9. märts 2010

puhata-puhata-puhata, ütles keegi...

... ja see keegi ei olnud kindlasti mitte Lenin.
Ühesõnaga, ma olen neljapäevast saadik rangel puhkuserežiimil ja pean (kurbuse/rõõmuga?) teatama, et mul tuleb see üha paremini välja. Kui ma enne seda ka tihtipeale midagi suurt ei teinud, küll aga muretsesin, et ma PEAKS tegema, siis nüüd ma olen saavutanud uue "leveli"... Ja vabandus on varrukast kohe võtta ka. Nii et kuna ka vaimne pinge keelati arstitädi poolt ära, siis ma lihtsalt luban endale mittemidagitegemist hõrgus mittemuretsemise kastmes. Ja vapseeeee hästi maitseb!
Ma arvan, et keegi võiks selle ees mulle palka maksta lausa... Tegu ikkagi mentaalse kokanduse tipuga onju...

Siiski, mõned ohu märgid:
* ma suudan telkust juba Top Shopi vaadata
* solitaire'i isegi enam ei viitsi mängida
* peast käib aeg-ajalt läbi mõte (või on see lootus), et ma olengi nüüd nii haige, et ega mul ei olegi mõtet enam magistritöö tegemisega vaeva näha, sest ma niikuinii ei saa lõpetada
* ei saagi enam aru, kas ma lihtsalt suudangi puhata või on mul hoopis igasugu tegemistest sügavalt pohhui

1 kommentaar:

The W ütles ...

ma olen näiteks viimased 6 kuud puhanud. ja saanud natuke 'palka' kah selle eest. niiet teretulemast meie sekka.