17. mai 2011

Teisipäevaõhtused nõrkusehetked

Vahel on lausa kurb ja nukker tunne, et maailmas on nii palju ropult palju head muusikat. Sest kõigist pingutustest hoolimata ei suuda ma sellest murdosagi kunagi ära kuulata ega ülesse leida.

Ühikaelul on selleks korraks igaveseks kriips peal. Kurbus mu hinges selle tõttu samas ei valitse. Kahju mul sealt minna polnud. Ent erilise hea meelega ma samuti ei lahkunud. Ainult Tartut üldiselt oli kahju seljataha jätta.

Hüvasti, boks.

4 kommentaari:

nisanäpp ütles ...

mul on küll kahju, et sa ära läksid

The Answer ütles ...

mazda 326

The W ütles ...

vau. polegi kunagi selle mazda analoogia peale tulnud.

printsess ütles ...

nõme font.