Supermegamix.

Homme algab sügis. Mõtlesin, et peab ikka enne seda ühe postituse tegema. Sellise kirju-mirju nagu sügis.

Punane nagu lepatriinu(d).
Mõni päev tagasi pesin aknaid ja kui ma tegevuse lõpetasin, nägin akna peal kõndimas lepatriinut. Täna pesin köögiakna puhtaks (kaduneljapäev ikkagi) ja jälle nägin lepatriinut puhtal aknal patseerimas.

Pruun nagu tume šokolaad apelsiniga.
Muud ei midagi kui, et lihtsalt nii hea, nii hea.

Kollane nagu mu järjehoidja.
Mulle meeldib vaadata mis lausetele või sõnadele on eelmine lugeja raamatus jooni alla tõmmanud ning seejärel võrrelda, kas mina oleksin samamoodi teinud. Seda muidugi juhul kui sügavad pliiatsiga veetud vaod, juuksekarvad lehtede vahel ja mitmesugused plekid mind lõpuks ei ärrita. Aga see on teine teema.
Paar nädalat tagasi lõppes mu suhe tõe ja õigusega. See oli ilus ja ma ei ole ikka veel sellest üle saanud.

Roheline nagu...äh?
Nagu "Kevade" ja "Suur Gatsby" mu öökapi peal? Ja mu paberist täispuhutav konn, mis koorus üllatusmuna seest? Jah, võib-olla küll.

Must nagu sul-läheb-silme-eest-mustaks-sest-ma-annan-sulle-peksa-kui-sa-kirjutad-sõna-"super"-asemel-"supper"-ja-sa-ei-mõtle-"õhtusöök"-inglise-keeles.