20. juuli 2011

Mõõnawuss

Mu viimane postitus ei olnud täpselt kolm nädalat tagasi. Aga palju puudu kah pole. Mõõn? Absoluutselt. Kuna ma kirjasõnas vastupidiselt verbaalsele olukorrale olen kaunis (handsome?) jutukas noormees, siis teen nagu ikka tarbetult pikalt.

Seoses tööülesannetega on olnud võimalus pikemalt autoga sõita ning tundub justkui mind painab raske/rahutu jala sündroom. Sest püsikiiruse hoidikut autol pole ning siledal sirgel tõusudeta teel ei taha kuidagi auto kiirus konstantsena püsida. Kord 90-e alas 110, kord jälle 75 rauas. Need on muidugi ekstreemsed näiteks nendest kordadest, kui ma spidomeetrit pikemalt ei jälgi. Ja mul oleks parema meelega muudki teha kui aina spidomeetrit kontrollida. Et siis olen wuss, et ei suuda oma jalakest nii täpselt selle pedaali peal doseerida? Või olen hoopis patoloogiline perfektsionist, sest ilma kerge kiiruse kõikumiseta ei saagi? Või äkki teistpidi wuss, sest vähegi pikemal sõidul jääb gaasi jalg kangeks ja ebamugaks.

Ideaalse mugava sõiduasendi leidmisest ei ole siin mõtet muidugi rääkidagi.