed, kes on kõige paremas eas, et lapsi saada on lihsalt ennast silmini kinni laenanud.