Lühinägelikele ei soovita

Olles vaadanud just kordusena Vancouveri taliolümpia meeste jäähokit, tegin nii mõnegi tähelepaneku (ülla-ülla), sest jäähoki ning üldse spordi vaatamine kuskilt ekraanilt ei ole just eriti palju aega minu elust röövinud. Kõva ning tegija mees jätkaks siin lauset sellega, et talle meeldiks pigem ikka ise sporti teha kui seda kuskilt diivanilt jälgida, ent mina mainitud meeste hulka ilmselgelt ei kuulu ning seda teemaarendust ka ei käsitle.
Küll aga käsitlen seda, kui vastuoluline võib jäähoki minu arvates olla. Ühel poolt on tegemist ilmselt ühe vägivaldsema või kontaktirohkema meeskonnamänguga spordimaastikul üldse. Pidev  suurel kiirusel vastu väljakupiirdeid tõukamine, lihtsalt üksteisele sihilikult sisse jooksmine (õigemini küll uisutamine), kepiga äsamine ning loomulikult vahel ette tulev, ent fännidele enim rõõmu pakkuv käsikähmlus. Teiselt poolt on mängupilti laiemalt ja üldisemalt jälgides võimalik jõuda tõdemuseni, et tegemist on kohati täiesti graatsilise spordialaga. Sest viis kuidas võistlejad väljakul liuglevad on enamuse ajast üpriski palju silmailu pakkuv. Ent seda ilu kinni püüda ja hoomata on raske, sest muu litri ümber sagimine ja kepiga vehkimine lõhub seda hokimängijate harmoonilist liikumise sümfooniat, mis meenutab justkui  meeskondlikku iluuisutamise vabakava. Tõsi, küll ilma hüpete ja muu säärasega, ent siiski.
Ent kõigele sellele vaatamata, on jäähokit siiski üsna raske vaadata. Tele- või arvutipildilt litri jälgimine on pingutust nõudev. See pagana litter on kõige muuga võrreldes lihtsalt imepisike ning liigub enamuse ajast VÄGA kiiresti. Seega väljaku ääres jälgides olgu lühinägelikel head prillid ees ning arvuti või teleka ees olgu suur Full-HD pilt. Ja suur ekraan. Minul pole kahjuks neist kolmest mitte ühtegi.
Seega, kes minuga hokit mängima tuleb?

P.S Soovin õnne Tarqile eduka Tartu maratoni läbimise ja konkurentsivõimelise aja välja sõitmise puhul.