Alguses oli...“ põhineb kahele Arvo Pärdi teosele – „In principio“ ja „Miserere“ ning liidab muusika sakraalsele intiimsusele võimsa meditatiivse visuaalsuse. Kõiksuse suurima ja pisima ehk ka kõrgeima ja madalaima igavesele vastasseisule lepitust otsiv lavastus tugineb Mandelbroti valemi ning püha geomeetria jumalikule loogikale.
Mida iganes see Piletilevi veebilehelt võetud tutvustav tsitaat ka ei tähendaks, selge on see, et vaatamist pakub see muusikalavastus küll. Arhitektuurihuvilistele pakub vaatamist Noblessneri valukoda, kultuuriinimestele üüratult sügavmõtteline visuaalne projektsioon ja koreograafia (loe: sihitu aelemine) ning lihtsale proletariaadile porgandpaljas nais- ja meesolevus. Mis aga muusikasse puutub, siis kallid väljamaa solistid - tehke häält, teid ei ole kuulda! Eesti enda solistidega siseinfo alusel seda probleemi ei olevat.
Kandva mälestusena jääb mind kummitama aga see, et visuaal on sedavõrd suurejooneline ja igat dimensiooni hõlmav, et muusika on teenimatult tahaplaanile jäänud. Visuaali hoomamise ja mõistmisega on lihtsalt liialt palju tegemist.
Hoolimata vihma tõttu läbi tilkuvast laest, meeletutest laseritest ning kõrval istuvast pidevalt haigutavast ja siplevast fat chick'is oli kogu elamus siiski 100% nauditav ning vägagi meeldejääv. Minu kultuuriannus on igatahes käes ning sellest peaks mulle mitmeks aastaks jaguma.
P.S Tegemist oli lavastuse peaprooviga, mistõttu your experience may vary.
1 kommentaar:
ma teatsin et ka sulle meeldib arvo
Postita kommentaar