... ja mida teha üleliigse liimhermeetikuga.
Tegu siis suht läbi kantud odavamate kaunadega, millel tallas mitu auku ja seetõttu ohtralt vett saanud.
Seda tean ma ammu, et osad jalanõud on osaliselt tehtud papist või muust sellelaadsest materjalist, mis peale esimest märjaks saamist lõviosa oma headest omadustest kaotab ning alustab tänu lagunemisele sokkide määrimist ja teatava haisu eritamist. Üllatusena tuli seekord aga see metall-leht, mille olemasolu (mugavusena?) küll seni kuidagi tunda pole andnud. Võib-olla on asi ka selles, et olen neid jalanõusid kandnud kahe lisatallaga: üks paar ortopeedilisi sisetaldu ja selle peal eelmistest parematest jalanõudest pärit sisetallad.
Ja tegelikult pole ka see hermeetiku kandmine jalanõudele minu puhul midagi uut. Eelmistele jalanõudele sai kannaosasse silikooni lastud - nii augu sulgemiseks kui mugavuse tõstmiseks (kanna osa muutus oluliselt pehmemaks/vetruvamaks). Kuigi pildil olevate jalanõude kandmise soov on siiski juba ammu kadunud ent huvi pärast proovisin nende pealgi oma innovaatilist rätsepaannet.
7 kommentaari:
looking good
follow up?
mida siin follow-uppida on?
et kuidas läks?
mis asi täpsemalt? palun esita oma küsimus võimalikult täpselt ja konkreetselt.
mitme asja kohta sinu postituses võiks üldse küsida, et kuidas läks?
Sellist metalltalda olen ennegi kogenud ja näinud. Mingid ketsid hakkasid lõpuks kandadele nende metallijurakate pärast.
Postita kommentaar