31. detsember 2010

There's a monster in my pants

Ei ole vist eriliseks üllatuseks, et mida suuremaks tiksub meie vanust markeeriv aastanumber, seda sagedamini oleme sunnitud tõdema, et aeg möödub kiiremini kui kunagi varem. Ja erandiks ei ole ka mina, sest hoolimata tegelikult üsnagi tegudevaesest aastast on see aasta märkamatult lõpuni jõudmas. Siinkohal olekski täiesti paslik võtta Nisanäpu eeskujul kokku ka enda tegemised mööduval aastal, mis sest, et neid siin vaevu ülesse märkimist väärivaks saab üldse pidada. Lääne kultuuri kohaselt võiks lisaks ka mõned uusaasta lubadused välja käia, ent kuna ma olen mees, kes täidab oma antud lubadusi, siis kindluse mõttes ei tasuks siin lubadustega siiski priisata.

Kes mind veidi tunneb, teab, et erilisele positiivsusele ma ei kaldu. Pigem lausa vastupidi, mistõttu oleks täiesti mõistlik eeldada, et ka oma aasta tippsündmuste või kokkuvõtete nimekirjas esineb palju negatiivset. Faili ja hala. Aga ei, teeme seekord teisiti. Ning ei, see ei tähenda ka seda, et oleks olnud erakordselt hea aasta. Lihtsalt.

Kool – ohjah, see kirstunael. Põhimärksõna on see, et ühe aasta jooksul on mul juba kolmas magistritöö teema. Töö, mis kuidagi edeneda ei taha. Aga nagu seni olen kogenud, siis omab kõrgem haridus väga vähe tähtsust. Vähemalt selle erialaga. Ja minu jaoks.

Aga see-eest on mul palju vaba aega olnud. Olen sõitnud palju rattaga, käinud kalal. Saanud ka lõpuks mõne suurema kala. Nüüd lõpuks kooli tõttu oma õngeridva ära murdnud. Tulnud enda üllatuseks toime selle kohutavalt kuuma suvega. Käinud 'rattamatkal'. Sõitnud elus esimest korda paadiga, küll mitte ise. Omanud kolme erinevat toakaaslast, kellest üks lausa sakslane. Näinud lambiblogi uut tulemist ja möödunud tähelendu. Aga kõik need on pisiasjad. Pisiasjade kõrval on ka suured asjad. Aga suurtest asjadest ei räägi keegi.

Ja nii ongi, et mul ei jää muud üle, kui leppida sellega mis on. Jääda rahule aastaga 2010. Sest olgem aus, oleks võinud minna palju hullemini. Aga ei läinud. Ja ma olen selle eest tänulik.

Uusaastalubadusi ma ei anna. Vähemalt teile mitte.

(klišeehõngulised uusaastasoovid võite siinkohal ise endale lausuda)


P.S Postituse pealkiri on inspireeritud mu pika aluspesu püksivärvlil asetsevatest kirjadest.

4 kommentaari:

The Answer ütles ...

elu parim matk

printsess ütles ...

mis mõttes lambiblogi uut tulemist ja möödunud tähelendu?

The W ütles ...

uut tulemist preili nisanäpu meiega liitumisel ja mööduv tähelend sellega, et olime kõrgel TOP'is ja siis enam ei ole.

printsess ütles ...

Jaaaaaaa. Ja siinkohal siis võiks ju ära mainida nendele, kes veel ei tea, et me olime blog.tr.ee top100-s auväärsel kohal nr 18. Mis iganes ime läbi see ka ei sündinud.