...ehk lugu sellest, kuidas ma Tallinnas käisin ja tahtsin endale mobiiliga ID piletit osta, sest ühtegi vanakooli piletit müüvat R-kioskit ei olnud mõistliku kauguse raadiuses ning ma põhimõtteliselt bussist endale piletit ei osta. Kuna ma aga elus esimest korda endale ID-piletit ostsin, siis polnud ma oma tegevuses just eriti kindel. Igatahes, point selline, et helistad mingile "lühinumbrile", kus sulle vana hea telefonineiu midagi vastu möliseb ning ostu kinnitamiseks pead vajutama oma moblal seda tärni. Noh, vajutangi siis. Aga ei midagi, ei mingit tagasisidet, kas sai pilet ostetud või mitte. No ja nii ma siis kordasin (igaks juhuks, et äkki ikka tegin midagi valesti) seda protseduuri kokku mingi 5 korda, iga kord samasuguste tulemustega (tulemusteta?). Ei mingit kinnitust ostetud pileti kohta SMS-i või telefonineiu meela hääle näol. Kuna aeg tagus jalaga selga, siis astusin bussi peale ja sõitsin MUPO hirmus soovitud kohta. Õnneks kurjad MUPO onud-tädid mind seekord tülitama ei tulnud.
Mis aga tunni aja pärast selgus, oli see, et minu piletiostud siiski õnnestusid, lausa erakordselt hästi, peaks mainima. Sest kohe-kohe lõppevast tunnipiletist andis teada moblale saabunu SMS. Ja siis tuli neid SMS-e tunni ajase vahega kokku 5 tükki. Jee, raiskasin ~100 eequ jõudmaks Mustamäe haiglast autobussijaama. Samahästi oleks võinud tulla taksoga. Kõik lihtsalt seepärast, et mingi patsiga poiss ei pidanud vajalikuks ID-pileti süsteemi loomisel klienti õnnestunud tehingust teavitada. Fakk raisk.
P.S Kas ma tõesti näen sedavõrd vene rahvuse esindaja moodi välja, et ligikaudu 75% Mustamäe haigla personalist peab mind venelaseks ja vestleb minuga rahumeeli vene keeles, kuigi suudab teha seda ka samahästi eesti keeles?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar