25. oktoober 2006

nonii..

... päris palju vett on sellest ajast merre voolanud, kui siia blogisse viimane post tehti. Omamoodi on see pisut kurb, sest sai ju meie imearmas blogi just 5-kuuseks ning see oleks justkui märk sellest, et lamboblogil mingit elujõudu ikka sees on. Ometi on esialgne vasika vaimustus märkamatult kadunud ning uute postituste tekkekiirus langeb eksponentsiaalselt blogi vanuse kasvades. Loomulikult esineb mõningaid ajalisi fluktuatsioone kuid üldpilti see ei muuda. Märgatavat kasu ei toonud ka blogijate arvu suurendamine ning mitmekesistamine soolisel tasandil.

Põhjusi, miks antud situatsioon on käesoleval hetkel tekkinud võib otsida mitmetest eluvaldkondadest. Blogi sai loodud kevadel ning kevad on lootuste ning uue elu aeg. Vahepeal on olnud lõunamaine suvi ning nüüd on käes sombune sügis. Käes on ka kool. Ning võib-olla ei ole meil enam aega siia midagi kirjutada.Võib-olla oleme leidnud omale mingid muud huvid ning see bloginduse värk ei paku enam pinget. Meist keegi ei ole täna enam see, kes me olime eile. Me kasvame iga päevaga, vaimselt. Ning võib-olla pole me endas siiski avastanud seda kirjapisikut, mis lubaks siia pingutustevabalt kribada. Samas pean siiski tõdema, et ma ei saa rääkida mitte kellegi eest peale minu enda. Eks igaüks teab ise, miks ta siia kirjutab või ei kirjuta ning kas ta selles ka üldse midagi halba näeb või mitte ning kui tõsiselt ta seda asja siin võtab. Kuid selge on see, et iga postitus on alati teretulnud ükskõik kelle poolt meist, olenemata kui tihti või millise sisuga.

Kui ma juba isiklikuks läksin, siis räägiksin ka põhjustest, miks ma ise pole viimasel ajal siin eriti tihti sõna võtnud. Esiteks pean kohe ära mainima, et minu elu ei ole vähemalt praegusel hetkel huvitav ega selline, mille alusel oleks midagi avaldamist väärt kirjutada. Tegemist on igava ja rutiinse argieluga, kus midagi huvitavat ei toimu. See on ka peapõhjus. Ning teadmiseks Tarqi-le: see ei ole minu klassikaline hala vaid see on fakt, iseasi kas Tarqi sellest aru tahab saada. Samuti on mul viimasel ajal probleeme igasuguse inspiratsiooni leidmisega, rääkimata motivatsioonist, mistõttu mingit lambist välja imetud teksti ei suuda ma ammugi genereerida vastukaaluks reaalsest elust võetule.

Siiski, antud postitus ei ole üleskutse, see pole mõeldud kellegi peale näpuga näitamiseks ega oma pahameele avaldamiseks. Tegemist on lihtsalt subjektiivse ent neutraalse hetkeolukorra hinnanguga, mille peaeesmärk on lihtsalt täita ühe uue postituse rolli.

2 kommentaari:

Tarqi ütles ...

see antud tekst ei kõla nagu hala.

The W ütles ...

väga hea