Miks TÜ on parem kui EMÜ

Väga lihtne. Kui sa Tartu Ülikoolis ei saa loenguseeria esimesse loengusse minna, siis ei ole sa midagi olulist kaotanud. Aga kui sa ei saa minna EMÜ õppejõu loetavasse esimesse loengusse, siis jääd sa kohe ilma olulisest informatsioonist. Nimelt ei saa sa teada salasõna, mis avab kõiki Õppeinfosüsteemis (!!!) olevaid pdf formaadis õppematerjale. Seepärast pead sa südaöösel tirima endale mingi salasõna häkkiva programmikese ning pingsalt meenutama teises loengus sinust pingirida eespool istuva tudengi tegemisi, kes oma läpakast neidsamu õppematerjale avas ning sinna salasõna sisse toksis. Miks? Eks ikka selle pärast, et on suur vahe, kas salasõna on 4või 8 kohaline, ning kas seal on vaheldumisi suured ja väiksed tähed või numbrid ja/või sümbolid. Sellest juhutvalt on suur vahe ka selles, kas see programmike muugib seda salasõna lahti 30 minutit või 40 päeva.
Tänu jumalale suutsin mina käesolevat olukorda ennetada, ning "passisin peale" kui seda salasõna sinna läpakasse toksiti. Meelde jäi see, et salasõna oli lühike (4-6 kohta), ei sisaldanud eraldi suuri ega väikeseid tähti, tõenäoliselt oli kasutusel ainult väiksed tähed ning lisaks võisid olla ainult numbrid. Sellega vähendasin oma salasõna muukimisele kuluvat aega kõigest 23 minutini. Kuigi "great success" tabas mind juba enne kümnendat minutit.
Loomulikult oleks võinud ka selle tundmatu tudengi käest seda salasõna küsida, ent kämoon, kuhu siis see põnevus oleks jäänud.

Ühesõnaga, ma ei saa aru, miks on EMÜ õppejõududel vaja oma õppematerjale salasõnaga kaitsta. Vanasti oli vist õppematerjal neil veebis niiöelda avalik ning oli vaja võõraste eest asju kaitsta, arusaadav. Kuid nüüd on EMÜ-l olemas Õppeinfosüsteem ja keegi suvaline (isegi mitte konkreetset ainet mitte võttev isik) ei saa neile materjalidele ligi. Ühtegi normaalset ega ebanormaalset tudengit ei huvita mitte mingisugunegi kompromiteeriv tegevus õppejõu aadressil, ei intellektuaalse omandi ega mingi muu materjali abil.

Samas EMÜ-s on tihti reeded vabad...