Ennist dušši all käies meenus aastaid paar tagasi ajateenistuses toimunud arutelu, kus terane kaasvõitleja dušširuumi riietusruumis juhtis tähelepanu asjaoluline, et sõdureid võib liigitada erinevatesse kategooriatesse selle alusel, kes kust kohast peale kümblus enda kuivatamist alustab. Et on inimesi, kes alustavad kuivatamist täitsa alt, jalgadest, kui ka neid, kes alustavad juuste ja näo kuivatamisest. Samas on ka neid, kes võtavad esimesena ette kõige intiimsemad kehapiirkonnad (ning siirduvad siis näiteks kohe näo kuivatamise juurde). Teisisõnu, permutatsioone on palju. Ent kust alustad sina, kallis blogi lugeja, enda kuivatamist peale dušši alt, vannist või saunast tulemist?
P.S Autor ise jääb kahjuks siinkohal ülalolevale küsimusele vastamisega hätta, kuna säärane tähelepanek ja mälestus meenus juba peale kuivatamise algust.
P.S Autor ise jääb kahjuks siinkohal ülalolevale küsimusele vastamisega hätta, kuna säärane tähelepanek ja mälestus meenus juba peale kuivatamise algust.
6 kommentaari:
Kõigepealt jalatallad (astun rätikule peale), siis - ülalt alla.
Praktiline on alustada nägu->juuksed->ülakeha->alakeha->juuksed-lõpuni. Selles skeemi järgi ei tee ülevalt tilkuv vesi alumist poolt uuesti märjaks. Jalgadest alustavad need, kes ei taha põrandat märjaks teha.
Ametlik viis on astuda rätile et tallad kuivaks saada, siis ülalt alla.
hmm. huvitav teema. ja huvitav, et kõik vastajad anonüümsed on.
ehk siis nägu kuivaks, juuksed eraldi rätiku alla oma elu elama ja siis järgneb kuivatamine enamvähem ülevalt alla aga mitte päris.
minul onlihtne... kuna mul on dušši alt tulles ALATI külm, siis pärast rätiku peale astumist ma kummardan pea alla ja jätan juuksed duššikabiini kohale rippuma/tilkuma ja keeran endale kibekiiresti rätiku ümbes ja jään natukeseks sinna kössi. ehk siis kõige kiiremini saavad kuivas jalatallad ja selg :P
tõelised mehed ei kuivatagi ennast, vesi lihtsalt ei jää neile külge
Postita kommentaar